NAISTEPÜHA | Paastumaarjapäeval joodud puna hoiab palged roosad ja suvel sääsed eemal (1)
Kuigi eriti ilmaennetes on meil kõige rohkem analoogiaid soomlastega, on meie maarjapäev muus osas tunduvalt traditsiooniderikkam. Slaavi rahvastega on ühised meie naistepeo jooned ning päeva pidamine naiste pühaks. Meil puhtalt lõunaeestilisel kapsakasvu edendamise kombestikul on ühist lätlaste ja venelastega. Ühine nii venelaste kui soomlastega on kalapüügiaja ning värske kala toiduks tarvitamise alguse arvestamine.
Kui traditsioonilises külaühiskonnas pidutsesid maarjapäeval vaid abielunaised, siis tänapäeval tasuks kaasa kutsuda ka tüdrukuid. Hommikul päikest tervitama rutates ei tohi unustada linnupetet võtta, silmi pesta ning valgete rõivaste ja rätiga end naiselikuks sättida. Päeva osaks on kindlasti ka punajoomine (olgu see siis isetehtud õlu või jõhvikamahl), et puna püsiks aasta jagu põskedele ning suvel sind sääsed ei puutuks. Mehed seevastu peaksid olema paastumaarjapäeval ettevaatlikud, et nad eksikombel pühapidamisele peale ei satu. Vastasel juhul ei tasu imestada, kui neile tanu või rätik salaja pähe tõmmatakse ning kätel üles tõstetakse. Ja et siis oleks oidu neil naisi joogiga kostitada!
Kasutatud tekste raamatust „Eesti rahvakalender II“.
Kommentaarid