Retseptid

Glögi soojendab jõuluootust 

Maire Suitsu, 29. november 2005, 22:00
Märkamatult on jõudnud kätte aeg, mis alles mõne nädala eest nii kaugena tundus - jõuluootusaeg. Paljudes paikades on juba üleval tohutud jõulukuused ning kaupluste vaateaknad pilgutavad juba ammu ostjale silma.

Märkamatult on jõudnud kätte aeg, mis alles mõne nädala eest nii kaugena tundus- jõuluootusaeg. Paljudes paikades on juba üleval tohutud jõulukuused ning kaupluste vaateaknad pilgutavad juba ammu ostjale silma- “ Tule, osta, su kingikott on ju tühi !”

Jõulude kommertslikkus teeb küll tuska ning iga aastaga lükatakse jõulueelne ostuhullus aina varasemale ajale, kuid oma kodus ja iseendas annab neid asju reguleerida ning see annab võimaluse valida just sellise tempo jõuludeks valmistumisel, mis mulle, sulle ja meie peredele sobib, sest vaikne toimetamine, asjade üle järelemõtlemine, plaanide tegemine ning jõulumenüü kavandamine ning aasta kaunima õhtu planeerimine on see, mida jõuluaeg annab, rääkimata laste ootustest ning päkapikkude piilumisest, mis selle aja just eriliseks ja meeldejäävaks teeb.

Praegu ongi aeg võtta kätte pastakas ja märkmik, maha istuda ning oma jõulukalender tegemiste-toimetamistega valmis mõelda ja kirjutada, menüüd koostada, ostunimekirjad läbi mõelda, eelarve paika panna, mõelda, kellele kaarte saata ning kellele millise kingiga rõõmu valmistada ning selle toimingu kõrvale kulub üks hea ja maitsev glögi kuhjaga ära.

GLÖGI- mis see on ja kust ta tuleb ?

Glögi on maitseküllane kuum jook, millist ühel või teisel moel juuakse kogu Euroopas. Glögi valmistamiseks pole olemas üht ja kindlat retsepti. Üks tahab heledat, teine tumedat kuuma jooki ning maitseainete lisamiselgi võib üpris vabalt ringi käia. Kuid kust on tulnud selline komme kuumutada ja maitsestada veini ?

Juba muistsed roomlased maitsestasid veini erinevate maitseainetega, kuid neil olid selleks argised põhjused: nii peideti ebakvaliteetse veini halba maitset ning tolleaegne roomlane jõi maitsestatud veini külmalt. Mõned aastasajad hiljem, kui maitseaineid ei olnud Kesk-Euroopas lihtne kätte saada ja liiatigi olid need veel väga kallid, oli ülimalt peen ja moodne, kui söögid-joogid olid ohtralt maitsestatud. Neil aegadel sündisidki Euroopas sellised kummalised toidud nagu pipargoogid ja glögi. Rootsis hakati glögi-laadset jooki valmistama 1600-ndatel aastatel, kuid sellist jooki, mida tänapäeval tunneme, alles 1800-ndate aastate lõpul, mil seda joodi Lucia päeval ning jõuluhommikuse kiriku järel. Rootsist jõudis glögi valmistamise komme Soome ning sealt aegade möödudes ka meile. Sõna glögi tuleneb rootsikeelsest sõnast glöd, mis tähendab hõõguv.

Alpi-maades juuakse külmadel aastaaegadel glühweini ehk hõõgveini, inglased naudivad aga Mulled wine’i ja Mulled Punchi. Põhjamaades juuakse glögi või hõõgveini ja kõigi nende jookide ühine nimetaja on see, et nad on kuumad ja vürtsikad.

Glögi maitsestamine

Glögi maitseaine võib segada ise, see annab võimaluse saada just selle õige ja parima maitsekombinatsiooni, mis ühele või teisele glögivalmistajale sobib, kuid valmis maitsesegu võib osta ka poest ning kasutada seda sellisena, nagu ta on või soovi korral lisada juurde neid maitseaineid, mis meeldivad, kuid liiga palju erinevaid maitseaineid kah kasuks ei tule, tasub piirduda 4-5 maitsega, seega võib erinevatel glögivalmistuskordadel katsetada uusi segusid ning sel moel kujuneb kindlasti välja see lemmik, mida ikka ja jälle kasutatakse.

Põhilised maitseained, mida glögi maitsestamisel kasutatakse on kaneelikoor, ingver, nelk, kardemoni- ja fenkoliseemned, aniis, muskaat, pomerantsi- või apelsinikoor jne. Veini võib maitsestada ka erinevate mahladega, lisaks maitseainetele. Punasele veinile sobib mustsõstra, valgele aga õunamahl. Teravamate elamuste eelistajad võivad glögisse lisada ka väikese koguse viina, rummi või brändit, ka erinevate maitsetega liköörid sobivad hästi. Valgeveiniglögi maitsestamiseks on mandli- või kaneeliliköör omal kohal.

Kõige lihtsam glögi valmistamise viis on: kuumuta mahl või vein koos maitseainetega ja kurna enne serveerimist. Sel moel ei pääse aga maitseainete kõik aroomid ja maitsed täielikult esile, seepärast oleks mõttekas alkoholipõhjase glögi puhul panna maitseained juba paar päeva enne glögi valmistamist veini sisse, seda moodust kasutades saab glögi vürtsikam. Alkoholivaba glögi valmistamiseks peaks maitseained suhkruvees vaiksel tulel läbi hautama ning saadud keedust paar päeva jahedas hoidma, et maitseainete eriline kombinatsioon võimalikult paremini esile tuleks. Selline leem sobib nii mahla kui veini maitsestamiseks ning teeb glögikeetmise hõlpsaks ja hoiab külaliste tulekul kokku perenaise aega.

Glögi maitsestamisleem

1 l vett

4 dl fariinisuhkrut

2 tl fenkoliseemneid või aniisi

3 kaneelikoore juppi

10 nelgitera

4 tl kardemoniseemneid

Kuumuta vesi keemiseni, lisa suhkur ja maitseained ning sega, kuni suhkur on lahustunud. Hauta vaiksel kuumusel umbes 30 minutit. Jahuta ja kurna. Kaneelikoored võib üle loputada ja ära kuivatada, nii saab neid veel järgmiselgi korral kasutada. Säilita leent kas purgis või kaanega kaetud nõus jahedas kohas.

Glögi valmistamisel võta 0,5 dl leent 1 dl veini kohta. Kui kasutad mahedat veini, vähenda maitseleeme kogust vastavalt oma maitsele.

Mõned glögiretseptid Punane glögi

3 dl mustsõstramahla

1 l vett

2 dl fariini- või muud tumedat suhkrut

glögimaitseaineid: kaneelikoort, kuivatatud ingverit, 1 sl kardemoniseemneid, nelki

1 pudel punast veini või mustsõstraveini

1 dl mustsõstralikööri või valget viina

Klaasi põhja:

rosinaid ja mandlilaaste

Kuumuta mahl, vesi, suhkur ja maitseained keemiseni. Lase maitsestuda 15 minutit. Kurna ja kuumuta mahl uuesti. Lisa vein ja liköör või viin. Kuumuta, kuid ära keeda. Serveeri kohe.

Mustsõstraglögi

5 dl lahjendatud mustsõstramahla

1 sidruni mahl ja riivitud koor

1 tl kardemonikupraid

4 nelgitera

2 kaneelikoore tükki

1 vaniljekaun

3 vürtspipart

suhkrut

mandleid

ro-

sinaid

Sega kõik ained kastrulis, välja arvatud suhkur, mandlid ja rosinad. Lase segu keema ja keeda vaiksel tulel kaane all umbes 30 minutit. Lisa maitse järgi suhkrut, sega, kuni suhkur on sulanud, kurna ning lisa mandlid ja rosinad. Võid lisada veidi punast veini või viina.

Ingveri-tähtaniisi glögi

0,5 dl värske ingveri kuubikuid

0,5 dl tähtaniisi

1 dl suhkrut

3 dl vett

1 pudel valget veini

10 cl tsitruslikööri

Pane ingverikuubikud, tähtaniisid, suhkur ja vesi potti. Keeda 10-15 minutit. Kurna. Kalla juurde vein ja liköör. Kuumuta keemiseni ja serveeri.

Maasikaglögi

300 g külmutatud maasikaid

1 l vett

1 dl suhkrut

1 jupp kaneelikoort

½ vaniljekauna

1 jupp kooritud ingverit

Pane kõik ained potti, kuumuta keemiseni ja keeda vaiksel tulel 20 minutit. Kurna. Pane maasikad klaaside põhja ja vala kuum glögi peale.

Jõuluõhtu glögi

2 dl kollaseid rosinaid

1 dl konjakit

Jook:

5 dl õunamahla

kaneelikoort

tükike kuivatatud ingverit

4 tähtaniisi

1 sl kardemoniseemneid

1 dl tumedat suhkrut

5 dl valget veini

Pane rosinad mõneks tunniks konjakisse likku. Lase mahl keema, lisa suhkur ja maitseained. Lase segul pool tundi tõmmata. Lase uuesti keema ja kurna, lisa vein. Jaga konjakis ligunenud rosinad klaasidesse ja kalla peale kuum jook.

Õuna-teeglögi

½ l õunamahla

½ l teed

1 dl glögi maitsestamisleent

suhkrut

Maitsestamislee-

m:

1 l vett

2 ingveritükki

2 kaneelikoore juppi

40 nelki

2 sl kardemoniseemneid

Keeda maitseaineid vees umbes 1 tund. Jahuta ja kurna. Säilita purgis või pudelis külmkapis.

Kuumuta õunamahl, tee ja maitseleem, maitsesta soovikohaselt suhkruga. Pane igasse glögikruusi mõni mandel ja rosin ja vala glögi peale. Joo kuumalt.

Et jõuluõhtu on perepüha, oleks mõnus enne kiireid jõulutoimetusi korraks sõbrad glögiõhtule kutsuda, et suhelda ja end mõnusalt tunda. Järgmise nädala loost saate lugeda, milliseid suupisteid glögi kõrvale pakkuda.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
manona.paris@toidutare.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee