Nipp nr 1
Suupistevein on roosa
Rosé’sid on laias laastus kaht tüüpi. Esimeste keha kergus ja värskus on pärit valgest veinist, flirtivalt õhuline puuviljasus aga punastest. Need veinid on kui suupistetele loodud, passides nii dipikastmeis värskete köögiviljadega, suitsukala kui ka suitsuvorsti või näiteks sinihallitusjuustust suupistetega. Klassikaline valik roosaga on ka pehmed kitsepiimajuustud. Teist tüüpi, tanniinisemad ja täidlased rosé’d sobivad wasabi-krehvtise sushivalikuga ning kalaja köögiviljahautistest klassikutega, nagu bouillabaisse või ratatouille. Selline rosé on ka grillitud liha vein.
Nipp nr 2
Kerged ja marjaselt värsked valged veinid
Kerged valged veinid, näiteks Sauvignon Blanc või hoopis puuviljane vinho verde, ootavad oma pudeldamise aega tammevaadi asemel terasest tornvaadis just seepärast, et säilitada selles oma noorust. Need veinid on tavaliselt veidi järsud, sobides aga oma sidruni või laimi moodi erksalt happelt hästi näiteks grillitud lõhe või forelliga, millele oled värskest sidrunilõigust just äsja mahla peale pigistanud. Need on head igatmoodi roheliste salatitega, mille õlikastme maitset on tasakaalustatud balsamico’ga või värskelt pressitud tsitrusemahlaga.
Nipp nr 3
Malbelt mahlakad valged veinid
Mahlakalt mahedad ja kerged valged veinid, mis on pigem väikese alkoholisisaldusega, on suupäraseimad
eksootiliste roogade juurde, mis pärit Taist, Hiinast, Indiast jne. Vardas küpsetatud kana, vokitud linnuliha või frititud krehvtised krevetid – kõik sobivad mahedate Saksa Rieslingitega. Ka ei näi selline vein kartvat sinepit, sojakastet ega tavalist veiniäädikat.
Nipp nr 4
Noored ja käreda tanniiniga punaveinid
Cabernet Sauvignonist, Syrah’st või Malbecist veinid passivad veinikastmes hautatud veise- või sealihaga, kuid ka peenemat sorti pardipraega.
Nipp nr 5
Maised maitsed metsa alt
Reegel on, et maised aroomid-maitsed veinis sulavad kõige paremini kokku samade aroomide-maitsetega roas. Lihtne, aga ahjus loomult pehmemaks muutunud küüslauk või udupeen parfüümne trühvel – mõlemat iseloomustatakse kui maamaitselist toiduainet. Küpsed ja siidised punaveinid Pinot Noir’st või Nebbiolost
on selliste roogade veinid, kus taise ja punase veise- või lambaliha kõrvale pakutakse kergelt hautatud köögiviljade assortiid. Mõned küpsed Cabernet Sauvignonid lõhnavad ise trühvlite moodi.
Nipp nr 6
Veinid desserdiga
Magusroa veiniklassikuteks peetakse veidi magusaid ja rühikaid, hea happestruktuuriga veine ning puuviljaseid vahuveine ja šampanjasid. Puuviljadega sobivad hästi dessertveinid, šokolaadiga tummised portveinid. Magusaid veine serveeri sobivas temperatuurivahemikuks – 12–16 kraadi –, et vein poleks külmast kange ega soojast laialivalguv. Reegliks on, et mida kreemisem roog, seda õlisem võib olla ka magus vein. Näiteks vanillikastmega sobib hästi kallis Sauternes, mõni hea Trockenbeerenauslese kõlbab hästi aga mureda kirsikoogiga.
Kommentaarid (0)