Hapendatud tainast rukkileiva jäägid lõigake sentimeetri suurusteks paladeks, puistake ahjuplaadile ja pange poikvel uksega ahju, mille temperatuur on 130–150°. Kõrbema minekut karta pole vaja, küll aga levib ahjust tuppa meeldivat pruunistunud leiva lõhna. Umbes tunni pärast võite ahju välja lülitada ja kuivikud sinna mõneks tunniks jahtuma jätta, kuid ikka lahtise uksega. Säilitage valmis kuivikuid lahtises purgis kuivas kohas ning kasutage lihtsalt näksimiseks või hakklihakastmele ja hautatud veiselihale suurepärase “pruuni maitse” andmiseks.
Samuti liha valmimise kiirendamiseks leivas leiduvate hapete mõjul. Väikestest pehmetest saiajääkidest valmistage saiapuru. Pudendage sai sõrmede vahel kuivatatud supiherne suurusteks või veelgi väiksemateks tükikesteks. Laske purul laialilaotatult toatemperatuuril või lahtise uksega leiges ahjus täielikult kuivada ning säilitage seejärel nagu teisigi kuivaineid.
Kasutage saiapuru näiteks hakklihataina “jätkamiseks”, vormiroogade üleraputamiseks
või soolaste ja magusate tordipõhjade valmistamiseks. Soovi korral töödelge seda köögikombainis või purustajas veelgi peenemaks ja pruukige nagu tavalist riivsaia. Ka võite peenema ja jämedama puru sõelumise teel teineteisest lahutada ja kasutada eraldi.
Krutoonide tegemiseks määrige tahkunud saia- ja leivaviiludele õhuke kiht võileivamargariini või pintseldage neid õliga, seejärel lõigake 2–3 cm suurusteks tükkideks. Raputage soovi korral peale sibula-, küüslaugu- või ürdisoola või pulberpeeneks hõõrutud kuivatatud ürte. Laduge tükid ahjuplaadile ja hoidke 130–150° juures, kuni need on läbinisti kuivad, pinnalt aga kergelt pruunistunud. Kui soovite krutoone kasutada külalisteroas, peaksid tükid olema võimalikult ühesuurused ja korrapärased.
Maitsestatud krutoonid on mõnus suupiste õlle kõrvale, kuid sobivad ka niisama krõbistamiseks. Pisemaid krutoone võite segada vinegrettkastmega köögiviljasalatitesse, suuremaid aga pakkuda salati juurde. Valged, tavalisest veidi suuremad krutoonid on oluline komponent kuulsas prantsuse sibulasupis.
Meiegi võiksime neid lisada suppide, eriti köögiviljapüreesuppide pinnale vahetult enne serveerimist. Ent võite ka asetada krutoonid koos tõstmisvahendiga lauale, kust neid igaüks lisab oma soovi kohaselt.
Kõige huvitavamaid eeskujusid kuivanud saia kasutamiseks tasub otsida Lõuna- Euroopast Vahemere äärest. Pärmitainast lihtne lauasai on seal elavatele rahvastele väga oluline toiduaine, kuid kahjuks kuivab kiiresti. Öeldakse, et vaesus teeb leidlikuks, ja vähemalt saia puhul on see küll nii olnud. Itaallaste maitsvad saiasupid, -salatid ja -pudingid rändasid koos emigrantidega üle ookeani Uude Maailma. Mõne aja möödudes tulid nad teisi kanaleid pidi Euroopasse tagasi, ainult et kunagisest vaese rahva toidust olid vahepeal saanud tõelised menuroad niihästi restoranides kui ka kodukokkade juures.
TOMATISALAT SAIAGA
• u 3 dl saiakrutoone
• 3 hästi küpset tomatit
• 1 pisike punane sibul
• peotäis basiilikulehti
• mõned oksakesed siledalehelist peterselli
• 1 dl külmpressitud oliiviõli
• 2 sl veiniäädikat
• soola
• purustatud musta pipart
Lõika tomatid sektoriteks, sibul väga õhukesteks poolrõngasteks, maitseroheline kääridega ribadeks. Pane kõik ained kaussi, raputa peale soola ja pipart ning tõsta alt ülespoole segamini. Klopi äädikas ja õli hästi läbi, nirista tihedate siksakkidena salati peale ning tõsta veel kord põhjalikult läbi. Serveeri kohe.
Kommentaarid (0)