Tervis ja vein.Foto: PantherMedia/Scanpix
Toiduuudised
8. august 2019, 12:14

MILLINE VEIN ON TERVISLIKUM? Ekspert paljastab värvika saladuse (1)

Veinijoomine on mõnede uuringute kohaselt mõõdukalt tarvitatuna tervisele kasulik, alandades stressi ning hoides üleval elurõõmu. Ent milline vein on tervislikum kui teised? Siin on vahe sees, kinnitavad eksperdid.

Igal juhul tuleks veini tarbida ettevaatlikult. Ent regulaarsetel veinilimpsijatel on uuringute kohaselt vähem probleeme ülekaalulisusega, nad liigutavad end meelsamini ning tarbivad rohkem antioksüdante - ka neid, mida veinis pole. Food&Wine reastas veinid nende tervislikkuse järgi.

Enne aga manitsetakse, et tervislik on juua tõeliselt vähe - väike pokaal (jogurtitopsi suurune kogus) veini naistele, kaks meestele. Ja ei, neid ei saa liita, niiet terve nädala ei joo midagi ja siis reede õhtul pool pudelit! 

Veel on nutikas eelistada ökoveine, mis on valmistatud sulfititeta, mida tavaliselt pannakse veini säilivusaja pikendamiseks. Sulfitid aga võivad põhjustada allergianähte. 

Millised veinid on aga teistest tervislikumad? 

1. Kuivad punased

Rubiinpunane on tervisele sõbralik värv veinide seas, sisaldades ohtramalt antioksüdante kui teised. Tumepunane vein näitab, et viinamarjade kesti ei eemaldatud kääritamise käigus. Seal aga enamus kasulikke aineid peidus ongi. 

Edela-Prantsusmaalt ja Sardiiniast pärit veinid on uuringute kohaselt antioksüdantide poolest rikkamad kui teised.

2. Oranžid veinid

Oranžiks nimetatakse valget veini, mida tehakse nagu punast. Ehk roheliste viinamarjade kestad jäetakse käärimise ajaks mõnest nädalast kuni aastani mahla sisse. Tulemuseks iseloomulik oranžikas värv. Mõnikord nimetatakse seda ka nahakontaktiga veiniks. Lisaks ilusale värvile sisaldab selline vein ka ohtralt kasulikke antioksüdante. 

3. Rosé

Rosé on vein, mida tehakse punastest viinamarjadest, ent nn viinaharjade  nahakontakt on võrreldes punaste ja oranžide veinidega lühem. Punase veini puhul on marjakestad mahlas mitu kuud, rosé puhul sageli kahest 20 tunnini. Vähem kontakti, napimalt antioksüdante.

4. Kuivad valged

Valge veini puhul nn nahakontakt puudub, ehk siis viinamarjade kestades olevad toitained ei jõua joogi sisse. Valge veini joomine pole ilmtingimata halb valik, lihtsalt siin on kasulikke koostisosasid värvikatest pokaalitäitjatest vähem.

5. Magusad valged

Muidugi, need sisaldavad ju rohkem suhkruid. Näiteks üks klaas muskaatveini  sisaldab  21 grammi süsivesikuid, milles 13 on suhkrud. Chardonnay puhul on need numbrid kolm  ja üks. Magus valge on aga väikeses kogus hea magustoidu-asendaja