Foto: Eike Einama
Retseptid
22. mai 2011, 21:00

Veini serveerimistemperatuurist

Enamasti leidub veinipudelite tagumistel etikettidel peale muu info ka soovitatav serveerimistemperatuur. See ütleb üsna täpselt, millal avanevad veinis selle parimad omadused.

Eks iga veinisõber on märganud, et vahetevahel tundub muidu nii hea vein kibeda ja lamedana või puudub veini vahva aroom üldse, rääkimata maitsete komplekssusest. Ninna lööb siis vaid alkohol. Olgu nüüd ette rutates öeldud, et ilmselt on tegu liiga sooja veiniga. Teine äärmus on jällegi see, kui vein on liiga külmaks maha jahutatud. Aroomid on otsekui kanged ja kinni, nii et ninas ei tunne me joogi lõhna ega suus selle maitset. Tõsi on, et soojema veini puhul tulevad veini vead kergemini välja ja nõrka veini serveeritaksegi veidi külmemal temperatuuril. Valged, roosad ja punased veinid vajavad igaüks neile sobivat serveerimistemperatuuri, et me saaks nautida joogis väljenduvat aroomi- ja maitserikkust.

Valged jahedalt

* Valgete veinide puhul on soovitatav temperatuur 6 ja 12 kraadi vahel.

* Poolmagusad veinid, vahuveinid ja lihtsamad šampanjad on head 6–8 kraadi vahemikus.

* Noored, värsked kuivad veinid maitsevad erksalt 8 kraadi tasemel. Sellised on näiteks Chenin Blanc, Grüner Veltliner, Grechetto, Sauvignon Blanc, Aligoté jpt.

* Veidi küpsemad ja soojemast piirkonnast pärit veinid, kus on tunda tamme vanillisust, mõjuvad hästi 8–10 kraadi juures.

* Võimsad valged veinid, mis on küpsenud tammevaadis, näiteks Mersault, Bordeaux’ või Rhône’i tipud – Hermitage,

Châteauneuf du Pape –, ja ka vanemad aastakäigušampanjad maitsevad õilsalt vahemikus 10–12 kraadi.

Roosad nii ja naa

* Roosade veinide serveerimiskraad sõltub väga veini iseloomust. Üldjuhul sobib 10–12 kraadi.

* Kerged Provence’i roosad veinid, Itaalia Veneto piirkonna veinid, samuti poolmagusad Loire’i oru roosad, nagu Rosé d’Anjou, on kõige paremad 10 kraadi tasemel.

* Võimsamad ja tugevama värvibuketiga roosad veinid Riojast, Uue Maailma veinid Cabernet Sauvignoni baasil, aga ka Taveli veinid Rhône’i orust vajavad 12 kraadi taset.

Punased soojalt

* Punaste veinide alumiseks serveerimistemperatuuriks on 12 kraadi. See puudutab noori kergeid punaveine, näiteks Gamay

Dolcetto või Zinfandeli viinamarjast. Novembri lõpuosa Beaujolais Nouveau kuulub ka siia kategooriasse.

* Tugeva pargiga noored veinid Cabernet Sauvignonist, Merlot’st, Tempranillost, Shirazist, aga ka Pinot Noir’ marjast on paremad veidi soojemalt, 14 kraadi juures.

* Burgundia ja Piemonte tippveine serveeri 15–16 kraadi juures.

* Bordeaux’ tippveinid ja nende tanniinid tahavad taas soojemat, 17–18 kraadi.

Mis on toatemperatuur?

Punaste veinide puhul märgitakse tihtipeale muu jutu sees, et soovitatav on neid juua toatemperatuuril. Väljend ise pärineb ammustest aegadest, mil keskkütet polnud suurt olemaski, rääkimata siis kliimaseadmeist, ja ruumi temperatuur varieerus siis 18 kraadi kandis. See soojus ongi soovitatav tugevamate punaste veinide korral. Ka pakun ma veini temperatuurist rääkides välja paarikraadise vahemiku seepärast, et me peame lisaks veinile teadma ja võtma arvesse ka selle ruumi temperatuuri, kus me veini serveerime. Mida soojem on ümbritsev keskkond, seda jahedam peab olema vein. Näiteks suvisel ajal on õues grillipeo ajal soovitatav hoida veini veidi jahedamana. Juba joogiklaasi enda temperatuur võib seal olla üle 20 kraadi ning mõni hetk pärast veini klaasi kallamist on veini temperatuur tõusnud juba 2–3 kraadi. Sama lugu on, kui serveerida veini hästi soojas toas.

Meie restoranides võib sagedamini juhtuda seda, et valge vein serveeritakse õigel temperatuuril, punane saab aga tihtipeale liiga soe. Valget veini tuleb veinikapist õigel temperatuuril, aga punase pudel asub tihti tavalisel riiulil ja seda veini tuleks veinikapi puudumisel alla jahutada. Sama probleem võib tekkida ka kodus. Mingil juhul ei tohi veini panna siis jääkappi, et see kiirelt maha jahtuks. Selline brutaalne tegutsemine lõhub veini struktuuri.