Foto: Kalev Lilleorg/Naisteleht
Kolumnid
17. märts 2019, 09:00

EVELIN ILVESE paasturetsept: ma polnud varem selle peale tulnudki! (9)

Selle nädala esmaspäev on suure kevadise paastuaja algus. Järgnevad 40 päeva enesepiiramist kuuluvad kindlalt kirikukalendrisse, ent pärimuskultuuride asjatundjad väidavad üsna kindlas kõneviisi, et paast on palju vanem kui mistahes konfessioon.

Nagu paljud teisedki kirikupühad (näiteks jõulud) – on ta ajalooliselt pigem seotud aastaaegade vaheldumise ja pööripäevadega. Meie kultuuriruumis ja kliimas sai selleks ajaks lihtsalt liha otsa, kanad ei munenud ja lehmad olid vasikaootuses „kinni”. Ajal, kui loodus hakkab talveunest ärkama, lihtsalt tekib loomuldasa vajadus suurpuhastuse järele. Seda nii toas kui põues.

Paastumise tugevaim sõnum meile ongi keha ja vaimu puhastamine ning puhkus. Loobumisi aga on väga erinevaid. Õigeusklike paastukalender on iga päeva täpselt ära kirjeldanud, mida tohib ja mida mitte. Kõik loomne on keelatud. See tähendab loobumist lihast, piimatoodetest (jah, juustust, võist ja kohupiimast ka!) ning munadest. Kala on lubatud neljakümne päeva jooksul kokku paaril korral ning õli ainult pühapäeviti. Armulaual võib pisuke kogus veini suhu sattuda, aga kõik stimulandid ja meelelised naudingud on out. Selline rasvaineta taimetoit peaks tõepoolest kehale kui puhastukuur mõjuma ning võimalik, et selle käigus kasutame ära ka haigeid või latentses olekus „olelevaid” prahiks muutunud rakke.

Ent mulle näib, et keha puhastamine pole paastu puhul peamine. Kirikuinimesed räägivad, et loobumine mõjub võimsamalt hoopis meele ja hinge puhtusele. Askeesis olemine nõrgendab ego ja mahendab meelt, see aga teeb inimese vaiksemaks ja tuletab meile meelde alandlikkuse väärikat olemust. Inimene, sina ei ole universumi peadirektor! Loodus on alati tugevam ja talle jääb viimane sõna. Loe oma tegevuse tagajärgede märke hoolega, sest muidu oled sina järgmine, kelle hiidlaine kaasa viib või kodu kõrbeks muutub. Alandlik inimene on sõbralik, agressiivsus lahtub ühes liha kadumisega toidulaualt. Kes ei usu, tasub proovida!

Kuid kaasaja maailm on paastuaega veel ühe aspekti lisanud: virtuaalreaalsuse. Meediapaastu pakkuvaid kliinikuid ja laagreid on viimastel aastatel tekkinud kõikjal arenenud ja üha enam ka nn kolmandas maailmas. Üha enam leiab tõendust seos depressiooni ja virtuaalreaalsuses või meedia rüpes veedetud aja vahel. Ikka tihedamini tekib tavalisel kodanikul küsimus, kuidas meid ümbritsevate võrkude kiirgus meile ikka tegelikult mõjub ja kes üldse lubas ühe või teise masti minu kortermaja katusele või tagahoovi paigutada. Kes on proovinud veeta mõnda aega kõigist neist väljadest eemal, tajub muutust oma unekvaliteedis ja meeleolus. Järelikult on mõju olemas.

Ma ei ole Suurt Paastu seini kaasa teinud, sest juba kümmekond aastat järjest lähen ajal, mil pungad pakatavad, vähemalt nädalaks, aga vahel ka pikemaks ajaks puhta vee peale. Mulle see sobib, eriti kui õnnestub end ka nii linnast kui meediast välja lülitada. Tunne pärast sellist tervenduskuuri on nagu käinuks kallis keemilises puhastuses. Ja see kestab kuid! Jäägid hakkavad taas kogunema siis, kui käe esimese kohvitassi või shampanjapokaali järele sirutad. Eemal linnakärast, maal, seda vajadust ei tekigi ent kivikongide kontsentratsioonidel on hoopis teistsugune energia...

Nii me rööprähkleme elatise teenimise ja enese hoidmise vastandlikul teel. Aga kevadine suurpuhastus tuleb teha. Mida põhjalikum, seda kauem püsib tulemus. Tuulutagem kasutut, mida me enam vaja – seda nii kodus, kehas kui hinges. Soovin selleks jõudu ja järjepidevust!

Kasulikud bakterid on keha ja meele puhastamisel meile hindamatud abimehed. Sestap oleks paslik neid kevadisel paastuajal iseäranis tihedalt – miks mitte iga päev – oma menüüsse lubada. Kirjastusel Pilgrim ilmus äsja just selleteemaline uus raamat: Probiootilised smuutid, autor noor eestlanna ja teeseenefänn Eelika Maranik. Tõeliselt inspireeriv õpsetuste ja retseptikogu! Ma polnud varem selle peale tulnudki, et kombuchat smuutidesse lisada.

Järele proovides sain kohe aru, et lisaks korralikule heade bakterite laadungile lisandus smuutile nii huvitavat maitset kui struktuuri peene mulli näol. Jagan teiega ülimaitsvat retsepti sellest raamatust, mis mulle ammugi meeldinud Pina Colada tervisejoogiks muutis:

1,5 klaasi kookospiima

150 ml naturaalset kombuchat

250g külmutatud ananassi (või värsket ananassi ja natuke purustatud jääd)

1tl vanillipulbrit või -ekstrakti

kaunistuseks mõni punane mari või mündileht

Mikserda kõik koostisained kreemjaks smuutiks ja naudi koos kalli kaaslasega – sellest tuleb täpselt kaks klaasi paastuaja maiust!

Head kevadeootust ja nautimist, südamest!

Evelin

Pika tänava kodust