Evelin IlvesFoto: Ed Labetski (erakogu)
Kolumnid
25. juuli 2019, 08:24

EVELIN ILVES: kas pole imelik lugu, kui Eesti riik ja Eestimaa enam sünonüümid pole? (65)

Ääremaal on üks suur eelis – päris loodus koos ehtsa vaikuse, valguse ja pimedusega. Ning hulk miinuseid, mis elu kallimaks, ebamugavamaks ja lihtsalt keeruliseks teevad. Kes selle taga on? Räägin paar lugu.

Hiiumaal elavad ühed kõige leplikumad inimesed Eestis. Isegi omavahel olles ja sõpraderingis reeglina ilma, riiki ja poliitikuid ei kiruta. Ollakse harjunud kõigega hakkama saama. Igaüks on siin lisaks ükskõik kui peenele professioonile veel ka torumees, koristusfirma, logistik ja kokk. 

Prügivedu on saarel nagu ooper. Kui soovid konteineri iganädalast tühjendust, tuleb selle eest maksta 30-40 korda rohkem kui pealinnas. Lisaks teatab ametnik, et sinu maja juurde saab prügiauto kord nädalas mööda kitsast teed metsa vahele sisse sõites tulla, aga otse maantee ääres olevasse kohvikusse, mis asub muuhulgas samal kinnistul – ei saa.

Mulle ei mahtunud pähe, kuidas nii rumalat korda üldse annab kehtestada, kui lõpuks aru sain, et töökäske keskkonnateenuste firmale üldse saarel ei jagatagi. Ja Viljandis asuv ametnik ilmselt ei viitsi iga kord kaardilt kontrollida, kus kõnealune objekt täpsemalt asub.

Sarnane teema on käimla puhastamisega. Alates teenuse tellimisest selle saamiseni läks pea nädal. Inimesed, kel kemmergut vaja läks, pidid juba peaaegu et s....hunniku otsa ronima. 

Hullult piinlik, aga isegi järelpärimise meilile ei tulnud ühtki vastust. Kõne kohalikule keskkonnateenistuse inimesele pani asjad liikuma. Kui lõpuks arve sain, on transpordi eest lajatatud nii palju kui võimalik, olgugi, et auto käib pea iga päev Käina kandis teenust osutamas ja alati on transpordi kulusid jagatud.

Kuid ametnik ei näe ega kuule mere tagust häda. Väikeettevõttele on aga sellised kulud tõsine hoop motivatsioonile ja mõnele ka surmahoop. Hiimaal on sel suvel jätnud mitu söögikohta uksed avamata. Sellesama teenuse ebamõistlikkuse või puudumise pärast.

Teine suur probleem on viitadega maanteede ääres. Neid ei tohi panna! Ometi on kogu Eestimaa suviti väikseid põnevaid ettevõtmisi täis – kodukontserte, pop-up kohvikuid, käsitööpoekesi, töötubasid jne jne. Ent maanteeamet raiub nagu rauda: paigaldage liiklusmärk! Või pange oma viit, nagu seadus nõuab, 12 m teepervest eemale. Ei pea vist selgitama, et liiklusmärgi paigaldamine on kallim, kui sellise suvise ettevõtmise kogu teenistus ning 12m kaugusele peab hiiglasliku pannoo üles lööma, et seda ülepea autodele näha oleks. Mis on omakorda kallis ja mõttetu ka.

Lisaks on näiteks meie teeristis 12m kaugusel igas suunas mets või võpsik, sa ei vii ju oma viita metsa?! Ametnik aga teatab selle peale, et teab küll seda olukorda, ent „tehke siis ennast teistmoodi nähtavaks!”. Küüniline. Nii on maakohad väikseid teeäärseid harkjalgu täis ja kõik tegijad on seaduserikkujad. Ometi ei häiri need liiklust ning on ju nii ettevõtjate kui turistide huvides, et need paigad üles leitaks.

Ma ei jätka teemadega, kui nn euronõuete taha pugemise varjus enam inimlikku vastutulekut või abivalmidust loota ei maksa. Või noh maksab ikka, aga hästi salaja. Kohalikud on endiselt väga toredad ja aitavad, kui ülemused kuskil kesklinnas teada ei saa. Sest siis järgnevad sanktsioonid. Muide – nende ülikalliste ja mõttetute regulatsioonide taga on üks ja ainult üks tegija. See on Eesti riik. Riik, mis üha kaugeneb maast. Eestimaast. Kas pole imelik lugu, kui Eesti riik ja Eestimaa enam sünonüümid pole?

Kui meel vahel mõru, aitab kindlasti vanaemade kokakunst. Lubasin jagada üht imelist vana rabarberikoogi retsepti, mis lihtsalt keele viib alla ja iga päev kuulen Padrikul õhkamist, et see on parim rabarberikook, mida iial saanud! Selle retsepti tõi siia kohvikus abis olnud Mailiis. Aitäh sulle!

Maiu rabarberikook 

Maiu rabarberikook Foto: Evelin Ilves

Põhi:

5dl jahu

200g toasooja vôid

1,5dl -1 dl suhkrut

Soola

Vahusta või suhkruga, sega hulka sool ja ajhu ning näpi ahjuplaadile. Küpseta 200-220C juures 10 min.

Täidiseks:

500-600g rabarberit, tükelda

4-5 spl suhkrut

2tl kaneeli

Laota pôhjale, kpseta 10 min 200C ahjus.

Katteks:

6 muna

7spl suhkur

8spl nisujahu

 Tee nii

Vahusta munad suhkruga kohevaks vahuks, lisa edasi vahustades lusikashaaval jahu. Laota bskviit koogile ja küpseta 10-15 min 200c juures. Naudi külma maapiimaga või lihtsalt niisama suve maitset!

Evelin,

armastusega Hiiumaalt.