Evelin Ilvese väike pood-kohvik Hiiumaal Kassaris Nasva külas.Foto: Tiina Kõrtsini
Kolumnid
16. mai 2019, 09:40

EVELIN ILVES: tahad oma suvekohvikut? Päriselt?! Raha sellega ei teeni (19)

Käisin eelmisel nädalavahetusel Kihnus sealsele rahvale, aga eriti suveks kodusaarele ihkavatele gümnaasiuminoortele* kohviku asutamise ja pidamise koolitust tegemas. Õieti oli see pigem kogemusnõustamine ja natuke inspiratsioonikõne ka.

Tundub, et suvekohvikute trend kasvab Eestis mühinal, sest mind on juba mitmes kord kutsutud kogemusi jagama. Suur rõõm on tõdeda, et ikka leidub heas mõttes hulle, kes Kihnus, Ruhnus või Lüllemäel tões ja meeles kohviku plaanivad avada. Need paigad ainult võidavad sellest ja meie ringirändav rahvas koos oma külalistega kohe eriti.

Ometi alustan ma oma juttu alati nii: ma ei soovita kellelelegi asutada väikekohvik eesmärgiga end elatada või veelgi enam – raha teenida. Sest see pole Eesti tingimustes lihtsalt võimalik. Eesti seadused väikeettevõtjaid ei soosi ja nii on paljud kulud pisikesele tegijale täpselt samad, mis suurtele, ja tööjõumaksud nii ebanormaalselt kõrged, et kellegi tööle palkamisel loobute otsekohe vabatahtlikult iseenda võimalikust sissetulekust.

Tööd aga on selle majandamisega kindlasti mitu korda rohkem, kui te ette kujutate. Sellega tuleks kohe alguses arvestada ja ka leppida, sest muidu on pettumus pärast suur. Siis ei aita hala, et kahemeheettevõte ääremaal on Eesti riigi jaoks sama, mis hiiglane pealinna tööstuspargis. Kahju küll, kuid kibe tõde.

Kui te aga tahate end lihtsalt proovile panna, kui teile meeldib toit ja sellega kaasnev loometöö ning te sealjuures armastate suhtlemist ja lihtsalt inimesi – on suvekohviku pidamine hiilgav idee. Läbimõeldud majandamise korral on võimalik vähemalt suvel ots-otsaga kokku tulla, iseenda piire nihutades oma võimekust tundma õppida ja lõppkokkuvõttes hindamatu kogemuse osaks saada. Mis on elus tegelikult suur väärtus.

Ent sellegipoolest ei tasu alustada kohvimasina soetamisest, vaid enne „riistvarasse” investeerimist oma „tarkvara” üle käia. Minu meelest on kõige tähtsam LUGU. Miks sa seda teed? Ja miks me kõik peaksime sinna tulema?

Neile kahele küsimusele vastates oled juba suure töö ära teinud. Nendest vastustest hakkab hargnema asukoht, menüü ja sisekujundus. Sinu lugu võib rääkida sinust enesesest või mõnest kallist lähedasest, maitsvast signatuur-väärtusega toidust või hoopis sinu paigale iseloomulikust taimest või loomast.

Näiteks Kihnu oli praegusel aastaajal lausa kaetud kuldsete nurmenukuväljadega. Nii äge oleks, kui kusagil saaks peamiselt nurmenukupõhiseid toite. Nendel lilledel on söödavad lehed ja õied, neid saab kenasti kuivatada, aga ka sügavkülmutada. Nurmenukutee on suvel nii külma kui ka kuumana imeline jook, õitest tehtud siirup muudab magustoidud kullakarvaliseks ja mesiselt aromaatseks. Nurmenukk sobib pestosse, suppidesse ja pihvidesse, salatitest kõnelemata. Ja nii edasi, ja nii edasi.

Haanjas in-the-middle-of-nowhere** asuv kohvik Muna apelleerib sealsete kuppelmaastike väga erilisele tekkemehhanismismile ja sellest johtuvalt veelgi imelisemale mullakoostisele, mis otse loomulikult muudab kõik seal kasvanud saadused lausa maagiliseks. Kui sa nende roogi maitsed, tunnedki seda maagiat. See ei loe, kas tõenduspõhised uuringud suudaksid sealt sedasama leida.

Meie Padriku pood-kohvik Hiiumaal aga jutustas lugu vanast, 12 aastat suletuna varjusurmas olnud külapoest, mida kõik hiidlased teadsid, aga keegi tagasi oodata ei osanud. Ent ta ärkas ellu ja tegi oma heledate seinte, värviliste vaipade ja valgete pitskardinatega suure sammu hiiumaisuse suunas. Korraga tahtsid kõik näha, mis tollest kirbe õlle lõhnalisest poolpimedast hurtsikust nüüd saanud on. Tulijad ei pidanud pettuma. See on muide ka kohvikupidaja suurim tasu – klientide rahulolu, rõõm ja elamus.

Nii et – kellel on soovi ja võimalust suvel ette võtta midagi enamat kui rannas pikutamine, on üks südamega tehtud kohvik igati väärt katsetamist. Kui sellest karisid tulvil ettevõtmisest rohkem teada tahad, kirjuta mulle meil või kutsu külla, jagan heal meelel oma kogemust!

Ühes heas suvekohvikus võiks lõuna ajal saada ka suppi. Jagan siinkohal toreda külmsupiretsepti, mida võid oma fantaasialennuga alati ise täiendada:

2 pikka värsket kurki

1 roheline suvikõrvits

2 küpset avokaadot

2 küüslauguküünt

2 rohelist õuna

1 laimi mahl

kui soovid vedelamat suppi, lisa vett või taimset piima (mandli, kaera)

hakitud maitserohelist, soovi korral hakitud keedumuna

Blenderda rohelised köögiviljad siidiseks püreeks, jahuta külmikus vähemalt 2 tundi või ka enam ning serveeri koos rohke maitserohelise ja munaga. Naudi tõelist värsket vitamiinipommi!

Kevadiste tervitustega,

Evelin

NOP kohvikust Kadriorust

* Kihnus on vaid põhikool ja seega on gümnaasiuminoored sunnitud peale 9. klassi õpingute jätkamiseks saarelt lahkuma

** eimillegi keskel, eikusagil