ootaks midagi küberteemalist probleemi käsitlust, need artiklid on väga valgustavad, ka kliimaparandamise probleemidest Hiiumaal võiks tõsiselt probleemi juurde tulla.
Ostes teleka,pesumasin jne.saad kaasa paksu raamatu,kus "100" keeles juhised kasutamiseks ja siis otsid eesti keelt ja tahad lugeda,tuleb kindlasti võtta appi luup,vanasti öeldi kiri kui kirbusitt,täpselt sama puhastusvahenditel. Milleks mulle need paksud raamatud??
Eesti on ennast juba verest tühjaks laskmas püüdlikult globaalsete bioärimeeste taskuid täites küll autodesse solkbiokütust valades või ülimagusaid ja mürgiseid rahvusvaheliste brändide toidu ja joogitaolist saasta tarbides. Aitab juba!CO2 luulude ja Putiniga hirmutamisest. Me pole kellegi ees süüdi ega võlgu. Maailma parandamiseks tuleb kolmanda maailma inimestele kasvõi jõuga selgeks teha puhtuse pidamine ja see, et jänese kombel paljunemine pole jätkusuutlik. Joogikõrte ja puust kahvlitega me siin maakera kuidagi ei päästa. Oleks aeg lõpetada võltseetiline jutt ja elada ainsat oma elu
keda huvitab , et iga nädal on sul postkastis korraliku raamatukese koguses kaubakettide reklaame. Korralik klantspaber, , värvid, kokkupanemine, postkastidesse jagamine, trükkimine... Ja nii iga nädal.Vaene inimene loeb seda kalli pildiraamatuna ja kui ta teaks, et igas marketis on alates igast teisipäevast müügil odavamaid kaupu, käiks ta need läbi , teda huvitab vaid mõni kindel kaup mitte need sajad plastkarpides tooted, mis on 30 senti täna odvamad. Kellel raha rohkem see ei loe neid reklaame ammu.
Aga üksik vanainimene võtab hommikul relaami postkastist ja tunneb ennast elusana.
miks ei võiks kõik need reklaamid olla igaühe tellitavad. Miks selline paduuputamine, meeletu raiskamine. Selle asemel võiksid need "tootjad" hakata tööle, et ei peaks idast töölisi sisse va'edama?
Paha lugu küll nende kilekottidega, kuid nagu nüüd selgus on see üks üleilmaline libauudis ja lausvale. Tegelikult laguneb kilekott looduses kolme kuu jooksul. Aga avalikult levitatakse laimu, et kile ei lagunegi ja selle nimel on kogu ilm hulluks pööranud viljeledes hüsteeriliselt mingit eko-öko-bio-säästu majandust. Mingitel rahajõmmidel on lihtsalt taas vaja taskuid täita ja kuulujuttude levitamisega saabki seda kõige lihtsamalt teha. Au meediale ja isehakanud teadmameestele, kes kõigile näkku valetavad.
Evelin, mine uuri veidi neid katuseid, või Mine korstnapühkijaks-Hambaarstiks, nagu lüpsja-keevitaja, siis pole häda midagi. Hakka tööle , ära ohi . Oled ära tüüdanud oma joraga.
Sellist mega suurt riisi kotti vòib vist küll ainult hiinlasele soovitada .Minu nõuanne kõik asjad poes ja apteegis lahtiselt kastidesse ja las siis igaüks otsib sealt pestud või pesemata kätega . Head isu !
Prügisorteerimise kohalt on arvatavasti esikohal Rootsi. Ametnikel pole vaja muud, kui võtta ette üks korralik õppereis sinna. Pole vaja hakata leiutama jalgratast!
Rootsi on kindlasti parim kõikvõimalike statistiliste andmete "ilustaja" Euroopas. Igapäeva elu reaalsus on siin hoopis midagi muud. Tallinnas sorteerisin ma prügi juba 90-ndate lõpul ja Eestis käies teen seda siiani. Rootsis ei ole mingit igapäevast biolagunevate, plasti jm jäätmete sorteerimist. Jäätmejäämu on igas kommuunis mitmeid ja rootslased mingid jäätmed sinna viivad, aga meil on üks konteiner (mitte 3 erinevat nagu Tallinnas) ja igapäevsed jäätmed lähevad kõik sinna kokku. Stockholmis tekib aastas 20 000 isetekkelist prügimäge (enamus uusrootslaste linnaosades), kirjutas Stockholmi ajaleht
See pidi vist nali olema?! Vt tänapäeva Rootsit ja selle elanikke, kas kujutad ette neid no-go tsoonis prügi sorteerimas..? Seal on võimatu kõndidagi, mõlemad tänavapooled on rämpsu täis.
Pakendamine tähendab ostjale sundkoguses kaupa,see on pakendi kõrval teine probleem.Alternatiiv osta soovitud koguses kaupa on väike,letimüük on meie poodides minimaalne.Sanitaarnõuded ja toidu ohutus on head asjad,samas 1-2liikmelised leibkonnad vajaksid väiksemaid koguseid,siis ei läheks osa toitu äraviskamisele.Selliseid ostjaid on palju.Sageli poes käies väikses koguses värsket ja mitmekesist toitu osta on ratsionaalne tervise ja rahakoti seisukohast.
mina elan ka üksi ja kogu aeg on probleem üle jääva toiduga. Pasteeti ei saa osta, sest pool läheb ära viskamisele. Kaua seda pasteeti ikka süüa? No söön 2 hommikut ja ühe õhtu, siis juba enam ei kutsu sööma. Sama paljude teiste toiduainetega. Kui teha väiksem pakk, siis jälle kulub pakendi peale rohkem. Mitte ei tea, kust otsast seda probleemi lahendama hakata. Ainult turul. Paraku on see paljude jaoks kauge minna.
kas on ratsionaalne pakkida 100- 150 grammistesse topsidesse toitu ja nii prügi tekitada. Kui kodus pole külmkappi, siis muidugi peab iga päev oma 100grammise karbikese järel käima. Suured pakendid peaksid olema suhteliselt odavamad.
Ei mäleta enam, kuidas näit. kulinaarialetis kruubiputru või rosoljet müüdi. Kas müüja keeras paberist torbiku? Tundub uskmatu. Ehk oli pärgamentpaber, mkis vedelikku läbi ei lasknud? Muidu olid müüjad osavad torbikukeerajad. Lapsena kommileti juures imetlesin alati, kui osavalt tädi torbikuid teha oskas - sekund ja valmis!
Evelinil õigus,vähemalt seekord. Hirm tuleb peale.kui vaatan kauplustes pakendeid. Nõukogude ajal sai ka kõik kaubad ostetud,aga niisugust pakendihullust ei olnud.Tangainete , jahu,suhkru jaoks võeti kodust kaasa riidest õmmeldud kotikesed .Kilekotte ei tuntud. Midagi peaks tõesti ette võtma,see asi on päris hull. Inimesed upuvad oma suure puhtuse sisse- nii olevat ka piiblis öeldud.Ema rääkis kunagi.
Lp. Evelin! Võta esiteks oma restoranis Hiiumaal kasutusele korralikud nõud, mitte ühekordsed papptaldrikud ja plastlusikad. Kõigile taskukohahaseid nõusid saab osta Arkogr.....
Prahi sorteerimine on keelatud,olmepraht tuleb asetada Toompea lossi platsile.1. august 2019, 14:01
Tööstus toodab prügi !!! Marek Strandbergi lugu: Piiramatu kasvu orgasm
Just nimelt, tööstus toodab prügi,mitte ei tekita. Tööstus toodab prügi !!! Prügi tootmisest pani eesti keelde loo
Marek Strandberg "Piiramatu kasvu orgasm".
Tarbijad ei tekita prahti aga ostavad prahti
sest tööstus toodab vaid prügi.
Tarbijad on sunnitud ostma prügi sest
tööstus toodab vaid prügi..
kõigi tablettide kohta tuleb kaasa leht selgitusega 20-s keeles, mida need ravimid halba võivad teha. Nagu arst ei võiks öelda. Aga pole midagi parata - kohtukeisside vastu peab end kindlustama. Said paber- said. Nüüd oma asi, kui vale tabletti sööd.
Selle koha pealt peaks Evelinil küll häbi olema. Mõni inimene lihtsalt peab tablette võtma, et elada, sealhulgas on ka lapsi. Need pole ise seda tahtnud ja pole ka tabletipurki ise suuremaks teinud, et tunda uhkust nagu ta ütleb, ikka häbiväärne jutt. Lootku, et ta ise ei peaks tablette kunagi võtma.
tarbib valke ka inimene. Niigi on maailmas toidupuudus. Biolaguneva kile tootmiseks tuleks kasutusele võtta mingi taim, mida söögiks ei tarbita. Nt võilill. Või lupiin.
Prügi tekitavad eeskätt tööstused, ka kauplustel on siin oma osa, aga süü ja kohustus aetakse tavainimese kaela. Kui ei müüdaks kõiki asju plastpakendites, siis ei peaks ju neid sorteerima ka. Poes ma võiksin näiteks kartulit jm köögivilju panna ka paberist kotti, aga neid pole seal. See võrgust kott, mida seal müüakse, mullaste kartulite jaoks ei sobi ju. Viilutatud vorsti, sinke jne võiks ka paberisse panna, mitte plasti. Ja kes suuremates kogustes mingeid asju tellib, neil võiks olla taaskasutatav taara, mille tagastades saab osa raha tagasi. Mõtlemisainet oleks siin küllaga.
Milline häbematus inimese poolt, kes järjekordselt üritab arstiks saada. Aplad tabletisõltlased, kes need tema arust on, noh, võibolla tema tutvusringkonnas on selliseid, aga mina elan, just elan ainult tablettide varal ja nii juba mitu aastat. Kas ma olen tabletisõltlane, ei ole, see on ainus viis elada, elada vaikselt ja tagasihoidlikult, peaasi, et elada. Oi ta on häbematuinimene, mõtlematu ja südametu.
tuleb vähem tarbida ja kodus süüa teha. sellesamasase evelini juurde ju keegi jala ei könni. kuskil karusabaalune orjaku teeristi putka, söit sinna pudelitäis benssu-pole parem pakendist
Tööstus toodab prügi !!! Marek Strandbergi lugu: Piiramatu kasvu orgasm1. august 2019, 13:00
Just nimelt, tööstus toodab prügi,mitte ei tekita. Tööstus toodab prügi !!! Prügi tootmisest pani eesti keelde loo
Marek Strandberg "Piiramatu kasvu orgasm".
Tarbijad ei tekita prahti aga ostavad prahti
sest tööstus toodab vaid prügi.
Tarbijad on sunnitud ostma prügi sest
tööstus toodab vaid prügi..
tehke inimestele selgeks, kuidas prügi sorteerimisjaamas sorteeritakse. .Kui ma seda prügi juba kodus sorteerin, siis tahaks teha nii, et keegi enam ei peaks seda ümber sorteerima. Klaasiga sama jama ju. Kas pesta või mitte? Mida sellega edasi tehakse?
Mine prügimäele siis näed! Kõik see jama on ühes suures kuhjas.Kaasa arvatud ülikalli hinnaga utiliseeritav eterniit.Saage aru et selle sorteeritud prügiga pole midagi teha.Enamus kõlbab ainult ahju ajada.
Biolagunevat kile valmistatakse kardulajahust mikrolaine ahjus.1. august 2019, 12:48
Eesti vajab kardulajahu ja kardulakr6psude vabrikut sest siis hakatakse enam tootma kartulaid ja see viib omahinna madalamale .
Biolagunevast kilest saab valmistada kehakatteid ja pakendeid.
"Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit eurot, mis teeb 7500 eurot iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitab Ja rmo Tu isk küsimuse. "
Auto paaki,bensiini ja diisli asemel,vala vett s.o. oma autoloksule paigalda vesiniku generaator mis eraldab veest vesiniku ja juhib selle mootorisse.
rääkinud ka riigiametites asjale lähedalseisjatele, et pole vaja Roheliste plära vaid Tootjad on vaja võtta pihtide vahele. Olmeprügi konteinerite veo eest tasuvad inimesed sisuliselt ÕHU eest, ca1/4.
Küll inimesed on ikka õelad. Üks jobu ees ja teised kaagutavad järgi. Mida see Evelin teile isiklikult teinud on, et vahutate. Igati tore naine. Mida ta teile isiklikult teinud on? Tundub, et kommenteerijate on selle mõistusega probleeme. Normaalsed te küll ei ole. Jõudu nüüd veel hullemaks vahutamiseks peale minu kommentaari.
Põhimõtteliselt on kõik naised igati toredad! Pole see Evain teistes halvem ega parem. Kahjuks peab ta ennast aga ise teistest peajagu ülemaks, sestap ta jutud ja lood ei veena, ikka kumab läbi eneseimetlus.
Ega asi enne ei lõpe kui prügi kogumine, sorteerimine ja muu sellega kaasnev pannakse uuele alusele. Miks peab lõpptarbija kinni maksma tööstuste poolt tekitatud prügi? - Mitte lõpptarbija ei tooda prügi vaid seda teevad tööstus ja kaubandus. Sellega nüid sedasi aga põhiline oleks ikka see, et mitte prügikoguja ei peaks selle aäraviimise eest maksma vaid otse vastupidi, prügikogujale ja selle kogumiseks sorteerijale peaks maksma ja küll siis metsaalused lausa "imeväel" puhtaks saavad ja prügi "individuaalne põletamine" nagu Evelin ütleb praktiseerivat, ei tasu ennast ära. Praegu tasub.
Tööstus toodab prügi !!! Marek Strandberg "Piiramatu kasvu orgasm".1. august 2019, 12:55
Just nimelt, tööstus toodab prügi,mitte ei tekita. Tööstus toodab prügi !!! Prügi tootmisest pani eesti keelde loo
Marek Strandberg "Piiramatu kasvu orgasm".
Mis oli nõukaajal viga ja sellel süsteemil, polnudki prügi?! Mida te panete inimesed veel raskemasse seisu, tootjaid peab survestama, mitte inimesi!!! Inimesed maksavad niigi topelt, aga kui mul valikut ei ole ja pean selle pakendiga söögi moodi asja ostma, siis nõuate, et inimesed ennast tükkideks tõmbaks! Kõik ei ela suurlinnades, kus kõrgepalgalised saavad pakendivabalt ökotooteid osta!
Elame mehega kahekesi ja meil prakitiliselt ei teki toidujäätmeid. Teeme süüa parasjagu nii palju, kui vaja. Ainult mõnikord läheb saiatükk hallitama. Selle viskame lindudele.
aga mis sa kohvipaksu ja teekottidega teed? Kartulikoored sööd ka korralikult ära ja kõigi muude taimede koored? Ploomi ja kirsikivid neelad kohusetundlikult alla. Ega mul ka biojäätmeid palju ei teki. Vahel paraku on vaja ära visata ka mõni mädanema läinud kartul või õun, potipõhja jäänud makaronid, mida keegi enam süüa ei taha. Vaat leiba ja saia hallitama ei tohigi lasta, saati veel lindudele sööta. Mina ju näen juba ette, et kogu vana saia ära süüa jälle ei jõua. Siis võtan ja kuivatan selle ära ja pärast annan kanadele toiduks. Aga tore muidugi kui on oma kompostikast.
Esimene artikkel, mida lugedes olin 100% kirjutajaga nõus. Enne ei saa see sortee-rimine selgeks, kui inimesed ei saa teada, mismoodi jäätmejaamas kõik pakendid üle sorteeritakse. Sellest peaks lähtuma. Kui me juba sorteerime, siis võiks seda teha nii, et jäätmejaamas ei tuleks kõike üle sorteerida. Meie kortermajade hoovis on segaolmejäätmete hulk märgatavalt vähenenud. Enda seisukohast võttes ei oska kuhugi panna toidujäätmeid. Neid tekib vähe ja kui tahaks mingit kotitäit saada, siis see läheb enne täitumist kindlapeale haisema. Toidujäätmed aga teevadki kogu muu prügi ligaseks.
Eks see ole ju meie armastatud valitsejate "deela". Reaalsus on, et nad ajavad ainult mullikesi suust välja ja aelevad luksuses mille meie kinni maksame.
Pakendikonteinerlus on ikka suur jama küll: eraldada tuleks ikka liigiti. Kui pannakse kokku piimapakendid ja kile, siis sellises asjast mu meelest küll kasu pole. Kile, plast tuleks ikka muust jamast eraldadi kokku koguda.
Ülimaitsava sokol.leiva koostisosad on kõik pakendatud omaette taarasse mitte ei ole kõik ühes hunnikus, mida proua teeb selle hunnikuga või saab ilma pakendita neid hoiustada?Probleemi on, kuid paku välja väljapääs.
Prügimajandusega tekib igasuguseid probleeme.Teatavasti on nõue, et iga elamu juures oleks prügikonteiner. Mõned aastad tagasi jõudis see nõue ka maale meie kodukülla. Esialgu isegi jätkus aastate jooksul kogunenud prügist konteineri täitmiseks. Nüüd prügi otsas. Kolme kuu jooksul tekib umbes ämbritäis prügi ( seegi põhiliselt hõbepaberist pakendid)Prügiveo teenusest loobuda ei saa. Et mitte tühiveo eest tasuda pannakse nüüd konteinerisse puhtad pakendid, mis varem viidi pakendi kogumiskasti.
Plastiku põletamine on väga mürgine tegevus ja mõjutab ümbitsevat hullusti. Kui inimene on roheliste eestkõneleja, siis selline tegevus on küll mõistusevastane. Korja see plastik samasugusesse plastkotti ja vii konteinerisse, selleks need ju paigaldatud ongi. Muidugi see jutt ülepakendamisest on jumala õige.
probleem on pesemine. Kui keegi tahab paneb miskisse potsikusse mürki ja seda ei pese sealt tavalisel moel välja. Kuna hullus maailmas aina levib, siis arvestatakse ka võimalustega, millele varem keegi ei mõelnudki.
Sõnavõtmsiest pole kasu. Snnapaika need sõnad jäävad. Tuleb pikettima hakata! Protestimiitingud, rongkäigud,E. "Eesi vabaks! Plastivabaks! Pakendivabaks" E. Ilves kõige ette. Kui selline ühiskondlik liikumine korraldataks, oleksin ka käsi. Tselluloositehas jäi tänu kodanikualgatsele tegemata, võiks ka plastiga asi korda minna. Minust endast pole organiseerijaks asja, aga Evelin suudaks küll. Kräpi ta ju suutis likvideerida.
Pakendita salatid ja teised toiduained on minu jaoks ebahügeenilised . Paljud ei pese käsi peale tualeti kasutamist ,nina nokkimist , suunurkade nühkimist jne . . Nende pesemata kätega puudutatakse toidukraami poes . Mandariinide tulekuga poodidesse algab ka kõhulahtisuse hooaeg , sest mandariini kastis sobravad sajad käed .
Mina nt ei saa aru, miks jäätmete ära andmine üldse tasuline on? Ega inimene meelege neid jäätmeid ei tekita, aga praegu karistatakse inimest. Jäätmete eest peaks maksma see, kes neid tekitab st kui tootja pakendab oma toote mitmesse eri pakendisse, siis maksku kohe ka riigile selle pakendi hilisem utiliseerimise kulu!
Eile just oli telekas, kus vist Rõuge vald võttis oma elanikelt prügi vastu tasuta! Nii peaks olema igal pool, lõppkokkuvõttes oleks metsaalused puhtad ja kulud väiksemad, sest selle koristamise peale läheb ikka hulga ressurssi.
Samuti võiks olla kõikjla tasuta pakendikoti süsteem nagu mõnel pool on, kus kord kuus kogutakse eramaja aedade tagant ära kuu jooksul kogunud pakendid. Inimesele jääb ainult kokku kogumise vaev ja aia taha koti tõstmine. Prügimajandus tuleb teha võimalikult odavaks ja mugavaks, mitte kalliks ja ebamugavaks.
jumala õige. Mõelgu need toidupakendajad ka selle peale, kuidas vähem rämpsu tekitada. Vanasti osteti klaaspurke tagasi, praegu seda miskipärast ei tehta. Mina olen senini kõik oma purgid pesnud ja siis klaasikasti viinud. Kas võib ilma pesemata viia? Midagi selle klaasipuruga ju tehakse hiljem. Inimesed võiksid teada, mis sorteeritud pakendist edasi saab. Kui palju on vaja pesta ja kulutada vett? Mille võiks niisama tagastada, ilma pesemata?
Seni kuni prügivedu on tulus äri, ei muutu mite miski. Ammust ajast on teada, et mujal maailmas sorteeritud prügi viiakse ära tasuta! Meie riigis on ainult jutt, et sorteerige! Miks peaks inimene seda tegema. Lisaks on meeletu reostus klooritatud paberil reklaamid, kataloogid! Iga päev on postkastid neid täis. See on samuti prügi, millest lahtisamiseks peab inimene maksma, kuigi ta pole seda oma elamisse soovinud!
Ma eespool ütlesin, et mitte tasuta, ikka tasu eest aga maksta tuleb kogujale, mitte kogujalt veel raha ka võtta. Ma mäletan veel "vana head nõukaaega" kui "igal matsil oli oma prügimägi" Hull mis hull lugu olli küll aga isegi selles süsteemis oli mõningane iva - vähemalt pudelid ja purgid leidsid kiiresti tee tagasi kaubandusse. Mõni "pudelikorjaja" olla koguni "individuaali" taararaha eest püsti pannud. Õllepudel maksis kümme kopkat, pannid kaks juurde ja said juba pätsi "lehmaleiba" Me poistega ise kah, kõik ligemad peoplatsid said läbi sõelutud ja jäätiseraha olli meil alati taskus.
mul see kleeps juba kaks korda postkasti pealt minema viidud. Tõesti on õigem panna neile kleeps, kes reklaami tahavad. Siis ei ole postitoojal motti seda maha kraapida ja reklaami suvalisse kasti toppida.
Ei poolda seda, et kõik hakkavad poes käima oma karbiga! Kes ja missugustes tingimustes elab, arusaam puhtusest on ikka väga erinev, seega ka karbi puhtus! Karbi materjal peaks olema looduslik, ag apraegu igaüks omaga - kas haigusi veel vähe levib?
kas saa pesid ikka kodus oma karbi puhtaks, ei puutunud seda mustade kätega, et müüja võib sinna kaupa panna ja kui sai palju, siis osa tagasi võtta, kaupluse nõusse tagasi panna? Müüja ei tohiks tegelda lahtise toidukauba müümisel kahtlase puhtusega ostaja nõudega.
Oma karp pole sugugi paha mõte aga siin on asjaga nii, et ega müüja peale maksa ka pahandada sest eks sa sunnid teda poepakendeid avama ja sisu oma karpi ümber laadima. Müüjale pole sellist tegevust ette nähtud ja palka ta selle eest ei saa, raiskab sinu peale vaid oma niigi pingelist tööaega. Sel viisil küll kaugele ei jõuta.
arvan, et jutt käis ikka lahtise salati ostust. Aga kui Su oma karp on millegagi saastunud ja kõht läheb lahti, siis on süüdi kauba müünud pood. Kas pole? Kogu elu on surutud raami, milles inimene kaotab terve mõistuse. Kui iga vea eest saab teise poole kohtusse kaevata ja ta selle vea eest maskma panna, siis nii ka tehakse. Olgu see või tegelikult oma viga - nt pesemata puuviljade söömine.
..korral,mis puutub meie prügimajandusse,on siiski Evelinil õigus.Miks peavad olema topelt pakendid kuivainetel ja miks ei saa igas poes oma karbiga toitaineid osta?Olen muretsenud omale head karbid koos kaanega,mis ei lähe toidukotis katki ja müüja ei võta minu karpi vast.Kaubakotis poekarbid võivad puruneda ja kaas laseb vedeliku läbi.
On oma pliit,kamin saab kõik papikarbid ära põletada ja suvel väike lõke suveõhtul.
See ei puutu küll teemasse, aga mis sel Evelini tagapalgel siis viga oli? Ilus ju. Naine oma loomulikus olekus. Kas teile meeldiks, kui keskealise naise ahter oleks nagu kitse jälg?
Ma tahaks teada, kust sa neid asju pakendivabalt ostad? Kui ma käin igat kaupa eraldi linna otsast toomas, siis selle keskkonnakulu ma parem ei hakkagi arvutama.
mõned aastad tagasi müüdi nt hulgis suhkrut lahtiselt või siis suurema kotiga. Praegu pole enam näinud. Pakenditootjad tahavad ka elada ja kasumit saada. Kuidas Kalevis kommid väiksemaks tehti, selleks et paberit kommi ümber rohkem kuluks.
Eesti perenaine ootas pikki aastaid, et tuleks ometi raskete klaaspudelite ja purkide asemel kilepiim ja -koor, plastpudelis õli, mugavad plastkarbid, köögitarvikud. Piknikul jm väliürituselt on ju nii mugav ühekordsed nõud pärast inema visata, ei pea pesema ega midagi. Mugavus(ja odavus) ongi see, mis inimesi plastiku orjaks muutnud on. Kui ei soovi ori olla, saab ise sellele teadlikult vastu hakata. Mitte et see riiklikult ja globaalselt midagi muudab, aga vähemalt ise ei aita keskkonna risustamisel kaasa.
Ise ostan ju plasttopsid ja -taldrikud, -noad/kahvlid/lusikad. Aga võib ju ka ostmata jätta. Võib ju? Samas on toidukohtades euronõuded: peavad olema spetsiaalsed nõudepesumasinad korduvkasutatavate nõude pesemiseks, pluss eraldi kraanikausidki taara pesemiseks. Lihataarat ei tohi piimataaraga samas kraanikausiski pesta, rääkimata kätepesust, mille jaoks peaks olema veel üks kraanikauss. Missugune väliteenindaja saaks sellistele nõuetele vastata, kui ei oleks korduvkasutusega nõusid? Aga lahe on ju väliüritusel vabas õhus õltsi panna ja süüa. Plastiktopsdi on ikka veel kasutusel. Miks?
Otsige poes kaupa alumiselt riiulilt -- seal on odavas tsellofaanpakendis odav tatar, riis (Maximas vist 85 sent kilo), kaerahelbed, tangud. Ärge haarake silmade kõrguselt neid kõige kirevamaid papist pakendeid. Ärge ostke hambapastatuubi, mis on millegipärast pappkarpi topitud. Koolitusel, kus on 5 kohvipausi, kasutage üht ja sama kohvi - ja veetopsi jne. Kõik saab alguse iseendast.
Meenutad mulle aega, kus ei olnud tampoone ja hügieenisidemeid. See polnudki niiväga ammu. Ka ühekordseid mähkmeid ei olnud. Pange praegu mõni noor mähkmeid pesema. Tahaks kuulda, mis nad siis asjast arvavad. Kas on ikka veel rohelised või lähevad näost lillaks ja hakkavad öökima. Väga lihtne on sõnades roheline olla. Katsu miskit tegelikult ära teha.
tampoonid ja hügieeni sidemed ning mähkmed. Pange tänapäeval noor inimene marlimähkmeid pesema. Kui ta sellega nõustub, siis ma olen nõus teda rohelise mõtteviisiga inimeseks nimetama.
Nòuka ajal kallasime prùgi lihtsalt lahtiselt prùgikasti.Nùùd oleme vàhemalt òppinud prùgi kotti panema.Peale plastkoti ei ole mul muud vòimalust.Kui ma saaksin osta bio laguneva plast koti (mida muide toodetakse Hiiumaal ),siis ma muidugi kasutaksin neid.
Üksnes loosunglikud laused. Kui Evelin end nii võimsaks arvamusliidriks peab ja lausa eurovolinukuks pürgis, siis kirjutagu positiivne programm, konkreetsed meetmed üles ja viigu see paber otse riigikokku. Teda kindlasti võetakse kuulda, teist nii tarka ja tuntud naist Eestis polegi. Sai ta hakkama Eestit tutvustava logo loomisega, saab ka prügimajanduse reguleerimisega. Ja kaob meil plastik, kaovad ühekordsed plastnõud, kaovad pooltühjad pappkarbid, plastiklelud, legod, majapidamistarbed, plasttaara jne ja maailm saab ometi kord paremaks ja puhtamaks.
olemegi jõudnud õite juurde. Prügi tootmine on ülimalt tulus äri , annab paljudele tööd. Samas pole me veel rakendanud oma võimekust selle likvideerimisel. See annaks omakorda suurt tulu ja looks töökohti. Nii jõuamegi õitsengusse tootes seda ,mida on vaja koheselt likvideerida. Paremat äri ei suudaks inimkond eales välja mõelda kui ehk see et inimkond suudaks koheselt sisse hingata väljalastava kõhugaasi ja sellega koos puhastada meid ümbritseva atmosfääri pu ssu ha is ust.
Üks asi on pakend aga tohutu resurss on näiteks teistes plasttoodetes. Kuhu panna kõik mänguasjad, plastkastid, köögiriistad, nõud, isegi mööbel. Àra tuleks keelata plasti segamine naturaalse ainega. Kas on siis naturaalne, mida saab lihtsalt põletada või plastik, mis töödeldakse ümber. Vanad kotid, riided jne. Samuti võiks igas vallas olla väike prügi põletamise tehas. Siis ei peaks prügi pikalt tassima.
Päris õige jutt selle pakendiprügi kohta. Ostad näiteks makaronipaki, sellest on veerand täiesti tühi. Sama on krõpsupakkidega. Isegi õllepurgid on osatud kartongkarpidesse toppida. Sixpakid näiteks...
kui seda plasttaarat, kartongi ,pappkaste ja kilekotte enam et toodetaks, sest siis oleks Eesti töötus ca 15% tööjõulisest elanikkonnast. Prügi tootmine , see on meie NOKIA.
..läikpaberit, värve nende brošüüride peale, millega iga nädal postkaste täita. Ahastama ajab.
Parem müügu selle kulutuse eest mõnd enamnõutavat kaupa odavamalt.
Omnivale saab teha nende kodukal avalduse, et neid brošüüre postkasti ei pandaks. Jah, ühe inimese loobumine ei muuda kohe reklaami tootmises suurt midagi. Aga kui mitmed loobuvad ehk nõudlus väiksem on, küll siis lõpuks ka vähem toodetakse.
olen kaks korda pannud postkastile sildi, et reklaame ei soovi. Silt tõmmati maha ja reklaam muudkui laekus. Kuna mingit vajalikku teavitust enam posti teel ei tule, siis olen oma postkasti jätnud tühjendamata ja sinna lihtsalt ei saa enam midagi juurde panna. On punnis täis.
meil on palju pensionäre, kes iga senti loevad ja reklaamlehtedest teada saavad, kus on midagi odavalt müügil. Kuna linnaliinid on neile tasuta, siis sõidavadki ringi ja ostavad odavamalt. Töötavad noored võtavad odavamalt sealt, kus nad parasjagu on, sest ilmselt ei ole neil aega ringirallimiseks.
Tean toitlustusasutusi, kus iga päev ja tihti mitu korda päevas käiakase poes toiduaineid ostmas ning iga kord ostetakse poest siis ka uus kilekott. Need kotid võiksid palju kallimad olla,jääks reostust ehk vähemaks.
KOMMENTAARID (172)