Eksootiline toataim: mida vajavad kasvamiseks draakonipuu, tõlvpuu ja tääkliilia?

Draakonipuud (Dracaena) on vastupidavad toataimed ja võivad kasvada isegi mitme meetri kõrguseks. Pikad sihvakad lehed on olenevalt liigist kas püstised või kaarduvad allapoole ning on enamasti tuttidena okste ja tüve tipus.

Tea tuntud draakonipuid!

Lõhnav draakonipuu (D. Fragrans) on oma nime saanud meeldiva lõhnaga õite järgi, mis kodustes tingimustes tõenäoliselt välja ei arene. Sellele vaatamata on ta üks populaarsemaid draakonipuid.

Ääris-draakonipuu (D. Marginata) kitsaid 1–2 cm laiuseid tumerohelisi lehti ääristab punane triip. Ta on aeglasekasvuline ja draakonipuudest kõige vähenõudlikum liik.

Hookeri draakonipuu (D. Hookeriana) sort ‘Latifolia’ on kodudes üsna levinud. Tema 6–8 cm laiused rohelised tugevad allapoole kaarduvad lehed võivad kasvada kuni meetri pikkuseks.

Kodudes on ka Sanderi draakonipuid, mida müüakse õnnebambuse nime all.

Draakonipuudele meeldib:

• Mõõdukalt soe ja niiske õhk. Nad kasvavad hästi toas, kus temperatuur on 18–20 °C. Võimalusel eelistavad nad niisket õhku, kuid saavad hakkama ka keskküttega ruumis, ehkki liiga kuiv õhk ja muld muudavad leheotsad pruuniks.
• Valge kasvukoht. Talvel liiga hämaras kaotavad värviliste lehtedega taimed erksa värvuse ja venivad välja. Roheliste lehtedega taimed taluvad ka varjulisemat asukohta.
• Talvel tagasihoidlik kastmine. Nii nagu enamikule toataimedele ei meeldi ka draakonipuule liigniiske muld. Selle tagajärjel langevad lehed jõuetult lonti, lähevad kollaseks ning varisevad. Halvimal juhul taim hukkub. Samas jälgi, et taim täiesti läbi ei kuivaks. Kasvuperioodil väeta taime 1–2 korda kuus.
• Ümberistutamine. Noored taimed istuta ümber igal aastal, vanemad 2–3 aasta tagant. Mullaks sobib tavaline toalillemuld. Vee läbilaskvuse suurendamiseks lisa mullale pisut jämedat liiva.
• Kevadel ja suvel varja draakonipuud otsese päikese eest. Suvel kasta puud rikkalikult, ent kastmiskordade vahel lase mullal taheneda.

Õhk saab puhtaks! Draakonipuu on kasulik toataim, kuna seob õhus lendlevaid kahjulikke keemilisi ühendeid.

Tõlvpuu – peaaegu põõsas

Tõlvpuu (Cordyline) on välimuselt sarnane draakonipuuga, ent vahe tegemine ei ole raske. Kui draakonipuu lehtedel puudub kindel keskrood, siis tõlvpuudel on see selgesti eristatav. Teine oluline erinevus on taime juurtes. Draakonipuu juured on oranžpunased, tõlvpuul valged ja peajuur on enamasti paksenenud.

Tea tuntud tõlvpuid!

Lõuna-tõlvpuu (C. australis) on üks selle perekonna külmakindlamaid liike. Tema kitsad kaunilt kaarduvad nahkjad lehed võivad kasvada kuni meetri pikkuseks. Vanemal taimel tekib puitunud tüvi.

Punane tõlvpuu (C. Rubra) annab mullast rohkelt noori võrseid ja näeb seetõttu välja nagu põõsas. Tema 30–40 cm pikkused peened lehed on tumerohelised. Vanemad taimed võivad talvel toas õitseda.

Põõsas-tõlvpuu (C. fruticosa) on eelmistest kõige nõudlikum – lausa kapriisne. Ta ei talu tuuletõmbust, ka alla 18 °C temperatuuri ning vajab niisket õhku. Looduses kasvab põõsas-tõlvpuu püstise paarimeetrise põõsana. Vanematel taimedel moodustub pikk sale tüvi.

Tõlvpuudele meeldib:

• Valge kasvukoht. Liiga pimedas ei arene värviliste lehtedega taimedel välja erk lehevärv. Samas ei talu tõlvpuu otsest päikest. Päike võib lehti põletada ja tekivad näotud pruunid laigud.
• Mõõdukalt soe tuba. Lõuna- ja punane tõlvpuu vajavad kasvuperioodil sooja, talvel aga jahedat ruumi temperatuuriga 8–12 °C.
• Tavaline toalillemuld. Selles osas puudel erinõudmisi pole.
• Mõõdukas kastmine. Lase mullapinnal kastmiskordade vahel ka taheneda. Liigniiskes mullas lähevad juured mädanema ja lehtedele tekivad pruunid laigud.
• Kasvuperioodil piserda taimi leige veega.

Tääkliilia – päikest ja sooja

Toataimena kasvatatakse peamiselt kergesti hooldatavat hiigel-tääkliiliat (Yucca gigantea). Tema jäigad teravatipulised kareda servaga lehed moodustavad varre tipus kauni lehekodariku.

Tääkliiliale meeldib

• Võimalikult valge kasvukoht. Ka pisut otsest päikest ei tee paha. Liiga varjulises kohas venib ta välja ja muutub nõrgaks.
• Toatemperatuur 10–15 °C. Talvel eelistab ta umbes 15 °C elukohta, kuid saab hakkama ka 10 °C juures.
• Kuivapoolne muld. Jahedas ruumis kasvavat puud kasta ettevaatlikult ja harva – piisab ühest kastmiskorrast kuus. Ka suvel ei maksa kastmisega liialdada. Mullapall peab kastmiskordade vahel tahenema. Ülekastetud taimed enamasti hukkuvad.
• Vähe väetist. Taime väetisetarve on väike. Kasvuperioodil anna talle toitaineid kord kuus.
• Ümberistutamine. Vanemaid taimi istuta ümber iga 2–3 aasta tagant. Oluline on, et muld laseks hästi vett läbi. Seetõttu sobib hästi kaktustele ja sukulentidele mõeldud muld.
• Kitsas pott. Tõsta väike plastpott raskesse ümbrispotti. Nii püsib tugev taim kindlalt püsti.
• Õues suvitamine. Suveks tõsta tääkliilia rõdule või terrassile. Esialgu varja teda otsese päikese eest. Hiljem talub taim ka päikest. Õues suvitanud taimed elavad talve soojas toas paremini üle.

Uued taimed ladvast

Kõiki neid tuttpuid võib noorendada ja paljundada ladvapistikutega. Tee seda kevadel, kui taim on kasvanud üleliia kõrgeks.

Paljunda tuttpuid nii:

• Lõika latv maha. Pane varre otsast lõigatud lehetutt kas vette või liiva ja turba segusse juurduma.
• Kasuta ka varrejuppe. Soovi korral lõika allesjäänud varreosa madalamaks ja kasuta varretükke paljundusmaterjalina. Jälgi, et paned need juurduma õigetpidi, ladvaosa ülespoole.
• Eriti lopsaka taime saad, kui istutad ühte potti mitu eri pikkusega juurdunud tüvepistikut.
• Mõne aja pärast arenevad ka emataime tüve tipmisest osast uued võrsed. Nii kasvab taim edasi, aga juba mitmeharulisena.