Nimetus "lihavõtted" viitab ülestõusmispühadele eelnenud paastuaja lõpule. Ülestõusmispühade nimi on seotud suure neljapäeva ja suure reedega, mis viitavad vastavalt Uue Testamendi pühale õhtusöömaajale ja Kristuse ristilöömisele ning ülestõusmisele. Lihavõtted on liikuv püha (23. märts kuni 26. aprill), mis jääb maarjapäeva ja jüripäeva vahele. Hea lapsena on lihavõtetel rahvasuus palju nimesid, mõned neist on toodud ka allpool.
Munapüha
Lastele ongi lihavõtted eelkõige munapühad. Aga mitte ainult lastele. Muna on olnud inimesele aastatuhandeid salapärane nähtus ja kõige algus. Paljude loodusrahvaste müütilistes lugudes on maailm koorunud munast.
“Kalevalas” lendab müütiline part lõputu veevälja kohal ja otsib pesategemiseks kohta. Part teeb pesa Ilmatari põlve otsa, muneb kuus kuldset ja ühe raudse muna ning istub neid hauduma. Aga munad lähevad pardi all nii palavaks, et Ilmatar peab põlve kohendama, munad veerevad vette ja lähevad katki. Üks muna on eriline: selle alumisest poolest saab maa ja ülemisest taevas. Munavalgest saab Kuu ja rebust Päike, muna kirjust mustrist tähed, koore tumedatest laikudest pilved.
Ka Kreutzwaldi “Kalevipojas” on meie esiema Linda sündinud tedremunast.
Egiptuses pajatati müüti kuldmunast, millest sai Päike. Selle munes kahesooline ürglind, keda kutsuti Suureks Kaagutajaks.
Kevadpüha
Lihavõtted on eelkõige kevadpüha. See on üks neid oodatud perepühi, mis kodus mitmete võtetega kauniks ja meeldejäävaks muudetakse. Peale munade on kevadpühade sümboliks veel värsked kevadlilled, kaseoksad ja urvad.
Sigimispüha
Öeldakse, et õige munakoksimine käib seestpoolt. See tähendab, et nüüd algavad või on juba alanud lindudel vilkad päevad: paarilise otsimine, pesapunumine, poegade haudumine. Sama mure ja rõõm on kõigil väiksematel mutukatel-putukatel ning ka suurematel elukatel.
Munad ja tervislik toitumineHommikusöögi olulisus
Et muna pakutakse sageli just hommikusöögilaual, on asjakohane rääkida hommikusöögi olulisusest meie päevamenüüs.
Teadlased on kindlaks teinud (professor Jeya Henry, Head of Food Sciences at Oxford Brookes University), et lapsed, kes söövad hommikusööki, on tunnis aktiivsemad ning lahendavad tulemuslikumalt mäluülesandeid. Mitmed uuringud on näidanud, et inimesed, kes söövad korralikult hommikusööki, sealhulgas mune, on palju harvemini ülekaalulised.
Muna pole kolesteroolipomm
Müüt, et muna on “kolesteroolipomm”, mille tarbimist tuleb võimalusel piirata, ei vasta tõele.
Tegelikult on munas küllastumata ja küllastunud rasvhapete suhe tasakaalus ning muna tarbimine ei avalda mõju organismi kolesteroolitasemele. Tervisemuna tarbimisel, mille küllastumata rasvhapete tase on erisööda abil 4-7 x kõrgem kui tavamunades, on täheldatud positiivset mõju kolesteroolitasemele ning selle söömine vähendab võimalust haigestuda südame ja veresoonkonna haigustesse.
Hea vorm toidu abil
Et lihased oleksid ilusad ja pringid ning sääred siredad, soovitavad toitumisteadlased süüa rohkem proteiine ja vähem süsivesikuid. Just proteiinid on need, mis näiteks istmikulihastele hea kuju annavad. Need, kes soovivad ilusat peput, peaksid vähemalt korra päevas sööma kana, (kala, liha) või muna.
Munatoidud
Pea meeles!
Küpsetamisel tuleb arvestada, et üks halb muna võib rikkuda kogu taigna, seepärast tuleks iga muna kõigepealt tassi sisse lahti lüüa ja alles seejärel taignasse valada. Samuti tasub perenaisel meeles pidada, et munavalge “keeldub” korralikult vahustumast, kui munavalge hulka on sattunud pisutki rebu või kui vahustamisnõu või vispel on määrdunud või märjad. Halvasti vahustunud munavalgemass pole piisavalt tihe, vaid hoopis suuremulliline. Taignasse segades mullid lõhkevad, küpsetis jääb tihke ega kerki piisavalt.
Kogu tõde kanamunadest
Munade toiteväärtus
Keskmise suurusega muna (rebu + munavalge, st munasisu) sisaldab ca
· 7,5 g valku
· 6 g rasvu
· 0,6 g süsivesikuid
· 90 kcal energiat
· 2 punkti kaalujälgijate arvestuses
Munavalge ei sisalda rasvu, 10% munavalgest on valgud, 88% vesi.
Munarebus on 16% valke ja 30% rasvu; vitamiine on rohkem munarebus; rasvas lahustuvad vitamiinid (A-D-E) esinevad ainult rebus.
Munarebu vitamiinidesisaldus on võrreldes teiste loomsete toitainetega üks suuremaid. Kanamuna sisaldab kõiki elutegevuseks vajalikke vitamiine. Enim on munas A, D, B12, B4 (koliin), B3, B2 vitamiini, biotiini.
Munades sisalduvad vitamiinid ja mineraalained
Kanamuna sisaldab rohkem kui 30 makro- ja mikroelementi. Palju on fosforit, kaltsiumit, magneesiumi, mikroelementidest fluori, joodi, vaske, tsinki, mangaani. Enamik muna mineraalaineid on inimese poolt kergesti omastatavad, sest paiknevad orgaanilistes ühendites.
Mõnel munarebu koostisse kuuluval küllastumata rasvhappel (linool-, linoleen-, arahhidoonhape) on ainevahetuses vitamiinidega võrdne tähtsus. Munarebu rasvades rikkalikult leiduv letsitiin on väga oluline närvikoe koostisosa, millel on oluline roll närviimpulsside ülekandumisel ja ajurakkude toitumises. Letsitiin parandab mälu ja kontsentratsioonivõimet, parandab maksa tegevust ja hoiab vere kolesteroolitaseme normis.
Munade suurus
Munade suurus ja kaal sõltub linnuliigist ja tõust. Tõu piires mõjutab muna kaalu kana kehamass. Raskemad kanad munevad raskemaid mune. Pruunid munakanad on tavaliselt raskemad kui valged ja ka nende munade kaal on suurem.
Muna kaal suureneb kana vanusega. Noor, munema hakkav kana muneb keskmiselt 45-50 g kaaluvaid pesamune, mis on pingpongipalli suurused. Munemisperioodi lõpus on munad isegi 65 g ja raskemad. Keskmine muna kaal munakanatõugudel on 60-62 g (mitte 55 g, nagu mälumängusaadetes pakutakse).
Muna suurusele avaldab mõju ka kana suguküpsuse saabumise iga. Mida noorem on lind munemisperioodi algul, seda väiksem on esimene muna ja sellised varavalmivad linnud jätkavad suhteliselt väikeste munade munemist kogu esimese munemisperioodi jooksul.
Kui kanad munevad rohkem kui ühe munemisperioodi, siis muna kaal on järgnevatel munemisperioodidel suurem kui esimesel.
Muna kaalu saab mõjutada ka kanade söötmisega. Muna kaalu mõjutavad sööda proteiinisisaldus, aminohapped nagu metioniin ja tsüstiin, sööda energiasisaldus, rasvasisaldus ja elutähtsad rasvhapped nagu linoolhape. Mida suurema koguse nimetatud toitaineid kana söödast saab, seda suuremad on munad.
Väide, et paremini toidetud kanad munevad suuremaid mune, ei pea päriselt paika. Näiteks noorte kanade puhul ei tohiks söödaga liialdada, sest selle tulemusena võib munevus hoopis langeda, lind rasvub ja muutub loiuks.
Kui pikka aega oli maailma suurima, 148 grammi kaaluva muna “autoriks” Kuuba päritolu kana, siis tänaseks on selle rekordi löönud Valgevenest Grodno lähistelt pärit kana, kelle muna kaalus 160 grammi. (Allikas: SL Õhtuleht, 20.03.2004)
Munakoore värvus
Munakoore värvus sõltub kanade tõust. Munakanatõugudel on tavaliselt valged, muna-liha- ja lihakanatõugudel rohkem pruunikad munad. Nõudlus pruunide munade järele tekkis 70. aastatel, kui hakati enam tähelepanu pöörama pruunikoorelisi mune munevate kanade aretamisele.
Koore värvuse põhjustavad koores ladestuvad pigmendid. Ei saa väita, et muna värvus sõltub kana sulestiku värvusest. Näiteks mustad minorka-tõugu kanad munevad valgeid mune.
Valgete munakanade aretusel on palju kasutatud leghorni tõugu. Pruunide munakanade esivanemate hulgas on sageli olnud punakaspruuni sulestikuga roodailendi tõugu.
Kindlaim tunnus, mille järgi määrata, mis värvi mune kana muneb, on kõrvalapi värvus. Valge kõrvalapiga kanad munevad valgeid ja punase kõrvalapiga kanad pruune mune.
Pruunid ja valged munad ei ole oma sisult, s.o toiteväärtuselt, erinevad. Küll esineb pruunide munade puhul sagedamini rebu pinnal pruune täppe.
Munakollane – kui kollane?
Munakollase värv võib varieeruda kahvatukollasest oranžini, peamiselt sõltub see kanade toidust ja aastaajast. Suvel on rebu tavaliselt tumedam, sisaldades hulgaliselt A-vitamiini eelühendeid karotinoide, mis tagavad organismi normaalse elutegevuse, arenemise ja kasvu. Talleggi Kollaste munade saladus peitubki selles, et kanade söödale lisatakse karotinoide.
Värske või väsinud muna?
Kvaliteetse muna oluline tunnus on ühtlase paksusega puhas koor. Kui soovite mune säilitada, ärge peske neid enne külmkappi panemist. Pestud muna kaotab oma loomuliku kaitsekile ja sellesse võivad tungida mikroobid.
Nipp: värsket muna saab riknenust kergesti eristada. Kui asetate värske muna lahjasse soolvette, tõuseb see külili, mõlemad otsad ühekõrgusel. Vanematel munadel kerkib tömp ots ülespoole – mida vanem
muna, seda rohkem taeva poole ta küünitab. Veel kergem on munade värskust kontrollida neid raputades. Vanema muna puhul kuuleme raputades, kuidas muna sisu vastu koort loksub, värske muna puhul sellist heli ei kosta.
Lasteraamatute müüdid kurjadest kanadest ja kukkedest ei vasta tõele. Kanad ega kuked ei ole kurjad. Nagu ka inimesed on nad harjunud oma kindla eluruumi ja elulaadiga ning seda segama tulnud võõras tekitab pigem ärevust.
Kommentaarid (0)