VIDEO JA GALERII | EESTLANE ON SUPIRAHVAS: me oleme suppi söönud juba tuhandeid aastaid! (10)

Sel suvel 150 aasta vanuseks saava laulupeotraditsiooni pidustuste eel tehti Kolu kõrtsis ERMi ajaloolase Anu Kannikese eestvedamisel läbi kulinaarne ajarännak.

“Talupojakultuuris oli supp õhtusöögina päeva tähtsaim toidukord,” rääkis 150 aasta tagusest toidulauast ajaloolane Anu Kannike. “Suppi keedeti mitmeks päevaks ette, kõige levinumad olid herne-, oa-, läätse- ja hapukapsasupp, osades peredes söödi juba ka kartulisuppi. Kahjuks pole dokumentides säilinud infot selle kohta, mida sõid laulupeolised 1869. aastal, tõenäoliselt võtsid oma toidumoona kodust kaasa, aga teada on, et 90 kopika eest sai osaleda Vanemuise seltsimajas toimunud pidusöögil,” rääkis Kannike.

Täiesti kindlasti võib öelda, et eestlane on supirahvas ja ta pole selleks saanud mitte eile ega üleeile vaid aastasadu ja isegi -tuhandeid tagasi," sõnas Kannike Toidutarele. "Kõige vanemad supikomponendid on odrakruubid ja odratangud, siis kapsas - nii värskena kui ka hapendatuna ja kaunviljad. 

Ajaloolane nendib, et liha oli supis vähe, heal juhul pühapäevadel ja pidulikel hetkedel. Väärtuslikku valku, mis aitas tööd teha, asendasid kaunviljad. Kui 19. sajandil jõudis meieni kartul, siis sellega kaunviljad taandusid. Hapukapsas on aga järkuvalt populaarne. See on universaalne ja kõige levinum supimaterjal, kinnitas Kannike. 

Supimekkimise raames tutvustas laulu- ja tantsupeo suurtoetaja Põltsamaa oma laulupeosuppe. Ettevõte toitlustab tänavu Naiskodukaitse abil 45 000 peolist ühtekokku 180 000 supiportsjoniga, mis valmib enam kui 30 tonnist eestimaisest köögiviljast ja lihast. Need on olnud muistestest aegadest läbi keskaja tänapäevani välja meie suppides."

 “Traditsioonilistest maitsetest inspireerituna pakume tänavu peolistele nii värskekapsasuppi kui hernesuppi, aga võrreldes 150 aasta taguse ajaga on supp siiski teise maitsega, sest tollal polnud maitseained kõigile kättesaadavad ja supp oli küll toitev, aga mage,” rääkis Põltsamaa supitootmise turundusjuht Marek Viilol. “Peolistele supipõhja valmistamine algab juba aprillis, kohalikelt talunikelt on köögivili varutud, kokku tuleb menüüsse viis erinevat maitset. 180 000 portsjonit aitavad serveerida naiskodukaitsjad, oleme nendega koostöös laulu- ja tantsupeoliste kõhtu täitnud alates 2007. aastast.”
 

XXVII laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm“ toimub 4.-7. juulini Tallinnas. Üle Eesti valmistuvad kümned tuhanded lauljad ja tantsijad maakondlikes eelproovides juubelipeol ülesastumiseks. Laulupeo peadirigent on Peeter Perens, tantsujuht Vaike Rajaste, rahvamuusikapeo loominguline juht on Juhan Uppin.