Rääkigu austerlased pealegi, et “Helisev muusika” on nende jaoks tundmatu ja tähtsuseta
film – millegipärast viidati sellele filmile just sedapidi, andes ise samas ikkagi aru, et suur osa maailmast tunneb Alpide lummavat ilu, baroksete losside hingust ja austerlaste põhimõttekindlust just selle filmi kaudu. Kuid unustusehõlma on “Helisev muusika” hakanudki kaduma, nii et austerlaste juttu hakkab pika peale tõetera tekkima. Aga puhumas on palju uusi tuuli ja seda eriti veinitööstuses.
Üha olulisema veinitootjariigina on Austria veinivalik maailma tipprestoranide veinikaartidel vägagi arvestatav. Nutikas on nende lahendus seal üldse silma hakata: kuna veinipudelid on restoraniseintel tihtilugu erikujulistel riiulitel pikali, paistab Austria veinipudeli kapsel sealt oma lipuvärvides triipudega nipsti! silma. Ja vein on hea ka. Samas ei väsi sellised veinihiiglased nagu prantslased, itaallased ja hispaanlased endiselt moka otsast poetamast, et “… no jaa … Austria vein on ikka päris hea” või et “oo …
see polegi halb vein”. Tegelikult on veinijalg austerlastel juba ammu ukse vahel ning jook hiilgamas omanäoliselt ja jõuliselt – nii oma värskuse, ilusa happe kui ka korraliku mineraalsuse poolest. Eriti valge vein püüab elegantselt kinni ilusa klaari joone, mida veini suurtootmises naljalt ei saavutata. Aastatuhande vahetuse aegu tuli üllatav tõsiasi, et
Austria vein on tõepoolest kohal, üha enam päevavalgel
Kui veiniala tippsuu Jancis Robinson kirjutas Financial Timesis loo ühe Londoni pimedegusteerimise tulemustest, kus Austria veini olevat hinnatud 7 punktiga, Burgundiat aga 0 punktiga, polnud see enam niisama nentimise korras öeldud repliik. Austerlased armastavad aga siiani oma veinivägevusi mis tahes teiste suurte veinidega kõrvuti panna, et kellelgi ei tuleks enam mõttesse nende veini üle nalja visata. Isegi Robert Parker on Austria veini tähele pannud ja tänaseks on sealne vein juba samaaegselt nii stiilne kui ka kallis.
* Grüner Veltliner on Austria tuntuim sort. See on viimasel kümnendil jõudnud muutuda moodsaks nii kähku, et ühel hetkel tuli marjakasvatajatel piir ette seada – igale pinnasele see sort ei sobi ning ülemäära pole mõtet viinapuid maasse sokutada. Grüner Veltlinerist tuleb parimaid näiteid otsida Alam-Austria aladelt Weinviertelist (peamiselt piprased), Kamptalist (delikaatsed), Kremstalist (puuviljased) ja Traisentalist (vürtsikad). Carnuntumist leiad jõulisemaid eksemplare ja tippmaitseid muidugi imeilusast Wachaust. Sealne kuiv ja silitavalt elegantne Smaragd on eriline, püsides värske kümmekond aastat. Üldjuhul aga on see vein hea noorelt. Kui veinipudel 2–3 aastat seista saab, hakkavad taanduma herbaarsed jooned ja iseloomulik ananassine puuviljasus.
Sordi omapäradest tulenevalt lastakse veinil seepärast rahuneda enamasti terasvaatides ja harva suurtes tammevaatides. Jook on aromaatne, paindlik ja hästijoodav, samas vürtsikas ja jõulise loomuga, mitte mingi niisama suutäis. Sort armastab üldiselt lössi ja ürgkivimpinnast, mis lisab veinisse komplekssust. Grüner Veltliner on ka seetõttu huvitav, et sort annab toretsevaid veinipärleid nii kergete kuivade kui ka nooblite magusate Trockenbeerenauslese’de seas. Kõik sõltub piirkonnast. Näiteks Burgenlandis on Grüner Veltlinerid igati korralikud, mõjuvad kui “rõõmsad keskealised”, kel suured happenurgad maha lihvitud. Neusiedlersee ääres aga valmivad samast sordist tõelised mesijoogid.
* Viini linna külastades tasub läbi põigata ka mõnest linna ümbrusesse jäävast Heurige’st. Need on linnaäärsed maakõrtsistiilis restoranid keset viinamarjavälju ning neis pakutakse lihtsat kodutoitu ja veini. Kohale saab sinna sõita trammiga ning Viin ise on end juba aastaid reklaaminud juhtmõttega, et on ainuke pealinn, kus kasvatatakse viinamarju ja toodetakse veini. Hubased Heurige-paigad sündisid Habsburgide
valitsemise ajal, mil nn koduveini pakkuvad kõrtsid maksudest vabastati. Tänaseks ümbritseb Viini 700 hektari suurune viinamarjaväli, kus valmivad Gemischter Satz (seguvein erinevatest sortidest), Grüner Veltliner, Riesling ja Weissburgunder, Chardonnay ja isegi mõned punased veinid.
* Söö seal head Viini šnitslit ja joo kõrvale piprast Grüner Veltlinerit või mineraalidest kuiva Rieslingit. Šnitsel valmib alati vasikalihast, see paneeritakse munas-jahus ning küpsetatakse spetsiaalses rasvasegus, et paneering jääks kuldne ja krõbe.
* Austria veinitegija eetika on kõrge ning kandvaks ideeks on, et loodusega ei manipuleerita.
Nende veinide valmistamine liigub pigem autentsuse ja loodusläheduse kui industrialiseerimise suunas. Näiteks ütleb Wachau koodeks selgelt, et veinisse ei segata seal iial kontsentreeritud marjamahla ega lisata käärimise ajal suhkrut, et tõsta veinis alkoholisisaldust. Marja oma loomulik suhkrusisaldus määrab viimaks selle, millise stiiliga vein valmib. Ka ei tehta veiniga Austrias selliseid trikke nagu vaakumdestillatsioon, osmoos, marjade tehislik külmutamine mahla kontsentratsiooni tõstmiseks; veinisse ei lisata tammelaaste ega tanniinipulbrit. Ometi on need võtted eri maade veinitööstustes lubatud.
* Kui jutt juba kaljusele Wachaule läks, siis see on üks neist erilise lummusega paikadest, kus veinigurmaanid vähemalt kord elus peaksid ära käima. Austerlased nimetavad Wachaud “külma taskuks”, kus valmivad suured ja komplekssed veinid. Need pole nii jõulised kui Kremstalis, aga mõjuvad peenelt. Veinid jagunevad alkoholisisalduselt kolmeks ja on alati kuivad: õhuline ja kerge Steinfeder, ärksa iseloomuga Federspiel ja tummine Smaragd (see vein on ainukesena kestadega kontaktis olnud). Sortideks Grüner Veltliner või Riesling. Kohalikud ütlevad, et Wachau veinis on eelkõige ära tuntav terroir, mitte sort. Ja selles suhtes tasuks meelde jätta Singerriedeli aed. See on tilluke, vaid 10 hektarit, ent Austria kõige kallim maatükk. Siinse paiga Riesling püsib ergas ja ilus 10–15 aastat, sealjuures ilma tammevaati pakkimata. Hea Wachau Riesling on üldjoontes lilleliselt aromaatne, tihe, mahlaselt happeline ja mineraalne, puuviljaselt moosine (eriti pirnimoosine) ja ilmtingimata värske.
* Austrias satute kindlasti ringi vaatama mõnes kloostris. Austria süstematiseeritud veinitegemisele panidki aluse Burgundia mungad ning üks põnevamaid kloostrite seas, mis ka veini teeb, asub Kremstalis – Stift Göttweig. Kui väike osa vaimulikke elab kloostris, siis suurem osa pastoreid saadetakse külla ja linnadesse n-ö tavalist elu elama. Härrad teevad kõrvuti vaimulikutööga ka veini ja kasvatavad oma põldudel viinamarju. Veiniväljade ristumispaigana on Stift Göttweig põnev ka seetõttu, et selle terrassilt näeb korraga ära nii Kremstali, Kamptali kui ka Wachau ning selja taha jääb Traisental.
* Austria veinid liigituvad vastavalt suhkrupüramiidile. Magusate veinide seas on Austria uhkuseks Neusiedlersee-äärsetelt aladelt Rustist pärit Ausbruch. Väärishallitusega marjadele (mis suhkrusisalduselt annavad Trockenbeerenauslese) valatakse enne kääritamist lisaks Spätlese või Auslese magususega mahla. Vein saab päris siirupine, aga puuviljane, ilusa happega ja on samas maitsetihe. Head Ausbruchi saavat teha väga harva, ent viimastel aegadel on seda valmistatud nii 2005. kui ka 2007. aastal. Võte on pärit Ungarist ja ajast, mil Rusti linn ja selle ümbruse alad Ungarile kuulusid. Ruster Ausbruch valmib tavaliselt tervest reast sortidest, nagu Welschriesling, Neuburger, Scheurebe, Weissburgunder. Vahel pannakse magus vein ka tammevaati küpsema.
* Neusiedlersee ääres saab maitsta veel teistki põnevust – Schilf-veini, mis valmib õlemattidel kuivatatud väärishallitusega marjadest. Vein on magus kui mesi, parfüümne, lõhnates kollaste ploomide järele. Maitselt meenutab vein karamelli vähese rabarberiga. Jook valmib Welschriesligist, Muscat Ottonelist ja Sheurebest. Neusiedlersee ääres tehakse kõik magusad veinid väärishallitusega marjadest, v.a Eiswein, mida valmistatakse siin kogunisti ka punasest kodusordist Zweigeltist.
* Burgenlandi, mis oli veel aastakümne eest võrdne nii punaste kui ka valgete veinide valmistamise poolest, peetakse nüüdsel ajal rohkem punaveinide maaks. Tehakse nii ühe sordi kui ka bordoo-stiilis seguveine, millest omapäraseim valmib Blaufränkischist. Viimased on enamasti tanniinised, kaneelised,
mineraalsed ja mustade marjade (must kirss, must sõstar, must ploom) moodi. Kui park on tugev ja toores, vein noor, siis on paslik lasta veinil küpseda. Aeg mõjub esialgsele robustsusele hästi. Tammevaadis küpsedes muutub vein pehmemaks, pajukoor pole nii pealetükkiv ning hape on muhedam. Reserve-veinides lisandub maitsesse rohkem ka magusaid kuivatatud vürtse, kohvi ja šokolaadi. Tammevaadis küpsetamine paneb aga hinnale kuni 10 eurot lisaks, nii et hea Blaufränkisch jääb 150 kuni 300 krooni vahele, reserve-veinide eest aga tuleb sajalisi ritta seada rohkem kui kolm.
* Austria punaveinid on stiililt pigem kerged. “Me armastame hapet ja joome veini noorelt, 3–4-aastaselt,” räägivad austerlased. Ära tasub proovida kohalik vürtsikalt puuviljane Zweigelt, hea happe ja pargiga Blaufränkisch ning ka sametine ja kerge Pinot Noir.
* Kui pead lugu headest veiniaroomidest, osta oma lemmiksordi järgi üks komplekt Austrias valmivaid ilmakuulsaid Riedeli klaase. Ja siis tee kodus üks katse. Vala veidike sama veini tavaklaasi ja Riedeli klaasi ning võrdle aroome mõlemast klaasist. Ei veinil ega sinul pole enam sugugi ükskõik, millise kujuga ja millisest materjalist on edaspidi sinu veiniklaas.
* Veinipiirkondade jaotus
Alam-Austria alla kuuluvad Wachau, Kremstal, Kamptal, Traisental, Wagram, Weinviertel, Carnuntum ja Thermenregion.
Burgenland jaguneb Neusiedlerseeks, Neusiedlersee-Hügellandiks, Mittelburgendlandiks ja Südburgenlandiks.
Steiermark hõlmab Süd-Oststeiermarki, Südsteiermarki ja Weststeiermarki.
Veel mõni sõna Austria veinide stiilist:
* 85% veinist on tammevaadita veinid ja kui neid ongi tammevaadis küpsetatud, siis maitses mõjub see kui kerge puudutus. Austria veini iseloomustavad eelkõige värskus ja puuviljasus.
* 1. novembril alustatakse üle Austria Junker-veini müüki. See on noor vein, mille marjad on korjatud kahe kuu eest, ning see jook annab aimu, milline hakkab olema konkreetne veiniaasta.
* Kelle jaoks Grüner Veltliner tundub liiga piprane ja särtsakas, siis Chardonnay-sõpradele olgu vihjeks, et Austria vein on elav, pehme ja puuviljane. Rahvusvaheliselt tähtsaid sorte on teisigi ning näiteks muljetavaldava Pinot Noir’ valmistamine on saanud kohalikele veinitootjatele järgmiseks suureks väljakutseks.
Kommentaarid (0)