VANARAHVAS ÕPETAB: 4 uskumust, milleta jaanipäeval hakkama ei saa

Vabane halvast energiast

Üks põhitaotlusi, mis väljendub eriti ehedalt jaanipäeval, on püüd tule puhastava toime abil vabaneda kõigest halvast ja mittesoovitavast. Ebatavalist mõjujõudu on omistatud ka jaanikastele. Moodused selle korjamiseks valge palaka järelevedamisega või hea tervise tagamiseks kastes püherdamisega on eri rahvastel ühised. Eestlaste uskumused jaanikaste kosutavast mõjust on nii tugevad, et kindlasti väidab tänagi mõni end mitmest haigusest selle abil terveks saanud olevat.

Puhasta kodu ja keha

Teiste lähedalasuvate rahvastega võrreldes on eestlastel jaanipäeva piduliku tähistamise kombestik püsinud suhteliselt ehedana, jäädes ses osas alla ainult lätlastele. Et seda ehedust säilitada, peaks alustuseks pöörama tähelepanu nii enese- kui elamukorrastusele. Põrandad saagu küüritud ja saunas korraliku leiliga viheldud. Riidedki võib õue tuulduma viia, sest teadagi hävitab jaanituul koid ja kopituse.

Ära jää kõrvale jaanitulelt

Puhtaks pestud, ei tohiks kindlasti eemale jääda ka jaanitulelt. Seda ei tohiks teha juba kartuses tõmmata endale häda kaela – eestlased teavad veel hästi loitsusõnu regilauludes, mis kutsuvad kokku kõiki lastest kuni raukadeni ning tulekraamigi ühes tooma, manades tulematajääja põllud umbrohuseks, ta enda uniseks ning töödes saamatuks. Tule äärde võib kaasa võtta ka piimasaadustest tehtud toite ning rüüpamiseks koduõlut. Kindlasti leidub koduõuel või külaplatsil ka mõni kiik, millel laul lahti lüüa, sest võrreldes germaani ja slaavi rahvastega on eestlaste kiikumistraditsioon olnud üsna tugev ja püsinud kaasajani.

Tea varakult oma tulevast

Kes aga pühade lõpetuseks veel oma tulevast näha soovib, võib panna ööseks lillepärja padja või pea alla. Kel aga varandus vaja maa seest kätte saada, sellele soovitame Ambla kandi rahva tarkust: „Jaanipäeva ööse peab, pahupidi hobuserangid kaelas, läbi kahruperse välja vahtima. Kuspool tuld näha on, sealpool peab ka varandus olema, sest siis kuivatada vanapagan tulevalgel raha.“

Ja veel, Annas on kombeks jaanitulelt tulles lasta kõik riided alla kukkuda, midagi üle pea võtmata, siis pidi hea õnn olema!

Allikas: „Eesti rahvakalender IV“