Foto: Siiri Kirikal
Retseptid
22. mai 2011, 21:00

Hispaania

Hispaania veinid on meile eelkõige tuntud kuulsa veinitootja Miguel Torrese veinide ja Freixenet’ vahuveini kaudu, kuid sellelt suurelt veinimaalt võib leida veel palju huvipakkuvat, peamiselt just punasete veinide seast.

Andaluusia

Hispaania kõige kuumema kliimaga piirkond, paikneb maa lõunaosas. Tuntud eeskätt kangestatud veinide poolest, nagu šerri ja malaga. Rahvusvahelistest sortidest valmistatakse aga ka mahlakaid punaveine. Huvitavad on prantsuse sortidest tehtavad täidlased ja suhteliselt võimsad punaveinid.

Campo de Borja

Asub Riojast veidi lõunas ja kasvatatakse peamiselt Garnacha viinamarja. Veinid on pehme struktuuriga, mahlaselt pargised ja mõnusalt vürtsised. Väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega punaveinid.

Cigales

Ribera del Duerost veidi lääne pool. Kasvatatakse Tempranillot (seal Tinta del Pais) ja Garnacha viinamarja. Veinid on tihedad, marjased ning jäävad nii maitselt kui ka hinnalt veidi alla Ribera del Duero veinidele.

La Mancha

Suurim Hispaania ja ka Euroopa veinipiirkond, mis asub Madridist lõunas. Valmistatakse palju tavalisi valgeid lauaveine Airéni marjast, aga leiab ka nooblimaid Cabernet Sauvignonist ja Tempranillost (seal Cencibel) segatud punaveine, mis on vaadis laagerdatud. Ka Chardonnay võib pakkuda meeldivaid üllatusi.

Navarra

Rioja väiksem ja tagasihoidlikum vend. Kasvatatakse peamiselt Garnachat ja vähemal määral Tempranillot. Lubatud on lisada ka veidi Cabernet Sauvignoni, Merlot’d ja Syrah’d. Veinid on ausad ja mahlaselt sirgjoonelised, hea hinna ja kvaliteedi suhtega. Tore on see, et järgitakse vanema venna Rioja Crianza, Reserva ja Gran Reserva tavasid.

Penedès

Hispaania vahuveini kants, mis on ka Miguel Torrese koduhoov. On lubatud palju kasutada ja ka kasutatakse prantsuse viinamarjasorte koos kohalike sortide Tempranillo (siin Ull de Llebre), Cariñena ja Monastreliga. Siiski on Penedès tuntuim kvaliteetse vahuveini valmistaja maailmas ning Hispaania cava on kindlasti parim ja ka soodsaim alternatiiv šampanjale.

Uuendusmeelne Penedes 

Priorat

Penedèsi lähim naaber Tarragonas, Barcelonast veidi edelas. Üks vähestest, kes valmistab parimat Garnacha ja prantsuse sortidest segatud punaveini. Saavutas kuulsuse 1990. aastatel. Vähesel määral tehakse ka rosé’d. Kui võimalus avaneb, tasub kindlasti proovida.

Rías Baixas

Lääne-Hispaanias Atlandi ookeani kaldal asuv veinipiirkond, mille üks pärle on Albariñost valmistatud karge ja elava happega valge vein. Enamik parimaid Hispaania valgeid veine pärineb sellest piirkonnast. Samas kasvatatakse ka veidi Palomino viinamarja, millest valmistatud vein on tagasihoidlik.

Ribera del Duero

Üks Hispaania kultuspiirkondi koos Riojaga. Seal valmib Hispaania kalleim vein Vega Sicilia, mis on valmistatud Tempranillo (seal Tinto Fino) ja Bordeaux’ viinamarjade segamisel. Veinid on jõulisemad ja täidlasemad kui Rioja veinid, samas ka hinnalisemad. Üldiselt vastab Ribera del Duero Crianza nii hinnalt kui ka maitselt Rioja Reservale.

Ribera del Dueros valmivad Hispaania veinihitid

Rioja

Ajalooliselt kuulsaim Hispaania veinipiirkond ja kui on tegu Reserva või Gran Reserva veinidega, ei saa pettuda. Asub Ebro jõe orus ning jaguneb Rioja Alta, Rioja Alavesa ja Rioja Baja piirkonnaks. Jõe põhjakaldal asuva Alavesa veinid on siidisemad ja pehmemad, lõunakalda Alta piirkonna veinid aga võimsamad ja täidlasemad. Kuumema kliimaga Baja piirkonna veinid on alkohoolsemad ja raskemad, kuid järelmaitses tagasihoidlikumad. Kasvatatakse peamiselt Tempranillo viinamarja, mis sobib ideaalselt tammevaadis laagerdamiseks. Lisatakse ka Garnachat, Garcianot ja Mazuelot. Valgetest marjadest kasvatatakse Viura (Penedèsis Macabeo) marja. Vein saab tammine ja täidlaselt vanilline, tavaliselt kääritatakse seda tammevaadis.

Stiilne Rioja

Valdepeñas

Asub La Manchast lõunas ja peamine valge marjasort on ilmetu Airén. Juua tasub punaveine, mis on valmistatud Tempranillo (seal Cencibel) sordist. Veinid on kerged ja marjased ning et kasutatakse ameerika tammest valmistatud veinivaate, tasub otsida etiketilt sõna Reserva. Valencia. Hispaania suurima sadama järgi nime saanud veinipiirkond, linnast veidi sisemaa pool. Lihtsad valged veinid Merseguera marjast, mis on ilmetud ja neutraalsed. Valmistatakse kergeid punaveine Monastrelli ja Garnacha viinamarjast. Head on Valencia roosad veinid, mis on mahlased ja marjased. Toro. Ribera del Duerost lääne poole jääv väike veinipiirkond. Peamine viinamari on Tempranillo (seal Tinta del Toro). Kasvatatakse ka veidi Malvasiat ja Garnachat. Osta tasub punaveine. Head on mahlane Crianza ning veidi võimsamad

Reserva ja vanilline Gran Reserva.