Erinevate suhkrute toitaineline koostis ja mõju on inimese organismile praktiliselt ühesugune.Foto: Vida Press
Hea nõu
9. oktoober 2020, 06:00

ÄRA USU KÕIKE SUHKRU KOHTA! Mis on tervislik, mis mitte? (11)

Poest on võimalik osta mitut liiki suhkruid, millest enamik on saadud toor-roosuhkru eri viisil töötlemisel. Kas eelistama peaks pruuni värvi suhkrut? Toitumiseksperdid ütlevad, suhkru värvusest ei maksa lasta end eksitada!

Tervise seisukohast ei ole vahet, millist suhkrut, kas valget või toorsuhkrut, või mõnda muud allpool toodud suhkrutest poest osta, sest nende toitaineline koostis ja mõju on inimese organismile praktiliselt ühesugune.

Täistoor-roosuhkur ehk rafineerimata suhkur on kõige vähem töödeldud suhkur. Suhkruroost pressitakse välja mahl, mida keedetakse, kuni vesi on aurustunud ning lõpuks tekivad pruunid kristallid. Tänu sellele on melassilt (suhkru tootmisel tekkiv pruun siirup) pruuni värvuse saanud suhkrus säilinud veidi (inimorganismi seisukohast tühises koguses) vitamiine ja mineraalaineid.

Toorsuhkur ehk osaliselt rafineeritud suhkur on suhkrutootmise vaheprodukt, mida ei ole spetsiaalselt edasi töödeldud. Toorsuhkrud on näiteks demerara suhkur ja muscovado.

Valgest suhkrust ehk rafineeritud suhkrust (peen-, laua-, kristallsuhkur jne) on puhastamise käigus sisuliselt kõik vitamiinid ja mineraalained eemaldunud. Valge suhkru baasil on tehtud näiteks fariin-, tarretise-, moosi-, pärl-, tuhk-, tüki- ja vanillisuhkur ja suhkrusiirup.

Foto: Pexels

Fariinsuhkur on saadud valge suhkru tootmisjäägist, millele on lisatud melassi, mis muudab suhkru pruuniks. Fariinsuhkur on värvuselt tumepruun ning konsistentsilt veidi niiske, maitselt mõrkjas-karamelline.

Suhkrute asemel kasutatakse ka erinevaid siirupeid (vahtra-, agaavi-, datlisiirupid jne). Ekslikult arvatakse, et sellised siirupid ja vähem töödeldud suhkrud (sh kookospalmisuhkur) sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid Tegelikult ei sisaldu neis enamikku vitamiinidest üldse ning vaid mõnes üksikus siirupis võib leiduda vähesel määral näiteks kaaliumi. Teiste mineraalainete sisaldus on tühine.

Foto: Pexels

Siin on mõned näited, kui palju sisaldavad mõned toiduained kaloreid ja mineraalaineid

Datlisiirup

10 g (1 tl), u 30 kcal

75 mg kaaliumi,  2,5% päevasest kogusoovitusest

Foto: Daisy Lappard

Kookospalmisuhkur

10 g (2 tl), u 40 kcal

93 mg kaaliumi, 3% päevasest kogusoovitusest

Foto: Pexels

Banaan

20 g, u 20 kcal

80 mg kaaliumi, 2,5% päevasest kogusoovitusest

Foto: Pexels

Keedetud kartul

40 g, u 30 kcal

85 mg kaaliumi 2,5% päevasest kogusoovitusest

Foto: Pexels

Redis 20 g, u 3 kcal

100 mg kaaliumi, 3% päevasest kogusoovitusest

Foto: Daisy Lappard

10 grammist datlisiirupist või kookospalmisuhkrust saadava kaaliumi koguse saad kätte, kui võtad ampsu banaani või kartulit või sööd ühe redise.

Mineraalainete ja vitamiinide arvestatavateks allikateks on teraviljad (eriti täisteratooted), kartul, puu- ja köögiviljad ning marjad, piim ja piimatooted, kala, linnuliha, muna, liha, lisatavad toidurasvad, pähklid, seemned, õliviljad, kuid mitte suhkrud ega siirupid.

Allikas: Tagli Pitsi, Kristin Salupuu "Tervislik toitumine"