Kolumnid

EVELIN ILVES: meie lihahimu laastab nii endi kui ka planeedi tervist (49)

Evelin Ilves, 21. märts 2019, 09:22
Evelin IlvesFoto: Kalev Lilleorg
Lihast on saanud uus deemon. Sellest räägitakse rohkem, kui vanadest „vaenlastest” – laktoosist ja gluteenist. Minu põlvkond on maavanaema notsu ja pastöriseerimata koduse lehmapiima peal üles kasvanud. Mis siis nüüd selle kõigega nii valesti on? Ons liha ja piim meile mürgiks muutunud, teraviljadest kõnelemata?

Muidugi mitte. Oleme tuhandete aastate jooksul nii liha, piima kui teravilju sööma ja nendes sisalduvaid toitaineid omandama ja kasutama õppinud. Viimasel sajandil on hoopis drastiliselt muutunud toidu tootmine ja töötlemine. Kui lammas, veis või metsauluk vabalt looduses ringi jalutab ja sellest toitub, mida seal saada, on kõik korras. Nende liha on inimesele hästi omastatav valk ja vajalik ning tõhus ehitusmaterjal keharakkude uuendamisel ja ehitamisel. Kõik muutub, kui lihaloomi n-ö tootma hakatakse. Muutub nende toit ja elutingimused, tervis, toonus, stressitase jne jne. Ühesõnaga, nende elutingimused muutuvad kombinaatfarmides talumatuks ja nende liha sootuks erinevaks sellest, mille vanaema meile suvel pannile tõi.

Samal teemal

Aga see pole veel kõik. Inimkond, kellele on liha seeläbi üha kättesaadavamaks ja odavamaks muutunud, on sellest justkui sõltuvusse sattunud. Isu kasvab süües ja kuidas veel! Kui meie vanaemade taldrikule võis lihalist kord paar nädalas jõuda, siis meie lapsepõlves söödi lihatooteid juba iga päev ja tänapäeval koguni kolm korda päevas: vorstidest ja pelmeenidest kotlettide ja steikideni.

Seda ongi liiga palju. Kõik liig aga hakkab tervisele. Meie lihahimu laastab juba pikemat aega nii meie endi kui ka planeedi tervist. Just sellepäerast on teadlased hakanud koostama täiesti uudseid toitumissoovitusi. Selliseid, mis sobivad lihajärgsesse ajastusse. Planeet ei suuda seitsmele miljardile kolm korda päevas vorsti leivale manada isegi siis, kui me sigalad pilvelõhkujatesse asutame. 

Esimestest sellelaadsetest katsetustest võime juba rahvusvahelisest meediast lugeda. Lääne kultuuriruumis täiesti tõenduspõhised uuringud on näidanud, et mõnevõrra üllatuslikult me tõesti ei vaja loomset toitu üle 20% kogu toiduhulgast ning 100% taimne toitumine ehk siis meie kultuuriruumis vihatud veganlus on ka Põhjalas täiesti võimalik, tervislik ja jätkusuutlik toitumisstrateegia. 

Ainult, et peab olema hoolikas ja teadlik, sest vastupidiselt noorte hulgas levivale trendile loobuda lihast ja asendada see pasta ja veganburgeriga, mõjub taoline dieet kasvavale organismile kindlasti kahjulikumalt kui liha tarbimine. Tärklis, rafineeritud valge suhkur ja jahu asuvad endiselt kõikide toitumissoovituste punases, st mittesoovitatavas alas. Mis on aga innovaatiliste toidutootmise tehnoloogiate suurim hitt? Taimne liha muidugi. Aga sellest juba edaspidi. 

Seniks jagan teiega üht eelmisel suvel Hiiumaal avastatud uudset maiust, mis natuke tuletab meelde lapsepõlve ent on oma olemuselt taimetoitlastele sobiv (mitte vegan!) dessert sünnimaaga Indias. Saage tuttavaks patuvaba ja isegi tervisliku maiusega:

HERNEHALVAA

6-10-le

500g rohelisi herneid (võib olla sügavkülmutatud)

6-7dl heledat roosuhkrut

10 spl india pähkleid (jahvata peeneks)

10 spl valgeid seesamiseemneid (jahvata peeneks)

1tl jahvatatud kardemoni

125g võid (sulatatud)

2,5 dl (taimset) piima

5tl heledat seesamiõli

soovi korral maitse ja värvi ergutamiseks 0,5-1 tl matcha tee pulbrit

Keeda herned pehmeks, nõruta ja blenderda siidiseks püreeks.

Kuumuta 5-10 minutit paksu põhjaga pannil, et segu pakseneks, seejärel lisa suhkur ja peenestatud pähklid-seemned ja maitseained.

Kuumuta segades umbes 15 minutit, lisa sulavõi ja piim. Sega hoolega läbi ja kuumuta veel madalal kuumusel 15-20 minutit.

Kõige lõpus lisa seesamiõli ja matcha pulber ning vormi kommikesed või serveeri pisikestest desserdikaussidest või pokaalidest.

Suure valgusisalduse tõttu täidab see roog väga hästi kõhtu, seega hoia portsud väiksed!

Kaunista värskete marjade ja seesamiseemnete või söödavate õitega ja naudi patuvaba magustoitu! 

Kaunist alanud kevadet, südamest!

Evelin

Kadriorust NOPi kohvikust

49 KOMMENTAARI

m
mula 27. märts 2019, 10:43
huvitav kas Evelin oma söögimaja liha käib siis metsast küttimas ise? Arvan et ostab ikka turult!
l
Luna 24. märts 2019, 21:37
Su kommentaar on nii rumal, et ma ei saanud mainimata jätta.
Loe kõiki (49)