Saksamaal peeti veinist lugu juba 800 aastat eKr, kuigi sel ajal tehti veini metsiku viinapuu Vitis vinifera silvestrise viljadest. Reini kallastelt aga on leitud 1. sajandist pärinevaid roomlaste asustusi, kus on näha jälgi agarast viinamarjade kultiveerimisest. Just roomlased panid Saksamaal aluse Vitis vinifera ehk veiniviinamarjade kasvatamisele ja tõsiseleveinivalmistamisele.
Saksamaal on ühtekokku 13 veinivalmistamise piirkonda, 135 erinevast viinamarjasordist kasutatakse 100 valge veini ja 35 punase veini tegemiseks. Jahedapoolne kliima soodustab valge veini tootmist, praegu on selle osakaal kuni 70 protsenti kogu riigi veinitoodangust. Tuntuimad valged sordid on loomulikult Riesling, mida võib pidada ka Saksamaa viinamarjade kroonijuveeliks, Gewürztraminer, Silvaner ja Müller-Thurgau. Punastest nimetagem Spätburgunderit ehk Pinot Noir’d, Dornfelderit ja Blauer Portugieserit. Enamik veinipiirkondi jääb Saksamaa edelaossa, Reini ja tema lisajõgede ümbrusse.
Mida juua? Pole elegantsemat ega nooblimat veini kui Rheingau piirkonna Riesling, kuid ärge jätke proovimata ka Rheingau mineraalseid, Moseli veidi vürtsisemaid ja puuviljasemaid ning Badeni ja Pfalzi väärikaid valgeid veine, mis on oma hinda väärt. Punaveinide valmistamisel annab tooni Spätburgunderi viinamari, mida arendatakse peamiselt Badenis, Pfaltzis ja Ahris. Selle tujuka ja nõudliku sordi kasvatamine on keerukas, mistõttu punaste veinide hind on Saksamaal pidevalt kerkinud.
Saksa veine saab liigitada nelja suuremasse klassi:
Deutscher Tafelwein – lauavein. Kõige madalama kvaliteediga. Enamjaolt selliseid veine ei ekspordita.
Deutscher Landwein – maakonnavein, mis on eelmisest veidi kindlama kvaliteediga.
Qualitätswein bestimmter Anbaugebiete (QbA) – kindlaks määratud kasvukohaga kvaliteetvein. Suurim Saksa kvaliteediklass, kuhu kuulub lõviosa riigis toodetavatest veinidest. ObA-klassi veine valmistatakse
seadusega lubatud marjasortidest 13 märgitud piirkonnas. Sellesse kvaliteediklassi kuuluvad sellised tuntud nimed nagu Liebfraumilch, Blue Nun ja Black Tower. Kehval aastal võib QbA moodustada koguni 70 protsenti kogu Saksamaa veinitoodangust, heal aastal aga vaid 30 protsenti.
Qualitätswein mit Prädikät (QmP) – eristatud kvaliteetvein ehk prädikatwein. Kõrgema kategooria kvaliteetvein, mille valmistamiseks on juba eelnevalt kontrollitud marjade küpsusastet. Suurema alkoholisisalduse ja parema kvaliteedi saamiseks ei lisata suhkrut.
QmP jaguneb veel omakorda alaklassideks:
Kabinett – kergeim ja samas ka värskeima stiiliga kvaliteetvein, mida tasub juua siis, kui vein on noor. Võib olla väikse alkoholisisaldusega ja magusapoolne.
Spätlese – küpsematest valitud viinamarjadest valminud vein, mis on veidi täidlasem ja elegantsem. Väiksema alkoholisisaldusega versioon võib maitseda üsna magusalt.
Auslese – hoolikalt valitud hiliskorje ehk n-ö late harvest’i viinamarjadest vein. Magus ja puuviljane.
Beerenauslese – osaliselt väärishallitusega kaetud marjadest magus dessertvein.
Eiswein – enamjaolt öösel korjatud ja pressitud Beerenauslese marjadest vein. Korje algab alles siis, kui õhutemperatuur on alla –7 ˚C. Üleliigne vesi on selleks ajaks marjades külmunud ja saadav mahl on suure suhkrusisaldusega. Hinnatud dessertvein, mida saab paraku vaid vähestel aastatel.
Trockenbeerenauslese (TBA) – väga kallis, ainult väärishallitusega kaetud marjadest valmistatud haruldane dessertvein, mis võib keldris aastaid küpseda.
Õpime saksa veinikeelt
Weingut on veinikoda või veinimaja,
Weinkellerei – veinivalmistaja,
Winzergenossenschaft – veinivalmistajateviinamarjakasvatajate ühendus,
Abfüller – pudeldaja,
Gutsabfüllung – veinikojas pudeldatud ehk siis oma aedadest pärit marjadest vein. Prantsuse vaste on “mis en Bouteille au Chateau”.
Erzeugerabfüllung – veinivalmistaja pudeldatud, aga kõik marjad ei tule tema viinaaiast.
Vein ja toit
Jahedas kliimas küpsenud valgete ja punaste veinide valmistamisel kasutatud marjade värske happesus sobib tasakaalustama veidi rasvasemat toitu. Seetõttu harmoneeruvad Saksa veinid iseäranis hästi hapukapsaste, vorstikeste, sealiha ja viljatoodetega. Lausa legendaarne on kombinatsioon hapukapsastest-vorstikestest ning Rieslingist. Karged mineraalsed valged veinid sobivad kenasti ka kalast ja muudest mereandidest toitude juurde. Tasub proovida ka sushit, sest värske toore kala ja Rieslingi mineraalnevürtsine puuviljasus loovad maitseküllase koosluse.
Gewürztraminer seevastu moodustab aromaatse duo röstitud linnuliha ja sealihast valmistatud roogadega. Sama mark pakub tuge ka veidi vürtsisemale ja aromaatsemale Aasia köögile.
Kergema loomalihast valmistatud toidu või punaveinikastmes metslinnu kõrvale võib valida kena Spätburgunderi, mis konkureerib edukalt oma Prantsusmaal kasvava nimekaimuga (Pinot Noir). Martsipanikook lausa nõuab klaasikest Trockenbeerenausleset, mis oma röstitud mandli ja pähkli maitsega meenutabki martsipani ennast.
Sekt – Saksa vahuvein
95 protsenti Saksa vahuveinist valmistatakse charmat’-meetodil ja vaid väike osa šampanjameetodil. Märge “Deutscher Sekt” tähistab Saksamaal kasvatatud Rieslingi, Pinot Blanci ja Müller- Thurgau marjadest traditsioonilisel viisil valmistatud mullijooki. Pudelil on tavaliselt kirjas ka piirkond ja aastakäik. Tavaline sekt on samuti proovimist väärt, kuid kui olete harjunud šampanja või cava’ga, võib lihtsam ja happelisem vahuvein väikese pettumuse valmistada.
Kommentaarid (0)