Argentina on juba aastaid püsinud oma jõuka naabri Tšiili kuulsusekuma varjus, kuigi kvaliteetveinide puhul võib selline kinnistunud hoiak alt vedada. Neile, kes pole Argentina veine palju proovinud, pakuvad kindlat avastamisrõõmu nii kuivad ja särtsakad vahuveinid kui ka struktuuri poolest täidlane Malbeci punavein.
Sort ise rändas riiki koos Gascogne’i emigrantidega. Samuti kasvatatakse punastest veel Cabernet Sauvignoni, Merlot’d, Hispaania juurtega Tempranillat ning Itaalia algupäraga Bonardat, Barberat ja Sangioveset.
Valgetest peetakse eriliseks suure aroomiga ning lillelist Torrontesi, mis sarnaneb loomult Gewürztramineriga, aga on mahlakam ja väga kerge, seega üldse mitte õline. Torrontesi peavad argentiinlased oma marjaks, kuigi iseenesest on sort pärit Galiciast. Valgetest on tuntumad veel Chardonnay ja Sauvignon Blanc, näpuotsaga saab lisada ka Chenin Blanci ja Aleksandria Muskatti.
Taevaserva lumesäras
Kuigi 65 protsenti kogumahust moodustab punavein, valmistavad tuntud kaubamärgid Argentinas ka vahuveine. Šampanjamajad Moët & Chandon, Mumm ja Piper-Hiedsieck on rajanud siinsesse ööjahedusse rea veiniaedu. Ja ka veiniseadused on siin lopsakalt liberaalsed: veinietiketil toodud marjasorti peab olema tootes 80 protsenti. Rohkem piiranguid pole Argentina veiniinstituut (Instituto Nacionale Vitivinicultura Argentina) tootjatele ette kirjutanud ning see annab veinimeistritele vabaduse end maitsekunstis palju paremini tõestada kui Vanas Maailmas.
Argentina veiniaiad asuvad Andide jalamil, 250–1500 meetri kõrgusel merepinnast, aga leidub ka 2000 meetri piiril asuvaid istandusi. Andidest alla voolavad lumesulamisveed värskendavad viinapuid muidu sademetevaeses piirkonnas. Päevad on palavad ja ööd jahedad, kuid suur temperatuuride vahe on hea, sest see tõstab viinamarjades kuuma kliimaga aladel veidi vajaka jäävat happesust.
Põhjapoolseim ja karmi kliimaga ala Boliivia piiri ääres kannab nime Jujuy. Seal kasvatatakse Argentina mahuveinimarju Cirollat ja Cerezat ning destilleeritakse brändit. Peamiselt viljeletakse Jujuys hoopis tubakat ja suhkruroogu. Lõuna poole liikudes jääb teele üks tipp-piirkondadest Salta. Ala paikneb kõrgel mägedes, kus temperatuuri kõikumine on veelgi suurem. Valles Calchaquíes on Salta väikseim alapiirkond, mille kuulsaimaks veinilinnaks on Cafayate. Linn asub 1700 meetri kõrgusel merepinnast ja sealsetes jaheda kliimaga veiniaedades küpsev aromaatne Torrontés saavutab mahlaka ja elava happesuse. Catamarca asub Saltast veidi lõuna pool kõrgel mägedes, kus on suhteliselt jahe. Piirkonna nimi tähendab vanas indiaani keeles mägikindlust (cata – nõlv, mäekülg, marca – kindlus) ning sealsed veinid on iseloomult üsna saltalikud.
La Riojat peetakse üheks vanimaks veinialaks Argentinas. Piirkond on tilluke, kliima aga kuiv ja kuum ning nii valmib seal palju valget ja punast mahuveini. San Juan paikneb La Riojast lõunas ning on samuti siseturu jaoks veini tootev kuuma kliimaga paik.
Suurim ja tuntuim kvaliteetveinide ala Mendoza annab peaaegu kolmandiku toodangust ning enamik Argentina veinikodasid on saanud alguse just sellest provintsist. Majandusgeograafiliselt on ala mitmekesine, kõrgel mägedes asuvad suusa- kuurordid ja veidi madalamal, 500–700 meetri kõrgusel merepinnast, laiuvad lopsakad viinamarjaväljad. Mendoza jaguneb omakorda sisekasvualadeks: Maipú, San Rafael, Lujàn de Cuyo – peetakse esimeseks Argentina kvaliteetpiirkonnaks – ja Valle de Uco. Seal valmistatakse Malbecist tihedaid ja struktuurseid punaveine, nii ühe sordi veine kui ka segusid Merlot’ ja Cabernet Sauvignoniga. Lisaks kasvavad hästi Syrah, Tempranilla, Sangiovese ja Tannat.
Valgete seas võimutseb Chardonnay, aga happelt on head ka Mendoza Sauvignon Blanc ja Torrontes. Argentina lõunapoolseim ja jahedaim piirkond on Rio Negro, mida peetakse koos Tšiili piiri ääres paikneva Neuquéniga Argentina tulevikutegijaks. Praegu kasvatatakse seal enamjaolt heledaid viinamarju ning samast kohast pärineb ka enamik Argentina vahuveini toorainest.
Suur veinimaa
• Argentina on Lõuna-Ameerika suurim veinitootja, hoides maailma veinitootmise edetabelis 5. kohta. Eksportivate riikide pingereas platseerub ta aga alles teise kümnesse. 90 protsenti veinist juuakse ära kohapeal ja vaid kümnendik, aga see-eest õilsaim osa, eksporditakse.
• Argentina veiniloo algus on selgelt dateeritud: Hispaaniast saabusid esimesed viinapuuistikud 1541. aastal ning esimene marjasaak korjati Santiago del Esteros, vanimas Argentina linnas, mida ka Madre de Ciudadeseks ehk linnade emaks kutsutakse.
Kommentaarid (0)