Vaadikalja muuk oli igati looduse sobralik, kuna ei kasutatud plastpudeleid ja joogiklaas oli korduv kasutatav. Mäletan et sai otse tehasest suuremas koguses kalja ostetud ja sellest tuli hea kodu olu.
Vaadikalja muuk oli see eest looduse sobralik kuna ei kasutatud plastpudeleid ja joogi klaasi kasutati korduvalt. Mäletan et sai ostetud otse tehasest suuremas koguses kalja ja sellest sai kodu olut tehtud. Päris hea suvine jook tuli.
mis need õlletootjad mulisevad?29. juuli 2019, 06:20
tegijad olid leivakombinaadid ja limonaaditehas , Rakvere kandis tehti Kalja siirupit ja Maltoosat. Õlletehased teevad tegelikult solki, Vene kali on parem, mida Omedu poest ostsin. Meil on pudelis suhkruläga ja õ-tehased kardavad kaotada äri, leivatehased teevad praegusel ajal õlitatud leiba:)Seepärast ei saagi kalja...
Nõuded ja nõuded. Sai seda omal ajal liitrite kaupa joodud. Ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes sellest kaljast oleks otsad andnud. Isegi kõhtu ei saanud lahti. Parim kali, mida eales joodud. Tönapäeva magusat pudelisolki ei ole vaja kaljaks nimetada. See on lihtsalt solk
Ma küll mingit nõukogude aegset kalja taga ei igatse! Võrreldes toonase aja kohupiima, kohukeste ja nõuka aja jogurtiga, mida üritati toona toota, siis toonane oli jälkus, võrreldes sellega mida praegu müüakse. Toonased kommid olid jälkus! Snickers või Mars vastu nad ei saa!!! Toonane Kalevi näts oli jälkus! Toonane vorst oli mingi kondijahu mass, aga mitte vorst! Kvaliteetne suitsuvorst oli müügil ainult Toompea puhvetis!
Need sinu Snikersid ja Marsid ei saaks seista poes kuude viisi ilma ohtrate säilitusaineteta, mis pikemas perspektiivis sinu tervist rikuvad. Nouka ajal ei kasutatud säilituse aineid peale suhkru ja soola. Minu mälu olid paljud nouka tooted päris hea maitsega, aga mitte muidugi koik. Aga tooteid
KEELEKASTE PALAVAL SUVEPÄEVAL: miks enam kaljavaate ei kohta?
.-.-.-.-.
osades viina poodides müüakse sellist vene kalja nagu ''желтая бочка''.
https://cdn-online.globus.ru/s400x400/upload/pim_images/3f9/270913.jpg?_cvc=1563207993
---
maitse on väga sarnane nõuka aegsega
Pole siiani aru saanud, miks poes müüdav, pruuniks värvitud suhkruvesi on kaljaks nimetatud. See ta kindlasti ei ole. Kas mingit muud nime ei osata sellele panna?
Pool liitrit 2,4 eur???? Teen ise kodus ja omahind tuleb vast ca 15 senti liiter. Sellised liigkasuvõtjad ja kulakud saadeti siberisse natuke aega tagasi, kahju et enam seda ei tehta. Täielik nöörimine.
DMB 90 mõistusega inimesed olid oma ajast ees!30. juuli 2019, 14:36
Siis oleks nad selle eest istuma pandud. Nüüd aga saavad sellised ennast täielikult teostada. K.sevad riigikogus ja valitsuses laia kaarega kogu rahva peale.
Pütikali oli hea Leiburis tehtud keemjavaba naturaalne kali. Nüüdne Eesti pudelikali on karamelli vesi ja solk. Veel kannatab tarbida Vene ja leedu pudelikalja, kui lisada veerand kogusest õlut. Igatsen endist pütikalja.
Konkreetselt: elasin Tartus tollasel Juuni tänaval kesklinnas. kaljavaat oli suvel igapäevaselt olemas. Käisin seal passimas ja "hängimas". Pidevalt oli saba, tuldi piimamannergutega ja 3liitriste purkidega. Valges kitlis müüjatädi ei saanud aega ninagi pühkida. Väike kann3 kop, suur 6 kop. Inimesed kaanisid korraga pool liitrit sisse, nii hea oli! Kopikad, kaljavaht ja kannude pesuvesi loksusid leiges loigus. Ei mäleta, kuskohast see kannupesuvesi tuli, äkki käis pidev taaskasutus? Oli kuis oi, igatahes tore oli. Ja enam ei ole tore. Lapsepõlv ammu möödas, igalpool ersats.
Eluga peab edasi minema, kurb kui elu on seisma jäänud ENSV aegse kaljavaadi kõrval! Praegu on head palju rohkem kui toonases hallis argipäevas! Ma küll seda minevikku tagasi ei igatse!
sõltub sellest, millal ja kus kellegi lapsepõlv juhtus olema. Nostalgia on ilus hingeseisund, las see olla. Muidugi ei taha tagasi ühiskorterit, solgipange, koolis kohustuslikku pioneeriksvõttu, ükt tunde, vtk norme.... jah, aga jutt on konkreetselt kaljast. See oli hea.
Pesuesi tuli voolikuga lähedal olevast kraanist tavaliselt mingi hoone küljest, olen poisikesena korra aidanud tädil lahti seda keerata ja kruus kalja sain nipsti tasuta kätte.
aga lumehelbekesed ei saa sotti,millest jutt.Ma käisin Leningradis ja ostsin bensutalone tanklas kallurimeeste käest,üks kopka liiter,rubla eest said sada liitrit.Tõsi mis tõsi.
lapsikud põhjendused ajavad lihtsalt muigama. Ei saa, ei lubata, pole huvi jne, jne. Võtke eeskuju lätlastelt, poolakatelt kes vilistavad igasugu eurojaburduste peale. Ajage ükskord selg sirgu.
Väga hea tünnikali oli omal ajal,mida sai suvel kaasa osta,heinaajal võtsin ikka oma 10 liitrit.Praegused keemiat täis kaljad ei kõlba kuskile. Kui öeldakse,et tünnides on palju batsilluseid,siis ma ütlen,et tibide pikad koledad kunstküüne alused on palju rohkem saasta täis kui üldse tünnis kokku.Kas küünte alt võetaks üldse proove kontrollimiseks?
Nagunii olesid need vaadid kuskil suurte linnade keskuses,marketite juures või raekoja platsil. Ei viitsiks kuuma ilmaga sinna kohale loivata. Parem teha ise leivakalja. See pole üldse keeruline.
Kaljavaate ei kohta, sest nende järgi puudub nõudlus. Kui rahvas ostaks ja oleks nõudlus, siis oleksid ka vaadid. Ma joon näiteks Tanheiser Porter naturaalset ilma konservantideta kalja ja minule meeldib see rohkem kui 1980 aastate vaadikali. Poest on mugav osta ka ja plastpudel nüüd maitsele küll kuidagi ei mõju! Võib olla alumiinium ja metall mõjub? Vanasti müüdi lahtist õlu ka vaadist, aga seda peeti lahjendatud solgiks ja 1990 alguses kadusid need ka ära. Toona ei osatud head kalja teha, head õlut ka ei osatud teha. Soome "Koff" oli toona kõva sõna ja Marlboro sigaretid.
Kui palju nakkust ühes vaadis?28. juuli 2019, 10:05
Nõukaajal müüdi Vana Toomases laudadesse lahtist Saku õlut. Mul oli tuttav endine napsuvend,kes naases Eestisse Rootsist peale paariaastast seal elamist.Poovides Vanas Toomas seda õlut oli mees nädal aega Virus hirmsaste hädas oma kõhuga...
Mine metsa oma seniilse jutuga "kollane kali"!, tolleaegsete saiade-leibadega võis naela seina lüüa. Juurviljalett oli nagu kompostihunnik, kusjuures väga väikese valikuga kompostihunnik.
milleks aborigeenidele tänavakaubandus28. juuli 2019, 09:43
Maitsev pakaalkaup tuleb läänest ja tänavakaubandusele tuleb esitada sellised nõuded, et keegi oma räpast nina tänavale kauplema ei topiks. Tahad osta, mine marketisse ja saad kaupa rohkemgi kui seda palgarahakest on. Penskarite elatusrahast rääkimata.
kolm kopikat pool l ja viis kop. liiter. Maitsev, külm ja vahutas ka. Nii ka poodides soojad leivad ja saiad või sulas peal ära kui sööma hakkasid. Sama võib öelda ka limonaadide kohta, selliseid maitseid enam ei ole. Leiutage mistahes pealkirju, kauneid silte ja pakendeid aga sisu on kõigil mäda. Puudub ausus ja originaalsus.
Meenub, kui lapsena küla poe ees sai leivaautot oodatud ja kui ta siis tuli, siis see mõnus leiva lõhn ja soojad leivad saiad restidel... Nii mõnus. Kalja sai siis kui linna (ma Valgamaa maa poiss ja linnaks kus käidud sai oli Valga) sai mindud. Kui ikka vaat näha oli, siis ka ostetud sai.
Tollal kasutati naturaalseid materjale, ei mingeid toote hinda allalöövaid lisandeid ja aseaineid. Oli juhus, kus kali kääris hooletusest tiba kangeks, aga et magusus pidi normis olema, lisati suhkurt juurde. Käisin 2x mannerguga ostmas
Kunagi Jõgeval sai leivakombinaadi ligidal elatud. Sealt nurutud soe sai oli tõesti sai, leib samamoodi. Praegused kilekotitooted on mingid ersatsasjad.
on üldse asjad rä.pa.sed ja ro.pu.d, ei saaks ju kasutada ka kruusi kust äsja keegi joonud on, kõik kohad haigusi täis, sa ei destilleeri seda nõud nii tihedaks kasutamiseks äragi. Aga miks ei suudeta sellist kalja maitset enam teha? Ükski poe kali ei vasta sellisele maitsele, kõik on palju kehvemad sellest mis oli.
Kui kaljavaat ilmus, anti ka naabritele teada - saadeti lapsed mannerguga järele. Saba oli pikk, sest igaüks peatus ja jõi kannukese, aga liikus kiiresti. Imelik, et maitse on siiani meeles, nii head kalja pole enam olnud.
Ja muuseses - see jook EI vahutanud, nagu artiiklis kirjas on.
Jah, toesti see kali oli parem kui praegu müüdavad pudelikaljad.
Kunagi Pärnus Riia mnt. ja Liiva tänava nurgal oli ka see kaljamüük. Kord üks vanamees maksis vaadi kinni ja käskis rahvale tasuta laiali jagada. Oi, mis möll ja kaklused seal olid. Miilits tuli kohale ja müüja ütles, et see seltsimees maksis vaadi kinni ja käskis tasuta jagada. Miilits muidugi vana juurde, et mis toimub.Vana ilusti ütles: "Mina olen vana mees ja mina päris kommunismi enam ei näe, aga tahtsin saada ettekujutust milline see oleks".
jäta sina ka oma alatine ving28. juuli 2019, 08:40
oli see kali mis ta oli , aga vaata kui ilusate pudelite sees see kali täna on ja kui palju plasti selle jaoks kulub. Nüüd aga arvesta kokku kui palju töökohti on selle tootmisharu tarbeks loodud.
oli see kali mis ta oli, aga vaata kui nägusad on täna kalja sisaldavad pudelid . Lausa veele viib see reklaam alla. Ja kui palju töökohti on nende plastikpudelite tootmiseks loodud. Kui poleks taarat , poleks töökohti ja tuleks jälle hakata nende kaljavaatidega jandama ja kui paljud oleksid töötud. Mõtle selle pale.
:-) See veneaegne anektoot, seal müüdi ka vaadiõlut ja mõnes kohas isegi vaadiveini(piirituse lisandiga), osteti ikka mannergutäite kaupa ja ka kaklused olid sagedased.
Mulle maitses ka see kali. Praegu mõtlen, et tõepoolest: kuidas see võimalik oli, et ei meenu kordagi kõhuprobleemi , kuigi külma veega pesti ju klaase. Kaupluses oli sai ka ilma kileta, see pandi üldkasutatavasse ostukorvi ja mindi kassasse. Imelikul kombel on aga tänapäeval tervis palju tundlikum erinevate bakterite suhtes. Kas siis vene ajal saadi juba titena kõikvõimalike pisikutega varem "tutvust tehtud "..ei tea. Aga kalja võiks uuesti müüa, iseasi, kas keegi sama maitsega suudab lagedale tulla.
Vihmase ilmaga tundus see vaadikali alati nagu parem.Kui poes hakati pudelikalja müüma.siis pettusin ja ega ei taha ka siiani.Vahepeal oli Monostõrski kali.mis oli hapukas ja sarnane.Praegu on mingi Läti oma ainuke.mida veel vahest osta.Rääkides Linnuse kaljajoogist.siis magus ja kõrbemaitseline lurr.Ma ei igatse nõuka aega aga on palju asju.mida toodetakse ka siiani ja mis on täiesti räps.
Ainult nimi veel alles.Aga kindel see.et euronormid teevad oma korrektiivi.
"Ma ei igatse nõuka aega aga....."
Tubli! Lisa see tekstijupp alati juurde, siis on rohkem lootust, et kommentaari ära ei modereerita.
Igaks juhuks võid lisaks veel ka hüüatada: kuidas ka küll V.enemaad ja v.enelasi v.ihkan!
Õige leivakali tehakse ikka leivast. Miks seda kalja nõukogude ajal pea igas linnas müüdi tulenes sellest, et antud linnas oli järelikult leivatehas, mis seda kalja ka valmistas.
Tulen just Valgevenest, kus nägin ka klassikalist kollast vaati. Inimesed ostsid ja mina ostsin ja see maitses lihtsalt imeliselt. Vaadikalja müüdi ka tänavakohvikutes, umbes 60 senti pool liitrit. Ka see oli imeline. Ja inimesed tarbisid seda küll ja veel. Kui meil osataks kah normaalse maitsega kalja teha, mitte sellist keemiat, küll siis ostetaks
Elasin SSSR ajal nagu mingisugused Aborigeenid, alama rassina! Totude koolis ahistati julmalt, jäeti istuma! Ahistamine oli jube! Oli isegi kuri paragrahv, aga ma ei allunud toonasele lauslollusele ja seega õõnestasin ENSV seespoolt! Praegu on tänu jumalale õhk saastast puhtam! Nüüd saan oma poistega voodis vabalt hullata ja võin selle üle avalikult uhkust tunda!!! Vaatame koos 4K geifilme. Praegune video kvaliteet on veneaegsest saastast ikka kordades parem! SSSR ajal ei olnud libestit ka saada! Banaane polnud! Jama aeg oli! Praegu on paradiis!!!
Eksta ikka vaadis vähe kääris kui samal päeval kõike ei müüdud oli teine päev väike promill juures, olen selle Võru kaljaga vähe seotud olnud aga alkohool ju desifinseerip ja polnudki haigusi.
meil ei ole õlletehaseid on logistikud, kes teevad järgmise aasta jõuluõlle jaanipäevaks valmis ja see kakakoola nimetab oma rämpsu kaljaks ... pähh ... ma arvan et kindal kohal kindlal ajal vaat ette anda müüb maha mis mühiseb
Imelik, maitsest ei räägi keegi. Saadaolevad pudelikaljad ja lahtine samuti ei ole enam ju leivakombinaadi toode. Ma ostaks heameelega poest pudeliga, kui vaid maitse õige oleks.
1,5 liitrit korralikku kalja maksab 1.19
https://www.prismamarket.ee/entry/seto-kaaritatud-kali-1-5-l/4740042200025
Ma jõin ENSV ajal kollasest kaljavaadist ja võrreldes selle tänapäevase poe kaljaga, siis mina arvan, et tänapäevane on parem! Kuidas ei mäleta kus???
Klaas kalja maksis toona 5 kopikat! 3 kopikat oli maitsestatud ja gaseeritud vesi.
Nõukogude ajal väike kann (250 g) leivakalja maksis 3 kopikat, ja suur (500 g) 6 kopikat. Gaseeritud vesi maksis 1 kopikas klaas (200 g), siirupiga taas 3 kopikat. Prisma kääritud kalja peaks proovima, sest teised pudelites müüdavad kaljamaitselised joogid on mis nad on.
Mingeid hügieenilise probleeme vaadimüük ei tekita. Ei tekitanud nõukaajal ja ei tekitaks ka praegust. Miks see hügieeniteemat välja käijakse, ei tea. Ka tarbimisharjumused pole mingi argument. Kui õige kalja müük tuleks vaatidese ja tänavale, oleks ostjaid rohkem kui poe pudelikaljal. Artiklis leotletud argumendid ei ole tõsiseltvõetavad.
Kui toona oleks poes villitud kalja müüdud, siis ei oleks keegi kalja vaadi juures seisnud. Poes kalja ju ei müüdud! Praegused naturaalsed kaljad on paremad kui tollane!
Olen neid tänapäevaseid keemiakokteile proovinud. Pole neil ühelgi õiget maitset. Isegi need mikroettetvõtjad kes ise teevad ja müüvad, ei paku head kalja.
Tallinnas veel nõuka aja lõpus viidi õhtul tühi kaljavaat veoautoga pärast edukat päeva minema. Kurvis ei pidanud vaadike vastu ja veeres külili. Ma ei olnud elus niipalju usse näinud, kui sealt vaadist välja oli tulnud. Pärast antud juhtumit enam kordagi tänavalt vaadist kalja pole ostnud.
See jutt liikus juba siis ringi, et kaljavaadid usse täis. Mõni ehk uskus, aga ikka jõi! Ju siis need andsidki kaljale hea maitse :-) Tegelikult olid sanitaareeskirjad kõvad. Pidevalt liikusid sanitaararstid ringi ja tegid pistelisi kontrolle. Kui migagi korrast ära oli, maksis MÜÜJA trahvi (või sanarstile alkäemaksu).
,
Kogu aeg sai seda vaadikalja nöuka aeg ostetud,see vedas ligi nagu meepott mesilast,oli töesti hea leiva maitsega ja kylm.Isegi koju kaasa sai ostetud nöuga,tihti oli vaat tyhi,mis jutt see on,et nyyd poleks tarbijaid?!Kui maitse ja hind on sobivad,kyll siis rahvas ostaks.Piima ju ka veetakse vaatides ,möni asi see kaljavaat nyyd teha poleks.Pigem asi ikka monoplides,kes ei taha sentigi oma kasumist kaotada.Hea,et meil on juba pagaritöökodasid ja poode,kes pakuvad rahvale kuuma leiba otse ahjust ja milline löhn on öhus,juba kaugelt tunda.Kyll saadakse kui tahetakse .
Ma ei joonud seda kalja toona, sest see seltskond kes seal vaadi ümber sebis oli õõvastav, osad võtsid viinapudeli välja ja hakkasid seda koos kaljaklaasiga lahendama ja kalja müüdi mitte iga päev aga väga vähe. See ei olnud nii, et mõtlen, et lähen ostan vaadikalja! Seda ei pruukinud üldse see päev müügil olla. Ma, kogu ENSV ajal elatud elu jooksul alates 1970 aastatest jõin vaadikalja võib olla 3 korda. Vahvlijäätisega sama lugu, lihtsalt ei viitsinud lõputus järjekorras seista. Toonane jäätis oli tänapäevaste poes müüdavate vahvlijäätistega võrreldes täielik käkk, ei osatud teha!
Selles mõttes huvitav väita, et vaatidest enam ei müüda, sest kui lauluväljakul mingi suurem üritus toimub, on vaadikali olemas. Ka viimasel laulupeol oli. Ja ka Balti jaamas seisab üks vaat praegu, aga hind on muidugi naeruväärne võrreldes nõuka aja 3 ja 6 kopikaga.
oled vist liiga magusa sõber, ükski lääge poekali ei võta janu ära.
Ja ega see igal pool ei olnud nii, et joodikud segasid kaljaostu, Raplast oled või ?
See ei sisalda kalja nii, nagu vanasti. Selles on külmutusseadmed ja paar suuremat plastkankut kalja jaoks. Need sisaldavad AleCoq'i mingit rõvedat ollust.
Raasiku kali on klaaspudelis. Väga hea. Algul oli väga hea maitsega ka Tartu õlletehase kääritatud kali - kuni seda müüdi veel klaaspudelis, nüüd on see aga ainult plastpudelis ja maitse kohe teine.. :(
Ja mis see alumiiniomvaadist teistmoodi oli? Klaasist sangad mida ei pestud vaid loputati, ja neid läisid Iakumas kõik ka näiteks lahtise tiisikuse vormiga haiged. Sama ka tolle aja üllekate kohta. Kuidas meil ütles kehalise õps, et te käite neid õllesangu Iakkumas, seal ju niisugused jotad koos, et s i t t a potist on vett kah meeldivam juua, kui õlut sellest kannust. ;)
Ussikeste beach-party vaadi põhjas?28. juuli 2019, 11:37
Balti Jaamas olen seda kaljavaati näinud. Ümbrus tundus lägane ja vaadi ümber tiirutajad/seisjad tundusid ka pesemata olekuga. Ei tea veel, mis seal kinnise vaadi sees võib toimuda.
Jah, aga nõuka-ajal joodi seda vaadikalja sageli. Mingil ajal hakkasid levima jutud, et mis vaadi põhjas on, seejärel vist enam nii palju seda lahtist kalja ei ostetud. Aga algul, kui kaljavaadid ilmusid, siis ikka osteti
jube,mida taga igatsete..seda räpast kollast tynni..myyja oli paks naine kes haises higist jne...ja mis kõige tähtsam..see kali oli ju soe..ei mõista mida selles leiti..mina kyll seda juua ei tahtnud...ukrainas ,venemaal j teistes vaestes riikides on tänavad neid täis..minge sinna
Kuuma ilmaga müüdi päevas mitu pütitäit ikka, mitte nädal aega, juba real. aeg oli ainult kolm päeva, tootmisest tuli juba kali pütis, mis tsisternist täitmisest küll jahutakse?
tarbija maitsemeel ei ole muutund,muidu ei mäletakski,vaid sunnitakse muutma,valgevenes müüakse siiani,kusjuures ei saa öelda,et elavad aeglasemalt,täpselt sama,leiva ja paljude muude asjadega,kuidas too riik suudab maitsvaid asju siiani teha
90-datel, kui piirid juba lahti olid, käisid sugulased Rootsist siin ja sugulase naine, kes oli lastearst ütles: "
ärge laske enda head leiba ja saia välja surra. Teie värsked saiakesed ja isetehtud hoidised on võrratud. Meil Rootsis on kõik juba säilitusainetega ja allergilisi lapsi kümneid kordi rohkem kui teil siin. Hoidke oma naturaalsust." Aga mis on täna? Äri ja tohutu ületootmine kasumi nimel.
ei mäleta ,et keegi oleks selle joomisest ära surnud või oleks kõht lahti läinud.Ja kõik jõid samadest klaasidest mida pesti kohapeal,keegiei virisenud,et pisikuid täis,aga nüüd muud ei kuulegi
olgu selle vaadikaljaga kuidas oli, aga Võru kaljameistrite kaljast paremat polnud. Esimese asjana pärast koolipäeva lõppu põrutasime kalja jooma, kui kaljaputkad kevadel avati. ostsime 2-3 pooleliitrist korraga- 6 kopikat maksis suur kali! Klaastaarasse pakendatud limonaad oli poes pea 2x kallim. Paraku toimus vabaõhu kalja müük ainult kevadest sügiseni.
Limonaad tuli ikka odavam. Läksid polikliiniku vastu kapsakioskisse ja palusid limonaadi siin juua. Siis vajusid vaikselt nurga taha ja viisid pudeli kokkuostu. Nipp seisnes selles, et sealt anti ka kohapeal joomiseks ja taara raha ei võetud. Taara maksis kümme kopikat ja limonaad oli vist 6 kopikat. Igaljuhul, kui taara ära viisid said rohkem raha, kui kohapeal joomiseks limonaadi eest maksid.
Kali laheks täna paremini kui iial varem aga euronormid ei luba, see on tõsi. Harjumus suhkrustte lääne toodete vastu ei ole meile kaugeltki see põhjus.
Kas nõukanostalgikud ikka mäletavad, kui "ilus" siis kõik tegelikult oli ja välja nägi? Kuidas lõhnas (haises), pragunes, lagunes? Noorematele, kes seda nostalgiat siit loevad, stiilinäiteks üks video Viljandist, ajast, kui Kuldne Nõukaaeg just värskelt oma laga kokku pakkis... On ikka õnn ja ilu, mida tasub taga igatseda. Ilusad majad, ilusad autod, ilusad tänavad, ilusad ja õnnelikud inimesed. Kali maitses muidugi, kui midagi muud saada polnud. Poest sai veel viie kopika eest rotilihapiruka kõrvale, milles pool lihast sageli oli vanaks läinud:D
https://www.youtube.com/watch?v=5Q7d0X4YBPw
:) nõus, aga kali oli hea. Klassivend oli suvel õlletehases praktikal, hommikul oli esimene ülesanne kummikud jalga ja basseini kalja jaoks leotatud leiba mõlaga segama. Leivad ujusid vannis nagu saared ja rotid panid mõõda ssari hüpates minema. Aga kali oli ikkagi hea.
Ära ainult ütle/kirjuta, et sul on kade meel, kuidas paljudele meeldis nõukogude aeg oma heade ja veadega? Igast ajast leidub head, ja üldiselt head mälestused jäävad rohkem meelde.
Ilusad majad? Need kipsist l0llidekülad või, mis nüüd on üles klopsitud ja lagunevad juba 3 aastat peale ehitamist aga maksad veel 30a peale ehitamist :D "Ilusad autod" - see räägib sinust kõik :D Tean neid, kes elaavdki tööjuures, et plekkida oma kallist autot aga milleks kui sõidad vaid hommikul ja õhtul tööle ja koju? 500eurine opel sobib selleks samahästi! Tänavad olid paremas korras kui nüüd ja inimesed olid kindlalt sõbralikumad ja rõõmsamad kui nüüdsed pahurad ja kurjad!
Mõned kipuvad kõike võrdsustama. Et kas kõik oli hea või kõik oli halb. Aga kuigi nõukogude ajal oli küll palju halba. Kuid oli ka üht-teist head. Vahest oli mõni asi paremgi kui praegu. Ja ei ole ka praegu kõik sugugi nii ideaalne, nagu mõni pasundada armastab. Kuid selleks, et võrrelda saaks, selleks peab olema näinud mõlemat. Muidu pole millegagi võrrelda. Aga mõned noored ülbikud, kes on näinud vaid tänast päeva, kipuvad kõike varem olnud halvustama. Samas, mõned vanurid kipuvad jällegi ka varasemat idealiseerima, sest siis oldi ise noored, rohi oli rohelisem ning taevas sinisem.
Kommentaar ei vasta reeglistikule. Ei vasta nõuetele, sest minusugused tööloomad haiseme härradega ühes rivis seistes teisiti. Nendesitt haiseb tänu nende rahale paremini?
Pepsi oli 1970 lõpus ülikõva jook! Seda pakuti koolikaaslase sünnipäeval ja tundus täiesti paradiisi nektarina. Seda polnud poes saada ja alles ilmus müüki ja sünnipäeval juua saades tundus mingi üli-üli maitsva joogina! Banaan tundus toona ka mingi jumaliku maitsega puuviljana. Banaane ma ostsin 1990 aastatel iseseisvudes kilode kaupa ja sõin mitu kilo korraga, ma ei saanud aru, et kuidas banaanid nüüd järsku vabalt müügil on!? Nad tundusid nii maitsvatena. Ma tegin veel jäätise-banaani kokteile, mikseriga ja see tundus paradiisina. Peale ENSV lõppu tundus müstika, et kõike järsku on!
Inimesed olid siis ikka kõvasti pahuramad. Tallinnas trügisin iga päev täis bussides, babad tagusid küünarnukkidega kõhtu ja kui korraks istusid, tuli kohe mõni kõrvale tänitama: "kas istet ei pakutagi?!" Vorstijärjekordades oli tunne, et pooled on inimsööjad, eriti veteranid ja nende sugulased. Sama kaljavaadi sabaski tuli seista 15 minutit ja müüdi ju ainult suvel. Kui sa just kolhoosnik või parteilane (või nende sugulane) polnud, ei saanud reisida mujal, kui Sõbraliku Nõukogudemaa piires. Soome TV-st nähtav tundus muinasjutuna. Aga nojah, minul on nüüd parem, mõnel teisel oli siis toredam.
Nõukogude aja ehituskvaliteet oli parem? Paneelmajad ja eterniidist katused, kusagilt oma tarbeks kokku varastatud erinevat värvi telliskivid ja tõrvapapp... Teede kvaliteet võis ju mõnel pool parem olla, kuhu sõjalennukite jaoks tee tehti (nagu Rutja lähedal), enamasti tuli teede headus pigem sellest, et sõitjaid oli kordades vähem. Pooled teed olid kruusateed. Mõni geenius kiidab ka nõuka-aegset tasuta arstiabi, mis oli umbes sama hea, kui kommunistlikus kuubas:D Kes täna hambaarstile üldse maksta ei jõua, selle jaoks oli muidugi ka see parem, jah.
Sa oled siia täistõtt kirjutanud! Nii oligi tollel ajal: mitte midagi otseselt müügil ei olnud. Kui poodi saabusid müügile värsked saiad või vorstid või mingi muu kaup, siis tekkis järjekord ja sissesõitnud kisasid seal järjekorras võikalt. Ja siis ilmus kuskilt keegi nõukogude veteran, kes trügis vahele ja karjus, et ta on sõdinud selle lagastamise eest ja peab ilma järjekorrata saama
balti jaamas mõni aeg tagasi müüdi küll sest kollasest vaadist.hea kali oli,parem kui need poe plastmass pudelis olevad.ja linnuse "kali" pole üldse mitte mingi kali,vaid kaljamaitseline suhkrut täis jook!
Seal müüakse ka praegu, aga ega vaat kalja paremaks ei tee! Linnuse kali oli 1990 aastatel täielik solk, limonaad, sellist ei tasu osta! Tasub osta naturaalset kääritatud kalja, mida Linnuse kali ei ole kunagi olnud!
See "kali" mis tänasel päeval poes müüakse on täielik keemia. Olen saunas kerisele visanud kunagi vaadikalja ja tulemuseks mõnus leivalõhn. Samas 5-6 aastat tagasi sama tehes poest ostetud kaljaga keriseruum paksu musta suitsu täis ning kiire kadumine leiliruumist ja 3 päeva hiljem veel iiveldas sellest kõrbehaisust
Inimelu ei maksnud toona mitte midagi! Inimest ei väärtustatud, või väärtustati kui töölist. Invaliidid ja puudega inimesed koristati silma alt ära. Ega NSVL suurt isamaasõda ei võitnud mitte strateegiaga, vaid sõjameeste eludega, reasõdurit ei väärtustatud! Ma töötasin Talleksis ja sealsed töötingimused ja olematud pesemisvõimalused olid sellised, et kaasaegne tööline saaks infarkti kui sellist töökohta pakutaks! Toona oli feodalistlik, sunnismaine riigikord!
Talleks ei pakkunud mingit head palka, ta pakkus head stipendiumi ja meelitas, et ma taotleksin neilt stipendiumi ja praktika ajal hakkas juba mulle selgeks saama milline saastaettevõte see on. Sünged mustad, pimedad paekivist tööstushooned, vene keel ja vene mentaliteet, kiviaegsed ekskavaatorid, mid reaalse turumajanduse tingimustes keegi ei ostaks! Talvel tööta labakinnastega, sest tsehhis on temperatuur nulli lähedal! Õudne koht! Kuidas nn. sotsialistlik riik lubab töötajaid sundida tööle sellistes töötingimustes!? See oli feodalism, pärisorjus!
urmasele .töötasin ka talleksis trealina,oli 18 aastane ja sain oma vanematest kaks korda rohkem palka.Isa oli saeveskis ja ema oli leivakombinaadis.Muideks olmetingimused olid väga head ja teine vahetus sai tasuta süüa
Töötasin Talleksis treialina 1987-1992, ühtegi teist eesti keelt valdavat treialit ma ei kohanud, ma töötasin ka CNC pinkide peal, aga reeglina olid kõik töökaaslased muukeelsed! Tallinna Talleksis ei olnud toona eesti keelt valdavat treialit! Võib olla Mõisakülas? Töötasu oli toona ca. 180 jne... Muidugi NSVL lõpus 3000.
Tallinna Talleksis ei saanud teise vahetuse töötajad küll mingisugust tasuta sööki, söökla oli teise vahetuse ajal üldse kinni! Toona olin ainus eestlasest treial Tallinna Talleksis mina! Kui keegi väidab, et töötas treialina, siis miks mina teda ei tea, kõik teised treialid ja CNC treialid olid venelased. Eestlasi töötas seal üldse üli-üli vähe, ainult üksikud inimesed. Ma suhtlesin pea kõikide eestlastega, aga peale minu teist treialit ei olnud!!!
ikka ei olnud küll!Loosungid olid,justkui inimene oleks kõige tähtsam,tegelikkuses olid asjad aga teisiti!Inimene oli see kõige viimane,kellele mõeldi.Nõukogude liidus ei toodetud ühtki asja,mis oleks olnud inimsõbralik ja mugav kasutajale.Olgu selleks kasvõi autod.Toit aga oli toona 100 korda parem kui tänapäeval,kuna nüüd tehakse kõike võimalikult minimaalsete kulude ja vahenditega,et omahind madal ja kasum korralik tuleks.Kas see ka süüa sünnib,on iseasi.Ja muidugi öeldakse,et läänes on nii kombeks ja ärgem olgem tagurlased.Ma ei sallinud nõukaaega silmaotsas,kuid paljud igapäeva asjad olid
Olin omal ajal Tartu õlletehases kaljavedaja. Vaate pesti iga päev ja kontrolliti kaks korda päevas. Arvate, et nõukaaja inimene nii petis oli? Kele vaat ei vastanud nõuetele sai nagu tuppa teind kass. Igatahes oli tööraamatus kehv paragraf sees.
Endisest nõukogude inimesest on saanud alatu kaebaja ja väljapressija.Selle tulemusena ei saa midagi sellist pakkuda lahtises vaadis.Võib olla et saate toidumürgituse ja nõuate selle eest kümnetes tuhandetes eurodes kahjutasu.
Mis see nõukogude inimene on? Vene keeles ropendav tädike, kes käsutab, et räägi minuga inimese keeles st. vene keeles ja peab loengu kuidas nemad on Eestisse kultuuri toonud?
"Mis see nõukogude inimene on? Vene keeles ropendav tädike..."---Asi pole selles! Asi on h e a d e s asjades, millest praegu jutt.Hea asi oli ka surmanuhtlus, muide!
ei ole jutt,ega midagi,et keegi ei jõua sellist vaaditäit maha müüa.Tegelikult on põhjus hoopis selles,et karastusjookide tootjad ei lase sellisel asjal juhtuda.Kaikaid on võimalik kodaratesse loopida mitut moodi,alustades puhtusest ja lõpetades jumal-teab-millega.Kali oli neis suurtes vaatides konkurentsitult parem kui praegune pudelikali,ükskõik,mis marki.Ja seda ei tootnud mitte limonaaditehased,vaid leivakombinaadid.Sellises väikeses kohas nagu Tõrva,müüdi taoline vaat maha paari-kolme päevaga ja ma usun,et saaks nüüdki samuti teha aga joogitootjad on vastu!
Tänapäeva Eesti toodangus pole enam kaljasid, on vaid eriti lahjad ja eriti rõveda maitsega õlled. Ütleme, nagu eriti lahja purgi-Alexander. Ainult leedukate Butautu kali on joodav asi.
Mis 300000-400000 ???---"Aastatel 1989–1994 lahkus Eestist umbes 80 000 peamiselt vene ja muust rahvusest inimest "---Kui sinu nr-id õiged oleks, siis siin enam venelasi peaaegu polekski!
Mis seal head oli? Kui oleks hea aeg olnud, siis miks venelased ise augustiputši ajal vana korra taastamise hirmus tänavatele protesteerima läksid??? Jama elu oli! Aga õnneks saime sellest jamast välja!
Mis seal head oli? Kui see nii hea oleks olnud, siis miks augustiputši ajal Moskva, Leningradi jne rahvas tänavale läks perestroika ja uuendamise eest võitlema??? Jama elu oli, jumal tänatud, et me enam sellel ajal ei ela!
300 000-400 000 muukeelset läks 1990 aastatel tagasi kodumaale, 1980 aastate lõpus oli Tallinnas muukeelseid rohkem kui eestlasi ja sai sõimata kui nende keeles ei räägi ja sai kuulda kuidas nemad meile kultuuri tõid jne... Õnneks on sajad tuhanded läinud ja vene armee on läinud! Midagi head toona ei olnud! See oli feodalistlik kord! Käid koolis, õpid eriala, suunatakse tööle ja seal orjad kuni pensini! Võib olla oli hea nendele, kes on nõrgemad, sest tänapäeval peab ise tööle kandideerima, toona lihtsalt öeldi, et oled suunatud tööle sinna, aga saate viie kopika eest kruusi kalja.
Balti jaamas on vaat alles ja kalja hind on jõhker! Aga ega selle vaadi sisu ei ole see mis toona. Ega kollane vaat ei tähenda, et kali on sama. See vaat on ullikestelt raha petmiseks!
No olgu vaadikaljaga kuidas on, kuid toona olid olemas ka gaseeritud vee automaadid. Arusaadav, et tänapäeval loputatav klaas enam ei sobi ( samas alles oli ju uudis topsivahetusest baaride vahel?), kuid pabertopsidega saaks ju asja käima panna? Kindlasti poleks keerulisem kohviautomaatidest ja oleks ka minekut. Ehk kardetakse, et sügisel-talvel neid ei kasutataks?
head, naturaalset säilitusainete vaba kalja pole enam ammugi. On vaid mingi ekstraktidest kokku segatud gaseeritud jook, säilitusaineid täis. Viimane, kes veel 90-ndatel või veidi hiljemgi õiget naturaalset kalja tootis ja vaatidest müüs, oli Ida-Virumaal asuv Jõhvi limonaaditehas. Aga siis tuli temalgi lõpuks uksed sulgeda.
Mäletan, et kui nii aastat 20 tagasi kuhugi Tallinnasse või Lääne-Eestisse sugulastele või tuttavatele külla läksin, siis nad palusid alati, et tooksin külakostiks ikka mõne liitri head kalja kaasa. Seda õiget.
Vaidlen vastu, just viimasel ajal on ilmunud müügile naturaalselt kääritatud ja filtreerimata ehtsad kaljad, mis on väga head.
https://www.prismamarket.ee/entry/nikola-light-kali-2-l/4601373001623
https://www.prismamarket.ee/entry/tume-kali-1-l/4740098079279
https://www.prismamarket.ee/entry/klassikaline-kali-2-l/4601373001586
https://www.prismamarket.ee/entry/butautu-moisa-kali-1l/4779024431355
jne... Naturaalse korraliku kalja valik on suur, 90ndate kali oli ehtne solk! Jõhvi limonaaditehase kali???
Näib, et mõni noormees pole päris ehtsat kalja kunagi maitsnudki. Seega ei saa ta muidugi midagi võrrelda. Seega on lihtne seda, mida maitsnud pole solgiks kuulutada. Seda enam, kui retseptid ning tehnoloogia pärines nõukogude ajast. Millal teadagi, kõik oli väga paha ja vale. Sest vastupidist väita on ideoloogiliselt väär ning putinismi poole kalduv.
Idavirulane- õige jutt. Meie kaljategijale au ja kiitus(praegu juba vana). Mis puutub vaatide pesemisse, siis seda tehti regulaarselt ja labor võttis analüüse. Kalja järel käidi üle Eesti, kollased vaadid taga. Me ka laenutasime neid vaate, eriti suvepäevadele ja kokkutulekutele. Olid ilusad ajad...
Võtke siis vaevaks ja uurige välja kui palju häid ja kasulikke asju on keelatud sest ei vasta EU nõuetele.Ei usu,et sellised vaadid saaks tänavatele ilmuda.
Praktiliselt kõik, mis omal ajal oli hea, on praeguseks rikutud. Saiad-leivad, limonaadid, küpsised, vahvlid, vorstid ... Nimed on küll vanad, aga maitsed... Pähh.
Tarhuni. черноголовка тархун , super hea, palju parem kui mingid kohalikud. 2 liitrine pudel ühes külapoes oli 2 euri 30 senti aga seda väärt ja seal väikses poes ongi hinnad kallid, Tartus ka olevat seda müüa alla 2 euri pudel, samas ka üht kodumaist olen ostnud, 2.5liitrine, umbes 1,5euri oli aga juua see s0lk ei kõlvanud üldse.
Olen olnud Venemaal, ja mõnel pool on lahtise leivakalja müük mitte enam nende kollaste vaatidega, vaid eraldi poekestes koos õlle ja muu taolise joogiga. Pudel oli poe poolt. Oma taaraga ei saanud osta. Nendes linnades, kus on veel leivakombinaadid, on see asi võimalik. EL sanitaar-hügieenilised normid keelaksid igasuguse lahtise kalja müügi olgu selleks vaat või kauplus.
ühes Vene kanalis ühte kaljatehast, mis minu arvates oli küll hügieeninõuded täitnud. Ja neil olid uued kaljavaadid, hoopis sellised kaasaegsed. Ja müüdi ainul 1 kordsesse taarasse. Igatahes kõik kiitsid. Kahjuks ei mäleta, kus ja kes sest vaatan vene kanaleid aeg-ajalt, kui meil pole midagi vaadata ja nn välismaa kaklusi ei taha vaadata.
" EL sanitaar-hügieenilised normid keelaksid igasuguse lahtise kalja müügi "---Se on ni jah, mämmerdised kamandavad kurgi kujust kaljavaadini, kuida keegi elama peab!
Tänapäeval müüakse poes ka ehtsat kääritatud kalja, mis on palju parema kvaliteediga toonasest kollasest kaljavaadist. Poest peab ostes vaatama, et oleks naturaalne kääritatud kali! Näiteks minule meeldib: https://www.prismamarket.ee/products/search/kali
Toonane tünnikali oli tegelikult paras solk, aga midagi paremat toona ei olnud ja poes ei olnud ju sellist kaljade valikut nagu praegu, toona poes kalja ei müüdudki. Toona jõid kõik kaljavaadist kruusidest, mis üle loputati ja anti järgmisele. Sai ka oma purgiga tulla.
Kui praegu juua toonast kalja ja poe kalja, siis toonast kalja ei tahaks!
Linnuse kali oli kogu aeg kaljamaitseline jook.
Praegu on head naturaalselt kääritatud kaljad!
https://www.prismamarket.ee/entry/tume-kali-1-l/4740098079279
Väga hea maitsega kali!
https://www.prismamarket.ee/entry/a-le-coq-klassikaline-kali-2l/4740098071976
Väga hea kali! Linnuse kali oli ka enne kaljamaitseline jook, mitte mingi õige kali.
ja pealegi plastpudelist juues saad lisaks kuni 3 mg plastjäätmeid. Muide Hiinas oma rahva tarbeks v a l m i s t a t u d "riisis" on kuni 20% peenestatud plasti.
Misasja, täideti tsisternautodest? Need ikka veeti kohale leivatehasest täidetuna
Kõigil peab lihtsat kindlustus olema, selles on point. Ei saa ju vedada, traktori haakes 6-10 vaati korraga.
Ju on põhjus delles, et see tuletaks meelde seda "nii vihatut" nõukaaega. Ostaksin hea meelega, sest see tünnikali oli nii hea, ei anna üldse võrrelda sellega, mida poes pudelites müüakse.
Nostalgia. Toona ei olnud midagi muud saada ja kõik mis oli tundus ideaalne! Kui praegu antaks võrrelda korralik poekali: https://www.prismamarket.ee/entry/butautu-moisa-kali-1l/4779024431355 ja annaks mekkida toonast vaadikalja, siis praegu põlgaks toonase ära! Toona ei olnud millegagi võrrelda, sest midagi ei olnud saada. 1991a. ma sain maitsta sSoome Valio jogurtit ja see tundus jumalik! Tallinna piimakombinaadi solgiga võrreldes!
KOMMENTAARID (275)