AH ET LAPSED KALA EI SÖÖ? Lapsed kokkasid retseptivõistlusel ebameeldivana tundunud toidud maitsvaks

„Retsepti meistriklassi konkurss kestis kolm kuud ning iga kuu anti lastele ette üks komponent, mida nende mõeldud retsept pidi sisaldama – komponentideks olid bataat, banaan ning kala. 

"Teame, et Eesti lapsed kala eriti ei armasta, kuigi kalalihas on organismile palju kasulikke toitaineid ning lapsed võiksid seda rohkem süüa. Esimene tagasiside oligi, et meie küll ei oska kalast midagi teha, kui aga road valmis said, söödi hea meelega,“ sõnas Rimi toitumisnõustaja ning žüriiliige Katri Merisalu meediale saadetud teate vahendusel. 

Talle meeldivaks üllatuseks otsustasid paljud juhendajad tutvustada lastele toidukomponente eraldi ja rääkisid nende toiteväärtusest. "Näiteks uuriti kala sisikonda – miks kala vajab lõpuseid, ujupõit jne," lausus Merisalu. "Samuti õpiti kala ise puhastama. Selline terviklik ja integreeritud lähenemine on lastele huvitavam, mängulisem ning jääb rohkem meelde. Lapsed õpivad aru saama, et kala ei tule ainult poest, kus ta on juba fileeritud, ilus roosa ning plastpakendis, vaid et kalal on ka pea, selgroog ja saba, mis on vajalikud looduses hakkamasaamiseks. Ja ka nendest on võimalik maitsvaid ning tervisele kasulikke roogasid valmistada.“

Banaani puhul ei laekunud eelduste kohaselt kõige rohkem smuutiretsepte, vaid hoopis olid popid erinevad küpsetised – eriti banaanipannkoogid. „Lastele ikka meeldib kokata just magusaid asju: vahvleid, kooke, muffineid, pirukaid," märkis merisalu. "Bataadi kategoorias aga jaotusid retseptid kaheks: pooleks esitati soolaseid kui magusaid bataadiroogi.“

Toitumisnõustaja kinnitusel oli tore näha ja lugeda, et nii paljude retseptide juurde oli kirjutatud, mida bataat, banaan ja kala toitainete profiililt sisaldavad ning miks need meile kasulikud on. "Sellised teadmised peaksidki käima kooli kokkamisprojektide juurde, sest nii tekib lastes rohkem huvi kasulike toiduainete vastu ja tõuseb isu tervislike toitude järele. Samuti oli südantsoojendav ja lootustandev näha, et paljud retseptid olid tehtud ise tervislikumaks. Kas siis oli valge nisujahu asendatud tatrajahuga või täistera variandiga. Soolaste roogade kõrvale pakutavad salatid olid tehtud näiteks värskest hapukapsast või rohelisest.“

Võiduretseptidest rääkides tõi Merisalu esile ka retseptide toidustilistikat ning laste oskust pildistada valmis rooga kauni ja maitsvana. „Esikolmiku retseptid olid inspireerivad ning neis oli näha julgust teha asju teistmoodi. Samuti olid need väga stiilselt ülespildistatud või tehti hoopis silmad ette ägeda videoprojektiga. Soovin tänada tublisid õpetajaid, huviringide juhendajaid ja lapsevanemaid!“