Foto: Priit Grepp
Retseptid
15. mai 2011, 21:00

Klaas portveini mõjub kui ravim

Just külmal ja jahedal ajal on seda jooki libistanud aastasadu suure rõõmuga britid. Ja hea tava leivib mujalegi.

Portvein on Portugali tuntumaid kaubaartikleid maailmas. Ja Inglismaa on läbi aegade olnud selle veini suurim austaja. Esimesteks portveini valmistajateks võiks pidada nutikaid meremeestest kaupmehi, kes märkasid, et kui lisada veinivaati viinamarjadestillaati, peab see pikemale merereisile paremini vastu. Sihtpunkti jõudes sai laevatrümmis loksunud veinivaadi sisu veega lahjendades uuesti veiniks muuta ja veini pähe maha müüa. Sulitembust sündinud joogil on nüüdseks pikad traditsioonid, joogil on palju erinevaid tüüpe ja Portugali veinitööstus jaguneb kahte leeri: portveini tegijad ja veinivalmistajad. Tavaliselt portveinimajad harilikku veini ei valmista ja vastupidi. Portvein kuulub kangestatud veinide hulka. Veini magusus pärineb viinamarjadest ja peamise alkoholisisalduse annab viinamarjapiiritus, millega katkestatakse veini käärimisprotsess. Aquaridente’t (viinamarjapiiritus) lisatakse vastavalt veinimeistri maitsele umbes veerandi jagu kogu veini kogusest, siis kui baasveini kangus on jõudnud käärida kaheksa protsendini. Et kontrollida kvaliteeti pidevalt kasvavas veinitootmises, rajas Portugal 1756. aastal maailma esimese kvaliteetveinide DOC-piirkonna, milleks oli maaliline ja järsunõlvaline Douro jõe org.

Köstripeenra head segud

Portveini valmistatakse tänapäeval arvatavasti juba foiniiklastelt päranduseks saadud iidsetest ja erilistest marjasortidest. Neid on kokku üle 80 ja need kõik kasvavad Douro ülemjooksul jõe kohal kõrguvatel graniidistel-kiltkivistel terrassidel. On aedu, kus sordid on segamini ning kogenud kasvatajad teavad neid teile ühe puu juurest teise juurde käies nimepidi ükshaaval nimetada. Teised on aga sirged ja rühikad uuemad aiad, mis sordikaupa maha istutatud. Kõige enam levinud tumedad marjad on Tinta Barroca, Tinta Roriz (Hispaanias Tempranillo), Tinta Cão, Touriga Francesa ning tähtsaim nende seas – Touriga Nacional. Valge portvein segatakse aga heledatest Gouveia, Malvasia Fina, Rabigato, Códega ja Viosinho marjadest. Kliima on rannikul niiske, suved jahedamad, kuid talved seevastu soojemad. Sisemaal, Douro ülemjooksul, muutub kliima kontinentaalsemaks ning kuumemaks ja viinamarjakasvatajate sõnul peavad viinapuud samuti siestat, oodates jahedamat õhtupoolikut marjade kasvatamiseks. Aga siin, põhja pool, tekib kaminatule valgel istudes ja akna taga langevaid lumehelbeid lugedes miskipärast vajadus heita pilk veiniriiulil lebavatele portveinipudelitele ...

Portveine saab jagada kahte suuremasse gruppi Vintage- ehk aastakäiguveinid ja non vintage’i veinid, mis on segu erinevatest aastakäikudest. Vintage port küpseb lühemat aega tammevaadis ja seejärel laagerdub pikemat aega pudelis. Ilma aastakäiguta veinid laagerduvad kauem tammevaadis ja on pärast pudeldamist joomiseks kohe valmis, näiteks on sellised ruby või tawny port.

• White port on kergema stiili esindaja. Valmistatud valgetest marjasortidest ning magususe järgi saab jagada kuivemast magusani: extra dry white port on kuiv, dry white port poolmagus, white port on juba magus valge portvein ja lagrima (“pisarad”) on haruldane ülimagus meelas dessertvein.

• Ruby port – lihtne ja hinnasõbralik marjase stiiliga portvein. Võib küpseda kuni kolm aastat tammevaadis, siis nimetatakse ka special reserve, tavaline ruby laagerdub vähem.

• Tawny port – heledam, kolm aastat tammevaadis laagerdunud portvein, kuhu on tammevaadist lisandunud pähklist iseloomu. Tavaliselt lisatakse valget portveini (mis on lubatud), et muuta vein aromaatsemaks ja kergemaks.

• Old tawny port – pikalt tammevaadis laagerdunud ja erinevatest aastakäikudest segatud telliskivikarva veinid. Veinid on oma iseloomult veidi vürtsikamad ja suitsusemad. Eristatakse 10–40-aastaseid veine.

• Colheita port – aastakäigu-tawny, mis peab küpsema tammevaadis vähemalt seitse aastat. Inglased peavad colheita’t parimaks ja nimetavad seda ka dated port’iks. Vein on veidi vürtsikama-täidlasema iseloomuga kui old tawny port.

• Vintage character port / crusted port – erinevate aastakäiguveinide segu. Portveini nimi viitab sellele, et veinimeister on üritanud veinide segamisel leida aastakäigu portveini iseloomu. Segamisel kasutatud veinid on küpsenud 4–6 aastat tammevaadis. Crusted port on sisuliselt sama, aga siis on jäetud villimisel osa sadet pudelisse, luues nii mulje vana aastakäigu portveinist.

• LBV / late bottled vintage port – ühe kindla aastakäigu portvein, mis laagerdub 4–6 aastat tammevaadis ning mis pudelisse villides on küps joomiseks. Marjaselt vürtsise tasakaaluga vein.

• Vintage port – aastakäigu portvein, mida valmistatakse vaid parimatel aastatel. Kogu portveinitoodangust on vaid 3–4% vintage port. Seda, millal võib aastakäigu portveini üleüldse teha, otsustab IVDP ehk Instituto dos Vinhos do Douro e do Porto ehk siis portveiniinstituut. Vein laagerdub kaks aastat tammevaadis ning edasi areneb pudelis. Vintage port on tegelikult alati hea investeering ja see võib küpseda pudelis aastakümneid. Aastakäigu portveini aroom ja maitse muutub erinevalt vanadest tawny port’idest pudelis küpsedes. Enne serveerimist on soovitatav jooki dekanteerida.

• Single quinta vintage port – quinta tähendab portugali keeles aeda. Aastakäigu portvein, mille marjad pärinevad vaid ühe veinimõisa kindlast veiniaiast. Veinietiketilt leiame ka veiniaia nime. Termin on kasutusele võetud siis, kui veinimõisa paremad aiad on andnud kvaliteedilt aastakäigu portveini mõõdu välja, nõrgemad aga mitte. Et saada ikkagi aastakäiguveini, tehti seda vaid ühes aias kasvanud viinamarjadest. Samas – kui tehakse vintage port’i, siis valmistatakse alati ka quinta vintage port’i.