Viski

Oma tüübilt võiks viskid jagada single malt’ideks ehk ühe linnase viskideks ja blended-viskideks ehk seguviskideks. Vatted malt tähendab, et tegu on erinevate single malt’ide seguga. Single malt on valmistatud idanevast odrast, teraviljaviski toodetakse mitteidaneva odra ning teiste teraviljade (kasutatakse ka näiteks kaera) ja idaneva odra segust.Iiri viskisid iseloomustab eelkõige parfüümne iseloom, suitsususe puudumine ja ümar loomus. Enamik Iiri viskisid sisaldab mingil määral ka linnaseks muutmata odrast tehtud padadestillatsioonil saadud viskit, mis annab sellele viskile olulise maitsekomponendi. Enamasti sisaldabki Iiri viski linnasedestillaati, eelpool nimetatud padadestillaatorist saadud odradestillaati ja kolmanda osana neutraalset ja ülipuhast teraviljapiiritust.Šoti single malt’e liigitatakse Šotimaa piirkondade nime järgi Highland (siia alla kuuluvad ka Speys ehk tehased, mis on koondunud Spey jõe äärde), Lowland, Island, Islay ja Campbeltown. koosneb odra leotamisest, idandamisest, idanenud odra kuivatamisest turbaga köetavates ahjudes, odra linnasejahuks jahvatamisest ja veega segamisest. Magus jahutatud virre läheb nüüd pruulimiskojast käärimisele, lisades sinna pärmi ja suhkrut. Saadud vedelik ehk uhetis destilleeritakse kaks korda. Šoti viski küpsetamiseks kasutatakse varem kasutusel olnud tammevaate. Enamasti on neis küpsenud burboon, šerri või portvein.Enamik tänapäeval müüdavatest Šoti viskidest on siiski segatud linnase- ja teraviljaviskidest. Pärast segu kokkusegamist hoitakse ka seda tünnides, et maitsed saaksid omavahel seguneda ja pehmeneda.Maailma tuntuimad viskikokteilid valmivad eelkõige Ameerika viskist. Neid jagatakse straight- ja blended-viskideks. Esimesse rühma kuuluvad Bourboni ja Kentucky maakonnast pärit viskid, Tennessee, Linchbourgi ja Tullahoma viski ning rye-viski (ehk rukkiviski) kui kõige vanem Ameerika viski, pärinedes Pennsylvaniast, Marylandist või Virginiast. Straight-viski puhul ei kuulu selle koostisesse neutraalset alkoholi ja sama tehnoloogia järgi valmistatud viskisid nimetatakse tänapäeval üldistatult burbooniks. Blended- ehk seguviskisid valmistatakse kõikjal Ameerikas. Üks märkus veel – Tennessee viski ja burbooni valmistamiseks peab kasutama vähemalt 51% teravilja või maisi, teine pool peab sisaldama rukist ja linnastatud otra, vahel rukki asemel nisu või siis rukist ja nisu koos. Tennessee viski omapäraks on, et sel lastakse pärast destilleerimist tilkuda läbi suhkruvahtrasöe kihi.Seega on Ameerika viski põhiliselt kas maisi- või rukkimeskist kääritatud õlu, mida üldjuhul destilleeritakse kolonndestillatsioonil ja küpsetatakse kaks aastat ameerika tammest vaatides. Vaate on eelnevalt tavaliselt seestpoolt ka söestatud. Olgu veel lisatud, et kui rukkiviskis peab olema rukist vähemalt 51% (ülejäänu moodustavad teised teraviljad), siis maisiviskiks saab nimetada viskit, mis sisaldab 80% või enam maisi. Maisiviski on heaks baasiks Ameerika seguviskidele, mis enamasti sisaldavad 20% straight-viskit, millele lisatakse 80% ulatuses neutraalset viskipiiritust.Ameerika viskid on enamasti jõulised, magusad ja vanillised, eriti straight-viskid. Lisaks mitmetele maailmas tuntud viskikokteilidele segatakse seda viskit iseäranis meelsasti kokakoola, Sprite’i või ginger ale’iga. KOKTEILE VISKIGAWhisky Sour Cocktail