Kolumnid

UUS SUVEKOLUMN | Manona Paris: edasi Belgradi peale ehk Meie perepuhkus pisikeses autos (25)

Manona Paris, 13. juuni 2019, 08:06
 Manona Paris
Kui ma rääkisin säravi silmi tuttavatele ettevõtmisest pakkida oma kolme- ja kaheksa-aastane autosse ning sõita kalli abikaasa juhtimisel Balkanile suve veetma, küsisid nad, mille eest ma end karistan.

No ei saa olla ju midagi toredat sõita kahe üsna pisikese, omavahel kraaklema kippuva poisiga Eesti mõõdupuude järgi pisikese esisillaveoga autos vaid ühe juhiga tuhandeid kilomeetreid. Vaid üks kolleeg teatas vaikselt, et tema lapsepõlve parimad mäletused on kogu perega üle toonase liidu tehtud automatkadest. Ma võisin vaid noogutada – ka minu rallisõitjast isal oli kombeks pakkida pere Tallinnas autosse, et 24 tunni pärast olla Thbilisis.

Samal teemal

Ent see riik ja aeg on õnneks möödas. Ning ka minu enda pere pole automatka teemadel vähekogenud. Kaks aastat tagasi sõitsime kõik koos autoga Balatoni järve äärde. Pisemal oli vanust siis vaid aasta. Kuniks on raamatuid, mänguasju, sõnamänge, kurgikange, rukkikrõpse ja kaeraküpsiseid ning õunamahla, peavad lapsed tagaistmel kenasti vastu. Ning kuna Euroopas vahelduvad riigipiirid üsna kiiresti, saab pidada üht meie pere lemmikut sõnamängu – kuidas on selles riigis sõna jäätis (ja nüüd hääldame palun “zmrzlina” ja pakume, mis keeles see on)?

Seekord otsustasime oma reisil võtta aega. Teekonna sättisime nii, et päevas naljalt üle 6-8 tunni ei sõida ning teeme mitmeid pikemaid mitmepäevased peatusi: Prahas, Balatoni ääres, Dubrovnikus ja Kotoris, mis on reisi nii-öelda kõige kaugem punkt. Sealt hakkame tagasi veerema. Kõige toredam on, et ega me täpselt veel ei tea, kuidas :) Kotoriga lõpevad ka meie majutusbroneeringud. Ent varasemad reisid on näidanud, et sellest pole lugu – nii võibki lahedaid kohti avastada. Tagasi Eestis tuleb meil olla juuli alguses.

Kogemused on mulle ka õpetanud, et automatkale minnakse nii kerge pagasiga kui võimalik. Kuigi parandamatu hilpharakana ajab mul kapp kleitidest üle, rändavad matkakotti vaid paar tükki. Nii pikal reisil on parim garderoobisõber tükike pesuseepi ning Airbnb korter, kus on pesumasin. Esimesega saab õhtul peatuspaigas teha kõige pakilisemad toimingud, et siis pikemalt paika jäädes pesuhommik korraldada.

Mis mul on kaasas: üks pikem seelik, neli toppi, kaks kerget suvekleiti. Abikaasal: kaks paari lühikesi pükse, seitse särki. Lastel kummalgi: üks pikem dress, kaks paari lühikesi pükse, seitse särki. Umbes sama palju aluspesu. Aluspesu kõigil enda jaoks neli vahetust. Päevitusriided. Vihmakeebid, lisaks kergemad jakid. Päikesekreemid ja hügieenivahendid. Tristanil tahvel enda ja venna reisitusa leevendamiseks, Robinil lemmiklennuk ja kaks puust raketti.

Hetkel oleme oma reisiga esimeses päevases peatuskohas Kaunases. Ümberringi laiub leedukate juunialguse jaoks rekordiline kuumalaine. Kohalik meedia võistleb, kes suudab rasvasema pealkirja panna stiilis: leitsak on muutumas põrgulikuks. Irvitasin mis ma sain, aga kui auto näitas 38 kraadi väljas, kiskus korraks tõsiseks. Me oleme kumbki Kristeriga käinud kliimades, kus keskmine on 44 – ei ole mõnus, jooksed vaid ühest varjualusest teise, veepudel käes ja keha võimalikult palju kaetud, et päike liiga ei teeks. Kuskil 38 pealt jooksebki see piir.

Ent õhtune Kaunas oli hoolimata leitsakust armas koht. Pärnad õitsevad, nagu oleks viimnepäev ning me magasime sõna otseses mõttes paavsti selja taga. Seda härrasmeest kohtab Kaunases palju, ka meie kristliku hosteli seina peal, just meie toa kohal on tema pilt. Sellega haakub kenasti öösel mööda kohalikku raekojaplatsi kruiisinud uhked BMWd ja Leksused, roolis tümakat kuulavad kohalikud noored, tsekkides kõnniteedele paigutatud välikohvikutes istujaid. Kes paraku, nagu ikka kipub olema, olid kas saksa pensionärid või itaalia pered. Pluss siis meie lendtsirkus. 

Huvitav detail on aga ka see, et õhtul kohalikus supermarketist radlerit ehk lahjat õllejooki osta üritades saame teada, et alkopiirang on selles linnas kella 20st. Ent see-eest on Borjomi hea hinnaga!

Kohalik köögikultuur aga pakub selle leitsaku jaoks parimat varianti – külma peedisuppi, mida võib sõna otseses mõtes lõputult süüa. Jahe, maitsev ja parajalt toitev.

Niisiis, kuulen kuidas väiksem end juba äratama asub. Aeg end Leedust kokku korjata ja maanduda õhtuks järgmises peatuskohaks, milleks on Poola linn Poznan. Luban oma reisimeenutusi kajastada igal juhul, mil mahti saan, tuues ära nii näpunäiteid kui ka põnevamaid juhtumisi. Seega – püsige lainel :)

25 KOMMENTAARI

a
aga 14. juuni 2019, 10:59
miks pildil see mees nii vingus näoga on?Kas ei tahtnud korraldustele alluda ja reisile minna?
p
Parised ja nende soga 14. juuni 2019, 09:14
Paberkotid on eesistuja seljatoe taga asuvas sahtlis.
Loe kõiki (25)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
manona.paris@toidutare.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee