Paastumaarjapäeva hommikul on naistel kombeks minna päikest tervitama.Foto: Laura Liinat
Uudised
25. märts 2020, 10:47

NAISTEPÜHA | Paastumaarjapäeval joodud puna hoiab palged roosad ja suvel sääsed eemal (1)

Paastumaarjapäev on juba ammustest aegadest erinevate rahvaste seas tuntud tähtpäevana, mille traditsioonid on eri maades võrdlemisi sarnased. Euroopa rahvastel täidab see tähtpäev kevade alguse ning kevadise pööripäeva funktsiooni.

Kuigi eriti ilmaennetes on meil kõige rohkem analoogiaid soomlastega, on meie maarjapäev muus osas tunduvalt traditsiooniderikkam. Slaavi rahvastega on ühised meie naistepeo jooned ning päeva pidamine naiste pühaks. Meil puhtalt lõunaeestilisel kapsakasvu edendamise kombestikul on ühist lätlaste ja venelastega. Ühine nii venelaste kui soomlastega on kalapüügiaja ning värske kala toiduks tarvitamise alguse arvestamine.

Kui traditsioonilises külaühiskonnas pidutsesid maarjapäeval vaid abielunaised, siis tänapäeval tasuks kaasa kutsuda ka tüdrukuid. Hommikul päikest tervitama rutates ei tohi unustada linnupetet võtta, silmi pesta ning valgete rõivaste ja rätiga end naiselikuks sättida. Päeva osaks on kindlasti ka punajoomine (olgu see siis isetehtud õlu või jõhvikamahl), et puna püsiks aasta jagu põskedele ning suvel sind sääsed ei puutuks. Mehed seevastu peaksid olema paastumaarjapäeval ettevaatlikud, et nad eksikombel pühapidamisele peale ei satu. Vastasel juhul ei tasu imestada, kui neile tanu või rätik salaja pähe tõmmatakse ning kätel üles tõstetakse. Ja et siis oleks oidu neil naisi joogiga kostitada!

Kasutatud tekste raamatust „Eesti rahvakalender II“.