Toiduuudised

Millest eestlased suppi keeta on armastanud?  (1)

Kersti Eero, 6. aprill 2019, 00:01
STAAŽIKAS TEGIJA: Kõige vanem supiköögivili Eestimaal on kapsas, eriti hapukapsas. Foto: Vida Press / Alamy

 „Sõna „supp“ tuli laiemalt kasutusele alles 19. sajandi viimasel veerandil, rahvas kasutas pikka aega „leent“. Need, kes tulid 150 aastat tagasi laulupeole, sõid pigem leent kui suppi,“ tõdeb ERMi ajaloolane Anu Kannike, et „supp“ on meie lihtrahva keeles võrdlemisi uus sõna.   

Kuna sõna on laenatud saksa keelest, siis peenem seltskond, sealhulgas mõisate eestlastest kokad, kindlasti rääkisid ka supist ning alates 1781. aastast on sõna kirjas meie kokaraamatuteski. „Nii et Jansen sõi oma perega kodus juba suppi,“ ütleb Anu Kannike.   

Et Eesti toidukultuuris on esikohal teraviljad ja kõige vanem neist on arheoloogide kinnitusel oder, siis juba tuhandeid aastaid on keedetud odrakruupidest ka leent ja suppi. 

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

19. oktoober 2019, 00:01
ÕHTULEHE TEST: Külmal ajal kulub kausitäis kuuma seljankat hädasti ära
20. juuli 2019, 00:01
KASULIKUD KAUNVILJAD: söö ube, herneid ja läätsi vähemalt kolm korda nädalas
23. veebruar 2019, 00:01
USKUMATU! Paljud trenditoidud olid Eestis juba 200 aastat tagasi olemas