Konjaki iseloom sõltub maapinna iseärasustest ja joogi valmistamise tehnoloogiast: destillatsiooni reguleerimine, tünni valik, konjaki küpsemise aeg, segu valmistamine, magustamine ja odavamates jookides ka karamelliga värvimine. Cognaci piirkond jagatakse kuueks kvaliteetalaks, kus parimad piirkonnad jäävad selle südamesse. Need on Grande ja Petite Champagne, kus pinnas on kõige kriidisem. Joogis väljendub see omadus suuremas küpsemispotentsiaalis ja elegantsuses. Mida kaugemale piirkonna keskpunktist, seda liivasemaks pinnas muutub. Konjak valmib ‘Ugni Blanci’ marjasordist, mida kohalikud nimetavad ‘Saint-Émilioniks’. Mari annab vähese alkoholisisaldusega hapu ja aromaatse veini, mis on destilleerimiseks parim. Seda tehakse kaks korda kohe pärast veini käärimise lõppu. Destillaat on 70-protsendilise alkoholisisaldusega ja saadetakse tammevaati sel kujul ka küpsema. Keskmiselt saadakse kümnest veinitünnist üks tünn konjakit. Tünnitamm on pärit Kesk-Prantsusmaa Limoges’ ja Tronçais’ metsadest. Tammetünnid annavad konjakile värvi ja maitse. Noorimad konjakid küpsevad neis vähemalt kolm aastat ja on tavaline, et tootja hoiab oma konjakit vaadis kauem, kui seadus ette näeb. Samas ei saa konjakipudeli etiketil seaduse järgi märkida joogi vanuseks enamat kui seitset aastat. Küll viitab vanusele ja heale kvaliteedile piirkonna nimi pudeli etiketil. Kui seal seisab Fine Champagne’i märge, on tegu parimate Grande ja Petite Champagne’i konjakite seguga.Konjaki kvaliteediklassid jagatakse järgmiselt:* VS – konjakite segu, milles noorim on vähemalt 2,5 aastat vana;* VSOP, VO või réserve – noorim konjak segus on 4,5 aastat vana;* Napoleon, XO, extra, horse d’âge – noorim konjak segus on 6 aastat vana;* vintage-konjakid – rariteetseimad; vahel on sildil nende nimetuseks millésime.Konjak segatakse ja saadetakse seejärel veel tammevaati rahunema. Enne pudelisse villimist alandatakse konjaki alkoholisisaldus 40 mahuprotsendini destilleeritud vett kasutades. Vahel lisatakse koos veega suhkrusiirupit või karamelli vastavalt magususe ja/või värvi reguleerimiseks.Konjak on jook, mida enamasti serveeritakse digestiivina ja soovitatavalt tulbikujulisest või balloonklaasist. Liiga sügavaid ja kitsaid klaase tuleks vältida. VS-konjakid on reeglina parfüümsemad ja otsekohesemad. Neid serveeritaksegi sageli konjakijookidena mahla, tooniku või soodaveega pikendatult. KOKTEILE KONJAKIGASidecar
Kommentaarid (0)