Foto: Siiri Kirikal
Retseptid
22. mai 2011, 21:00

Prantsusmaa

Prantsusmaa veinivalik on sedavõrd lai, et kui selle head omadused ühte lausesse püüda panna, siis see kõlaks nii: Üldiselt võib olla veinietiketil kindel Appellation d’Origine Contrõlée (lühendatult AC või ka AOC) märkele – see tagab, et ei osteta põrsast kotis. Hea on teada mõnda kuulsamat ja tuntumat piirkonda, mis valmistab suurepäraseid veine.

Alsace

Kvaliteetveini valmistatakse Rieslingi, Muscat, Pinot Blanc’, Silvaneri, Gewürztramineri ja Pinot Gris’ viinamarjast. Ainsat AC-punaveini on lubatud teha Pinot Noir’ viinamarjast. Ka on Alsace ainus piirkond Prantsusmaal, mis kirjutab oma kvaliteetveini etiketile marjasordi juhul, kui vein pole viinamarjade segu, mida iga tootja nimetab oma soovi kohaselt. Noort ja värsket ning lihtsat erinevate marjade segust valmistatud veini nimetatakse Edelzwickeriks. Nooblimatest aedadest veinidele lisatakse veel ka märge Grand Cru, mis pole kohustuslik. Tuntumad tootjad on Paul Zinck, Pfaffenheim, Hugel, Cave de Ribeauville, Dopff&Irion, Trimbach, Lorentz jt. Paljud nimed ja ka kohanimed on saksapärased, sest Alsace’i piirkond on kuulunud kord Prantsusmaale, kord Saksamaale ja lõplikult kuulub see Prantsusmaale alles pärast Teist maailmasõda.

Alsace. Achtung! Prantsusmaa

Bordeaux

Suur veinipiirkond Gironde’i jõe kallastel, mis jaguneb omakorda väiksemateks piirkondadeks, nagu Margaux, Médoc, Graves, Pauillac, Sauternes, Pomerol, St Émilion, St Estèphe jne. Viinamarjasortidest kasvatatakse punaste kvaliteetveinide valmistamiseks Cabernet Sauvignoni, Cabernet Franc’d, Merlot’d, vähesel määral ka Petit Verdot’d ja Malbeci. Valgeid veine valmistatakse vaid kolmest sordist – Sémillon, Sauvignon Blanc ja Muscadelle. Nii puna- kui ka valgete veinide tegemisel on lubatud segada kõiki sorte. Etiketil leiame lisaks AOC-le ka muid märkeid veini kvaliteedi kohta: Grand Cru ja Cru Bourgeois, mis on kõrgema kvaliteetastmega kui lihtne AOC-vein. Grand Cru veinid on ka tunduvalt krõbedama hinnaga kui muud Bordeaux’ veinid. Tootjaid ja veinilosse ehk Château’sid on palju ja kõige kõrgemasse kategooriasse kuulub neist vaid viis: Château Lafite Rothschild Pauillacist, Château Margaux Margaux’st, Château Latour Pauillacist,Château Haut-Brion Pessac-Leognan’st ja Château Mouton-Rothschild samuti Pauillacist. Need veinid on väga pikaealised, kuid oma hinna tõttu ka paljudele veinisõpradele kättesaamatud. Küll aga on suhteliselt mõistliku hinnaga St Émilioni piirkonna Grand Cru veinid, nautima kutsuvad ka Cru Bourgeois’ klassi kuuluvad joogid, mis on väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega.

Veinikummardajate pühapaik Bordeaux

Burgundia

Burgundias ehk siis Bourgogne’is asuvad paljud maailmakuulsad piirkonnad, nagu Chablis, Côte de Nuits, Côte de Beaune, Mâcon, Pouilly-Fuissé ja Beaujolais. Viinamarjasortidest kasvatatakse Chardonnay’d, Aligotéd, punastest sortidest Pinot Noir’d ja Gamay’d. Chablis’s valmistatakse valget veini vaid Chardonnay’ marjast. Kvaliteetastmeid on samuti erinevaid: Petite Chablis, Chablis, Chablis Premier Cru ja Chablis Grand Cru. Chablis Grand Cru hulka kuulub vaid seitse mõisa ja need on ka hinnalt pea kaks korda teistest kõrgemad, kuid samas ka paremad. Côte de Nuits’s tehakse peamiselt punast veini Pinot Noir’ marjast. Piirkonnas leidub nii Premier Cru kui ka Grand Cru aedu. Valmistatakse ka Côte de Nuits Village veine, mis on hinnalt veidi tarbijasõbralikumad kui eelnevad. Piirkonna hinnatud veinikülad on veel Gevrey-Chambertin, Chambolle-Musigny, Vougeot, Fixin, Marsannay ja Vosne-Romanée. Côte de Beaune’is valmistatakse nii valgeid kui ka punaseid veine, valged loomulikult Chardonnay’st ja punased Pinot Noir’st.

Kui kuulsad Bourgogne’i punaveinid pärinevad Côte de Nuits’st, siis valged on Côte de Beaune’ist. Hiilgavad valged veinid on Puligny-Montrachet, Chassagne-Montrachet ja Meursault, punastest on tuntud Aloxe-Corton, Pommard, Volnay ja Santenay ning Rully. Valged veinid on täidlasemad ja õlisemad kui Chablis’ piirkonna veinid. Mâconis valmistatakse nii punaseid kui ka valgeid veine, punased Gamay’st ja Pinot Noir’st ning valged Chardonnay’st. Punaveinid on kerged ja puuviljased, valged kuivad ja kerged. Pouilly-Fuissés tehakse ainult valget veini ja ainult Chardonnay’ viinamarjast. Veinid on pooltäidlased ja täidlased, eriti kui neid küpsetatakse eelnevalt tammevaadis.

Beaujolais’ veinidest on tava-Beaujolais’st ja Beaujolais Nouveau’st hinnatum ning ka parem Beaujolais-Villages veinid. Valmistatakse punaseid veine Gamay’ viinamarjast. Veinid on pehmed, mahlased ja puuviljased. Tootjatest on kuulsaim Georges Duboeuf, kelle lilleliste etikettidega veinid on tuntud ka meil. Head on Beaujolais’ piirkonna külaveinid Moulin-à-Vent, Fleurie, Morgon ja Julienas.

Ihaldusväärsed ja lummavad burgundlased

Šablii, pliis....

Champagne

Selles piirkonnas valmistatakse maailma kuulsaimat vahuveini ehk siis šampanjat Chardonnay’, Pinot Meunier’ ja Pinot Noir’ viinamarjast. Head tootjad on Ruinart, Gosset, Krug, Bollinger, Veuve Cliquot, Charles Heidsieck, Henriot, Laurent-Perrier, Pol Roger, Pommery, Lanson, Roederer, Taittinger. Suurimaks tootjaks on Moët&Chandon. Kokku on piirkonnas pea 15 000 tootjat, enamik neist väikesed pereettevõtted. Tehakse ka ”rahulikku” veini, mille etiketilt võib lugeda Rosé de Rices, Coteaux Champenois või Bouzy Rouge, kuid väga väikestes kogustes.

Šampanja- kõrgliigavein 

Jura ja Savoie

Piirkond Ida-Prantsusmaal Šveitsi piiri ääres. Pole teada, et neid veine oleks saada Eesti poelettidelt. Veinidele on omane oksüdeerunud nüanss, mille poolest on kuulus piirkonna vin jaune, mis meenutab šerrit. Valmistatakse ka veel kuivatatud marjadest vin de paille’d ehk õleveini, mis on piirkonna kuulus dessertvein.

Languedoc-Roussillon

Piirkond paikneb Lõuna-Prantsusmaal Vahemere kaldal. Valmistatakse valget veini Chardonnay, Ugni Blanc, Sauvignon Blanc, Viognier ja Sémillon marjadest, punast veini Cabernet Sauvignoni, Cinsault,

Carignan, Grenache’i, Syrah, Merlot ja Mourvèdre’i marjadest. Väga palju tehakse Vin de Pays’d ehk maakonnaveini. Kvaliteetveinideks on Corbiéres, Collioure, Coteaux du Languedoc, Faugères, Fitou, Minervois, Costiéres de Nīmes, Côtes du Roussillon, St Chinian. Vahuveinidest väärib esiletõstmist kuulus

Blanquette de Limoux, mida valmistatakse traditsioonilisel meetodil Mauzaci viinamarjast ja mis on esimene vahuvein maailmas. Kangestatud veinidest Maurys, Banyuls ja Riversaltes.

Loire’i org

Üks suuremaid veinipiirkondi Prantsusmaal. Tehakse nii valget, rosé’d kui ka punast veini. Valgeid veine valmistatakse Muscadet’, Chenin Blanc’ ja Sauvignon Blanc’ marjast, punastest on peamised sordid Cabernet Franc, Gamay ja Malbec ning vähesel määral Pinot Noir. Headeks kvaliteetpiirkondadeks on Anjou, Eestis populaarne Rośe d’Anjou pärineb samuti sealt. Chinonis tehakse keskmise täidlusega punaveine, Cheverneyst tulevad kerged ja mineraalsed valged veinid, Pouilly-Fumést aga veidi suitsused kuivad valged veinid, Muscadet’s tehakse kuivi mineraalseid valged veine. Eestis on saadaval ka head Muscadet Sèvre et Maine veinid – sur lie (sademel kääritatud) meetodil valmistatud veinid on aromaatselt mineraalsed ja veidi täidlasemad kui tavalised Muscadet’ veinid. Reuilly’s tehakse kergeid punaveine ja kuivi, kergeid, lihtsaid valgeid veine. Sancerre – värsked ja elegantsed valged veinid ning kerged, marjased punaveinid. Saumur – mahlased punaveinid ja kuivad aromaatsed valged veinid, Savennières – pikaealise

küpsemisega Loire’i oru valged Grand Cru veinid, Touraine – kerged mahlased punaveinid, kerged valged veinid, Vouvray – valmistatakse valgeid kuivi ja poolkuivi veine ning ka kuivi vahuveine. Tehakse ka väga noobleid dessertveine, nagu Coteaux du Layon, Bonnezeaux ja Quarts de Chaume, mis on tavaliselt väärishallitusega kaetud viinamarjadest valmistatud dessertvein. Tehakse ka Cremant de Loire’i, mis on piirkonnas lubatud viinamarjasortidest – enamasti valgetest – valmistatud värskendav ja aromaatne vahuvein.

Kuningate veiniorg Loire 

Provence

Lõuna-Prantsusmaal Marseille’i ja Touloni linna ümbruses asuv veinipiirkond, kus valmistatakse enamjaolt mahlaseid ja lihtsaid veine. Punased ja roosad veinid tehakse Syrah´, Grenache’i, Mourvèdre’i, Cinsault’ ja Carignan’ marjast, kasvatatakse veel ka Nielluciot, Sciarellot ja Barbarossat. Valged veinid tehakse enamjaolt Ugni Blanc’ (Itaalias Trebbiano), Sauvignon Blanc’ ja Grenache Blanc’ marjast. Parimad alampiirkonnad on Bandol – võimsad, tumedad ja jõulised punaveinid ning vürtsised, roosad ja lihtsad valged veinid, Bellet – täidlased, maalõhnalised punaveinid valmistatakse Braquet’ ja Cinsault’ viinamarjast, Côtes de Provence – kerged ja kuivad valged, roosad ja täidlased punaveinid.

Rhône’i org

Valmistatakse vürtsikaid ja täidlasi punaveine, vürtsikaid rosé veine ning aromaatseid ja parfüümseid valgeid veine. Punaste veinide tegemisel kasutatakse Syrah’, Grenache’i, Cinsault’ ja Carignan’ viinamarja. Valgeid veine valmistatakse Marsanne Rouseanne’i, Viognier’, Muscat, Clairette’i ja Grenache Blanc’ viinamarjast. Head valgete veinide alampiirkonnad oleks loomulikult Château- Grillet ja Condrieu, kus tehakse veine vaid Viognier’ marjast: veinid on aromaatsed ja mahlased, happelised ja kuivad. Veel valmistatakse valget ja lihtsat Côtes-du-Rhône’i ning veidi elegantsemat ja peenemat valget Châteauneuf-du-Pape’i ja Crozes-Hermitage’i. Rhône’i orust tasub otsida siiski selliseid punaseid veine, nagu Hermitage, Côte-Rôtie, Cornas, Gigondas ning vürtsikas ja veidi maamehelik Vacqueyras. Tehakse ka häid vahuveine, nagu Clairette de Die ja St Péray. Roosadest veinidest on kindlasti kuulus Tavel, mida valmistatakse Grenache’i ja Cinsault’ marjadest. Dessertveinidest tasub otsida valget Muscat de Beaumes-de- Venise’i ning piprast ja šokolaadist Rasteau’d.

Rhone´i oru veine teevad kiviterrassid 

Edela-Prantsusmaa

Sinna kuuluvad veinipiirkonnad, mis paiknevad Bordeaux’st Hispaania piirini. Tehakse nii aromaatseid, kuivi valgeid veine Sauvignon Blanc’, Clairette’i, Muscadelle’i, Picpoul’, Colombard’i, Ugni Blanc’ ja Sémillon marjadest. Täidlased, rustikaalsed ja võimsad punaveinid valmistatakse Malbeci, Tannat’, Cabernet Franc’ ja Cabernet Sauvignoni ning Merlot’ viinamarjadest. Head veinid on Cahors, Madiran, Buzet, Bergerac, Gaillac, Jurançon, Tursan ja Montravel. Buzet’s tehakse Bordeaux’ marjadest head punaveini, mis on hinna ja kvaliteedi suhtelt etem kui samaväärne Bordeaux’ punavein. Monbazillaci valmistatakse samuti Bordeaux’ valgetest marjadest – see on hea dessertvein, mis on mõistlikuma hinnaga kui Sauternes’i piirkonna dessertveinid.