TORE TIKKER: 7 soolast ja magusat ideed, kuidas tikreid purki vormistada

Põhjala viinamarjaks nimetatud karusmari, rahvapäraselt tikker ehk tikerber, kuulub botaaniliselt sõstardega samasse perekonda. Eesti keeles on marja kirjakeelne nimetus karusmari ning karune on karusmari tõesti, vähemalt vanemad sordid. Eriti sõjakas on aga põõsas, mille okkad teevad marjakorjamise üpriski ebameeldivaks.

Tänapäevased sordid on hämmastavalt mitmekesised. Marjad võivad olla niihästi imepisikesed kui ka väikeste ploomide suurused. Koor võib olla läikivalt sile, udukarvadega kaetud, sitke ja kõva või hoopis pehme ja pea olematu. Vormilt on mari kerakujuline, piklik või munajas. Küpsete marjade värviskaalagi on lai – helerohelisest kollaseni ja sealt erkpunaseni. Maitse võib varieeruda ka küpsete marjade puhul üsna hapust mahedalt magusani. Kui marjad pole üle valminud, säilivad need toatemperatuuril päev või kaks, külmkapis kuni nädal. Karusmari jääb pärast noppimist samasse küpsusastmesse, mis tal oli põõsa küljes, ehk ei järelvalmi.

Kõige sobivam aeg korjamiseks on siis, kui marjad ei ole veel täitsa valminud. Sellised marjad on väga pektiinirikkad ja sobivad želee tegemiseks.

Külmutamiseks on head täiskasvanud, st oma õige suuruse saavutanud, kuid mitte veel täiesti pehmed marjad, mida võib külmutada tervelt kas ilma lisanditeta või suhkrusiirupiga ülevalatult. Kuumtöötlemine võetakse appi küpsetest marjadest kompoti, mahla või moosi valmistamisel. Viimasel puhul võiks maitse parandamiseks-mahendamiseks lisada porgandit, maasikaid, magusaid õunu või sõstraid. Karusmarju võib ka kuivatada, heade hoiutingimuste korral aga säilitada vesihoidisena nagu mustikaid või pohli.

Toored karusmarjad sobivad hästi rasvaste liharoogade, pardi-, haneja ulukiliha ja kala maitsestamiseks ning liha valmimise kiirendamiseks.

100 g karusmarju annab energiat vaid 30 kilokalorit. Mari sisaldab 83% vett, umbes 7% suhkruid, rasva- ja valgukogused jäävad alla ühe protsendi. Rikkalikult leidub C vitamiini, sidrunhapet, looduslikult tarretava toimega kiudainet pektiini ning südamele kasulikku kaaliumi.

Tikriretsepte:

Klikka retseptil: Tikritest vürtskaste 

Kui tikreid liiga palju, keeda talveks vürtsmoosi. Sobib hästi iga liha-kalaroa kõrvale. Mõnus kaasa haarata ka sõbra juurde grillipeole.

Klikka retseptil:

Parajalt mahe ja parajalt hapukas – peet ja tikker on magusas moosis väärilised partnerid.

Klikka retseptil: Tikritšatni 

Oma aia tikritest saab väga maitsva lisandi grillitud liha kõrvale. Kogus 0,5 liitrit.

Klikka retseptil: Porgandi-tikrimoos 

Pane puhastatud ja tükeldatud porgandid vähese veega keema. Veerand tunni pärast lisa tikrid ja keeda, kuni kõik on pehmed. Püreesta sauseguriga ja lisa suhkrud. Keeda hästi vaiksel tulel, kuni suhkur on sulanud. Valmis ongi!

Klikka retseptil: Tsaari moos ehk tikrikeedis 

Me ei tea, miks sellel tikrikeedisel on selline uhke nimi. Võib-olla tõesti oli see kunagi tsaari lemmik. Igal juhul teeb selle moosi eriliseks üsnagi keeruline ja tülikas valmistamisviis. Talveõhtul seda moosi väikeses kausikeses teelauale tõstes tundub põhjamaa viinamarja magus maius aga tõesti erilisena juba nähtud vaeva tõttu. Maitsegi on teine kui tavalisel tikrimoosil.

Klikka retseptil: Tikrimoos 

Suvel keedetud tervete marjadega tikrimoosist on talvel hea kisselli teha.

Klikka retseptil: Tikri-piparmündikeedis 

Omapärane hoidis, millele annab hõrgu maitse piparmünt.