Talle sobivad nii jaheda kliimaga alad kui ka soojad, kuivad alad. Sellest marjast valmistatud vein võib olla kerge, värske, elav, nooruslik, samas mõnes teises kliimas võine, kreemjas, kompleksne ja korraliku arengupotentsiaaliga. Tänapäeval kasvab see õilis viinamarjasort pea igas riigis, kus Vitis Vinifera levinud on. Kus ja millal? Chardonnay päritolu kohta on levinud erinevaid teooriaid. Kord väideti, et ta on Küproselt Prantsusmaale toodud, siis jälle, et Lähis-Ida on tema ennemuistne kodupaik jne. Tänapäeval – DNA-testide ajastul – selgitati välja, et see mari on hoopis Pinot Noir’ ja Gouais Blanc’i nimeliste marjade ristand ... Chardonnay peamised kasvualad jäävad Ameerika Ühendriikidesse (California), Austraaliasse, Prantsusmaale (Burgundia, Langudoc-Roussilion, Champagne), Itaaliasse, Tšiilisse, Lõuna-Aafrikasse ja Argentinasse. Ohtralt leidub teda ülejäänudki veiniriikides. Parimad näited tulevad siiski Prantsusmaalt: Burgundiast veinidena ning Champagne’ist vahuveinidena. Burgundia tipp-külaveinidel pole kunagi sildil kirjas, et tegu on Chardonnay veiniga. Seda peetakse peaaegu enesestmõistetavaks. Parimaks loetakse Põhja-Burgundia (Cote d’Or’i) Meursault, Puligny-Montrachet’, Chassagne-Montrachet’ ja Corton-Charlemagne’i valgeid burgundereid. Tuntuim on kindlasti Chablis – alati kindel valik, kui muud külad on tundmatud. Nende alade valge burgunder on valmis joomiseks tihti juba kahe-kolme aastaga ning täisküps sageli alles kaheksa-kümneaastasena. Täisti omaette stiilina on Chardonnay Uue Maailma riikides (Ameerika Ühendriikides ja Austraalias). Ei leidu seal küll burgundialikku pinnast, kuid leidus pealehakkamist ning uusi, huvitavaid veinivalmistamise viise. Seal valmivad veinid on puuviljased, kreemised, aroomis troopilisi puuvilju, mett, melonit, tamme, vanilli. Maitse on pehme, puuviljane, tihti vähese happega, mis teeb ta kergesti vastuvõetavaks ka algajale veinisõbrale. Joogikõlbulikud juba aasta peale korjet ning seismine vaid vähendab värskust ning kaotab veini säravuse. Kergeimad ja värskeimad Chardonnay’d pärinevad Põhja-Itaaliast (Trentino, Alto-Adige), Bulgaariast, Ungarist või ka Lõuna-Prantsusmaalt. Milline on Chardonnay? Kerge, värske mägisemates ja jahedates rajoonides ning puuviljane, kreemjas soojema kliimaga piirkondades. Uus Maailm – tänapäevase tammise, puuviljase Chardonnay veinide kodupaik. Ameerika Ühendriigid – vaieldamatult suurima Chardonnay asustusega maa. Valmivad veinid on tihti laagerdatud väikestes tammevaatides ning tänu sellele lausa “söögi” eest. Tänapäeval liigub trend siiski kergema suunas ning moodsaimad Kalifornia versioonidki on vaid osaliselt tammes küpsetatud. Ühendriigid on maa, kus Chardonnay ja Chardonnay vahe võib olla mäekõrgune. Odav pole enamasti hea. Austraalia – tõenäoliselt tuntuim Chardonnay kodumaa Uues Maailmas. Veinid on ilusad, puuviljased, suurepärase aroomibuketiga ning lihtsasti joodavad. Uue Maailma Chardonnay sõbrale alati kindel valik pea igas hinnaklassis. Parimad tulemused jahedamatest osadest – Margaret River, Adelaide Hills, Eden Valley, Padthaway ja Yarra Valley. Lõuna-Aafrika – üks enim levinud hele viinamarjasort selles riigis. Enamik tippveine kasvõi osaliseltki tammevaatides haritud. Pole just erilist lõuna-aafrikalikku “rahvuslikku stiili”, kuid võib leida suurepäraseid eksemplare ja küllaltki hea hinnaga. Tšiili – levinuim hele viinamarjasort selles riigis. Leidub nii tammevaadis harituid kui ka viimasel ajal järjest värskemaid stiile. Parimad alad on Casablancas, lihtsaimad Central Valley nime all. Argentina – üks levinumaid heledaid marju selles riigis. Parimad tulemused Tupungato ja Salta aladelt, kuid ... see riik pole just parim Chardonnay kodumaaks. Uus-Meremaa – jahedaima kliimaga Uue Maailma riik. Väidetavalt parima struktuuriga Uue Maailma Chardonnay tuleb just siit. Vana Maailm Prantsusmaa, Burgundia – vaieldamatult parim valge Chardonnay veini maakond. Stiilid varieeruvad suuresti. Tippveinid on Cote d’Or’i külade parimaist aedadest, mis Grand Cru või 1er Cru’na klassifitseeritud. Saagikus on väike, aiad samuti ning tulem lõpeb alati enne kui januste nõudlus. Siit ka hinnad, mis sellist kuninglikku veini just “igapäevaseks” ei tee. Küpsenud Chablis Grand Cru, Meursault, Puligny-Montrachet, Chassagne-Montrachet ja Corton-Charlemagne tuleks ära maitsta, et saada ülevaade, miks see mari nii kuulus on. Champagne on teine kuulus Chardonnay maakond, kus valmivad maailma parimad vahuveinid. Kuna kliima on lausa viinamarja-vaenulik, siis ka vein enamuses segu kolmest sordis, milles Chardonnay osa vaid ca kolmandik. Ka parimail aastail on raske saada sealt täisküpset Chardonnay marja. Blanc de Blanc on Chardonnay’l baseeruv Champagne. Languedoc on Prantsusmaa Austraalia – puuviljaste, vähese happega ning tihti tammeharidusega Chardonnay’de sünnikoht. Tänase ületootmise ajal võib olla lausa “leiunurk”. Itaalia – parim Chardonnay on segatud Chardonnay! Nii on väitnud ühed tuntud veinimeistrid jahedast Alto-Adige alalt. Enamik “puhtaid” Itaalia Chardonnay’sid vaevleb kas “liigse lihtsuse” või “liigse tammisuse” küüsis, kuid ka Toscana või Trentino head näited on täiesti reaalsus. Ida-Euroopa Ungari ja Bulgaaria Chardonnay võib olla suurepärane üllatus, kuid ka paras ahastus. Kuid tasub riskida, kuna hind pole kõrge. Proovida tasub: 1) Segudest Uue Maailma puuviljase ja tammisema stiili austajatel: Austraalia Chardonnay-Semillon või Sauvignon-Chardonnay’sid. Esimesel hea kreemisus, teisel meeldiv värskuse lisand. Argentiina Chenin Blanc – Chardonnay’d. Tihti pea “rahata”, kuid piknikul või muudel ökonoomsema-veini-kvaliteedi-üritustel väga ilusasti toimiv stiil. 2) Puhas Chardonnay Uue Maailma stiili sõbrale: Austraalia, Tšiili ja Lõuna-Aafrika Chardonnay’s pettute harva. Korraliku veini saab ka 70-100 krooni eest kätte. 50 ja 100 krooni eest on tammeküpsetus peaaegu reegliks. Uus Meremaa Chardonnay on siiani Sauvignon Blanc’i varjus, kuid intelligentsemat versiooni Uuest Maailmast ei leidu. Tasub alati kulutust. Vana Maailma stiili sõbrale: Kerge, värske ja mahlase veini otsingul tasub vaadata Põhja-Itaalia (Trentino ja Alto-Adige), Austria või Ungari suunas. Häid leide võib teha ka tammeta Toscana või Burgundia lõunaosaga tutvudes, kuid neis piirkondades alla 150 krooni hakkama ei saa. Kompleksete, võiste, mineraalsete veinide otsingul aitavad eelpool nimetatud küpsemad Cote d’Or’i külaveinid ning selle naudingu eest ei häbeneta ka hinda küsida. Kuid miski pole liiga kallis, kui aed on hektarisuurune, korje maht madal ning korralikku saaki saab alles teise aastakümne põõsastelt ...
Kommentaarid (0)