Milline Moka!

Kohvik-restoran MokaKüütri 3, Tartuwww.moka.eetel 744 2085PROFFAtmosfäär: 6Teenindus: 9Toit: 6Kas läheksin sinna uuesti?Arvestades rikkalikku menüüd, on see ju hea põhjus eluterve uudishimu rahuldamiseks.EelroogSpargel 7.–Tempura-dolmad 7.–PearoogCroquet au gratin 7.–Duplex’ punane kala 15.–Kokku 48.–MILJÖÖKohvik Moka interjöör ei anna väiksematki vihjet sellele, et meid ootab ülikülluslik menüü ja et meie kleidilukud lõpetavad oma eksistentsi häbematu raginaga. L-kujulises ruumis on mõtteline jaotus kohviku ja à la carte restorani vahel. Kohvikupoolses osas laiutab klaasvitriin, mis on paradiisiks andunud maiasmokkadele – selles on silme eest kirjuks võttev kookide rivi. Ruumide tonaalsus on lahendatud soojades pruunides toonides, väärikust lisavad art déco stiilis vihjed kangastes, mööblis ja mahedat valgust andvates valgustites. Ruumikujunduses on kasutatud eri tasapindu, luues sedasi laudkondade mõttelisi rühmitusi. Ajastuhõngulises miljöös häirib silma teleekraan, millel pealetükkiva järjekindlusega menüüs olevaid roogi presenteeritakse. Miljöö oluliseks osaks on kindlasti ka kliendid ning siingi on pilt väga mitmekesine: mahla limpsivatest koolitüdrukutest ja päevapitsat nautivatest tudengitest kuni väärikas eas daamideni, kes koogi toel vihmast päeva ilusamaks meelitavad.TEENINDUSMeie auhind Tartu kõige sümpaatsemale, empaatilisemale ja humoorikamale teenindajale. Tema abiga leidsime sobiva laua, saime imekiiresti kätte kuivavale kurgule ja kohanemiseks vajalikud joogid, väga asjatundliku menüütutvustuse, mis on Mokas vältimatu abi, ning siira ja pideva tähelepanu. Menüü osutus, vaatamata lihtsale vormistusele, kus kõik koostisosad kenasti kirjas, ikkagi tõeliseks pähkliks. Kõhklesime, otsustasime, mõtlesime ümber, lehitsesime, püüdsime kuulata oma sisehäält, kuid lõplikku valikut oli ikka väga raske teha. Aga justkui heas filmis ilmus meie teenindaja fotoalbumiga, kus olid kõik road kenasti üles võetud. Tore, nüüd sai valik tehtud ning jäime põnevusega järgnevat ootama.TOITEnne, kui kirjeldame valitud roogi, pöörame tähelepanu sellele, kuidas neid serveeriti. Oleme alati olnud arvamusel, et söömine on puhas nauding, nii esteetiline kui ka organoleptiline. Moka road olid serveeritud rõhuasetusega esteetilisusele, kasutades ära paljusid võimalusi, mida pakuvad profinõud. Siirad vabandused, aga meile meenutas see veidi muinasjuttu rebasest ja kurest. Süüa peaks olema ikka mõnus ja sööja peaks end oma tegevustes vabalt tundma. Eelroogade valikust soovisime ära proovida sparglid ja tempura-dolmad. Spargel serveeriti lamedal plaadil, millest oli kahju, sest ootamisest juba paksenenud Hollandi kaste ja jahtunud upumuna tahtsid sellelt ära voolata. Ainuke, mis peatas seda protsessi, oli välkkiire tegutsemine imeliselt värske ja mahlase brioche’iga, millega sai põgenevat kastet taltsutada. Dolma oli tõeliselt eksootiline suutäis, milles kohtusid mahlane maasikas ja arbuus soolase feta ja riisitäidisega. Punase kala ansambel laulis kõvasti ja valesti. Osalisi oli taldrikul palju, kuid nende hääled ei moodustanud ühtset tervikut. Üleküpsetatud kroketitele pakkusid seltskonda seeneraguu, röstitud juurviljad, kikerherned ning ridamisi Vahemere juuste: parmesan, mozzarella, feta ning sinihallitusjuust, tasakaalustavat hapet lisas kõrvitsa-mangotšatni. Desserdist loobusime suuremeelselt, tehes ainult väikese möönduse kohvile.PROFAAN Jurist (33)Atmosfäär:5Teenindus: 9Toit: 6Kas läheksin sinna veel?Ise ma rohkem ei läheks, samas aga inimesele, kel on soovi saada huvitavat kogemust, võiks Mokat soovitada küll.Eelroad Foie gras 12.– Moka de Lux 12.– Pearoad Duplex’ part ja suitsukana 15.– Duplex’ punane kala 15.– Desserdid Trühvlid 5.– Assortiidessert 7.– Hind kahele: 80.10MILJÖÖMoka sisekujundus meenutab kirjude diivanite ja seinakatete, kunstlillede ja esimeses söögisaalis olevate stiilitute kardinate tõttu üheksakümnendaid, mil sellised elemendid moes olid. Ühte seina ehivad raamitud fotod peakokast koos kuulsustega, kelle hulgas võib näha Ott Leplandi ja presidendipaari. Laudade ümber olevad diivanid on küll mugavad, aga samas peab inimene, kes istub seina pool või keskel paluma kaaslastel eest ära tulla, kui soovib laua juurest lahkuda. Korraliku laudlina asemel on kummalised kitsad ja pisut kortsus tumedad riidest linikud, mis üle ääre ripuvad ja diivanilt välja roniva inimese külge kinni jääma kipuvad. Hoolimata päevinäinud ja vanamoodsast sisustusest ei ole Mokas siiski kõle, sest mängib tõeliselt hea lounge’i-muusika ja söögisaali täidab mõnus melu. Laupäeva õhtul on enamiku laudade ümber lõbusad ja ilmselgelt nii üksteise seltskonda kui ka toitu nautivad inimesed ning üksikutel vabadel laudadel on peal silt kirjaga “reserveeritud”. Meil oli laud õhtusöögiks eelnevalt kinni pandud, mida Mokasse sööma minnes kindlasti teha tasuks.TEENINDUSNii entusiastlikku, sõbralikku ja tähelepanelikku teenindust ei ole ma´ammu kohanud – Mokas tunned end väga erilise külalisena, kuigi kelner peab kahekesi koos ettekandjaneiuga teenindama saalitäie rahvast. Kelner on kohati natuke familiaarne, aga kuna kogu tema olemus jätab mulje, et ta tahab parimat, siis see omamehelikkus mõjub pigem soojalt. Erakordselt hästi orienteerub ta äärmiselt mahukas valikus keeruliste nimedega roogades (nt tangusõstrasalsa piparpähklitega või kana-brunoise). Soovitused kõlavad küll kohati ehk pisut pealetükkivalt, kuid arvestades asjaolu, et menüüs on iga roa puhul asju nii palju kokku pandud, et ükski toit ei tekita erilist isu ja silmade ees läheb kirjuks, on abi teretulnud. Kelner tunneb hästi ka pokaaliga pakutavaid veine. Veinipokaali hind on mõistlik ja suur klaas valatakse heldelt täis.TOITMenüü torkab silma kummaliste duplex’- ja triplex’-nimetustega, samuti on koostisosade nimed tihti valesti kirjutatud (nt berru blanc) või kasutatud ebaõiges tähenduses. Roogade serveerimisega on siin vaeva nähtud, kuid samas ei saa kahjuks öelda, et ülevoolav vaatemäng pakuks alati ka maitsenaudinguid. Eelroaks mekitud foie gras oli küll täpselt parajalt praetud ning harmoneerus maasika-arbuusisalati ja kahe pisikese fetatükiga, mille nimetus oli feta-arbuusi-maasikatartar. Samuti üllatas positiivselt Moka de Luxi taldrikul olnud veiseliha, mis oli küll tellitud medium-küpsusastme asemel rare, kuid arvestades seda, kuidas Eestis liha alati tuimaks praetakse, ei pannud ma seda pahaks. Lisandiks olevate krevettide “parim enne” kuupäev paistis aga küll olevat juba ammu ületatud! Torkab silma, et laimiga tempura-tainas näib olevat üks peakokalemmikuid – seda pannakse krevettide ümber nii eelroas kui pearoas lisandiks olevatele kartulitele. Pearoaks söödud lõhe oli mahlane ja parajalt küpsetatud, kuid lisandiks olnud vähisaba-confit jäi paraku söömata. Kas ikka on korrektne nii kutsuda imelikus kastmes, hapukoore ja leivapuruga purgist võetud vähisabasid?Taldrikule jäi ka mannatorunimeline kurioosum, mis lõhnas eemaletõukavalt ja paistis sisaldavat makrat – see pole küll tooraine, mida restoranitoidus näha tahaks. Roa juurde kuulus kirjade järgi ka bisque ehk koorikloomasupp, mida ei suutnud tuvastada. Väga positiivselt üllatasid aga mõlemad desserdid, kus küllus on pigem voorus kui puudus.