Foto: Eike Einama
Retseptid
22. mai 2011, 21:00

Tegijad punased sordid

CABERNET SAUVIGNON – punaveinide sümbolsort, millest valmivad maailma kalleimad veinid Gironde’i jõe vasaku kalda ikoonmõisates Medocis. Jõuline ja võimukas Cabernet’-vein muutub ajas leebemaks, samas oma rühti kaotamata. Tüüpmaitseks on must sõstar, küpsematele veinidele on iseloomulik seedri pehme lõhn. On üsna tavaline, et Uues Maailmas segatakse veini teiste sortidega, nagu Bordeaux’s on seda aastasadu tehtud. Uue Maailma tootjad räägivad ka aina kõvemal häälel, et nende vein valmib pudelis kiiremini.

Klassikaline soovitus: intensiivsete maitsetega ja tumedates kastmetes veise- ja lambaliharoad, ahjupraed (ka sealihast), grill-ribi, ahjus küpsenud metslinnud.

Buketi tunnus: must sõstar, paprika, kohv, seeder, vanill.

MERLOT – Bordeaux’ teine tippsort kasvab Saint-Émilionis ja Pomerolis. Esindab veinimaailma feminiinset

maitset, on pehmem, sametiselt tihe ning küpseb Cabernet’-veinist kiiremini.

Klassikaline soovitus: grillkala (lõhe, forell, aga ka tuunikala), liharoad veinikastmes. Merlot armastab seeni, pardiliha saab Merlot’lt juurde mahlakust; lihakastmes pastaroad, nagu Bologna kaste või klassikaline lasanje.

Buketi tunnus: punased marjad – sõstrad, maasikad, vaarikad –, veel paprika, šokolaad, vürts, kakao.

PINOT NOIR – Côte d’Ori ehk kuldse kalda peamari Burgundias kannab veel nimesid Blauburgunder

(sinine burgunder) ja Spätburgunder (hiline burgunder). See pire mari vajab hellust ja hoolt, aga siis saab ka vein jumalik, on tavaliselt väga hea happega. Kõige kaunimad neist silitavad meeli oma täidluse ja kerge moosisusega, sellest marjast valminud vein on kirsine, vaarikane, maasikane. Sort kuulub ka šampanja sordikolmikusse.

Klassikaline soovitus: rostbiif, osso bucco, seapraad, seenelisandid liharoogades.

Buketi tunnus: kirss, vaarikas, maasikas, põldmari, tubakas, animaalsed aroomid.

CABERNET FRANC – mari nagu vanataat, tõsiseltvõetav ja küpsena nüansirikas. Kannab vanal heal Prantsusmaal veel nimesid Bouchet ja Breton. Kuulub Saint-Émilioni lemmiksortide sekka, Loire’i orus aga valmivad puuviljased ja happelised sordiveinid. Uue Maailma paremikud on head: tõmmupunased, lõhnalt mustaks küpsenud kirsside moodi, maitselt mõrušokolaadised.

Klassikaline soovitus: lammas armastab selle veini rühti ja rösti, nagu seda teevad ka peekon ja chorizo-vorstid, mille liha on marineeritud punaveinis. Aga sobivad ka pastasalatid, ubadega lisandid.

Buketi tunnus: maasikas, vaarikas, aroonia, roheline paprika, rohusus, röst.

MALBEC – Cahorsist pärit sort on oma peaaegu musta veinivärvi pärast saanud seal hüüdnimeks Cot Noir. Malbeci vein on tummine, tanniinine ja küpsenult mõnusalt ploomine. Malbeci hittveinid tulevad Argentinast, Vanas Maailmas kuulub Malbec enamjaolt segude koostisse.

Klassikaline soovitus: taine veise- ja lambaliha, barbecue-lihad, maitserikkad pitsad ja pastad nii liha- kui ka mereandidega.

Buketi tunnus: ploom, kirss, maasikas, mustikas, põldmari.

SANGIOVESE – Toscana veinide põhisort, millest valmivad Brunello, Chianti ja Vino Nobile di Montepulciano veinid. Itaalias enimkasvatatud. Heade aastate veinid annavad ilusa happega tihedaid ja röstise loomuga veine. Sort tahab küpseda viinapuul lõpuni. Odavama hinnaklassi massiveinid on õhukesed ja kerged.

Klassikaline soovitus: grillitud kana, ürdised põhiroogade kastmed, lambalihast road ürtidega, pastad ja pitsad, see sort on ka üsna paprika-tšillisõbralik.

Buketi tunnus: kirss, ploom, ürdisus, punased marjad, tubakas.

SYRAH – kannab Austraalias ja Lõuna-Aafrikas nime Shiraz ja annab seal täidlasi ning maitserikkusega

hiilgavaid veine. Rhône’i oru Syrah’lt oodatakse head ja jõulist tanniinisust ning pehmet vürtsikust. Marjasusele tasakaaluks segatakse Hermitage’i ja Côtie Rôtie kallisse kooslusse sekka veidi valget Viognier-veini. Vein on kompleksne ja rühikas. Austraalia Shirazi paremik on pehmelt marjane, piprane, mudane ja erk. Ka Lõuna-Aafrika teeb Shirazist päris toredaid pehme tanniinisusega ja marjaseid veine.

Klassikaline soovitus: veise- ja lambalihast road, grill-ribi, metslinnulihast road.

Buketi tunnus: must sõstar, vaarikas, kannike, kirss, must pipar, münt, lagrits.

TEMPRANILLO – Hispaania staar jumaldab Rioja ja Ribera del Duero sooja kliimat. Mahlaselt marjased

ja kergelt röstise, laia maitsega veinid on ilmakuulsad. Kui vein on saanud osa tammevaadi rikkusest ja jõust, lisandub ajaga tavapärasele vanillile kohvisust, kakaosust. Kannab veel selliseid toredaid nimesid nagu Censibel, Tinto Fino, Ull de Llebre, Tinta del País.

Klassikaline soovitus: külmad liharoad (singid, suitsuvorstid), pasta, risoto seentega, coq au vin ja kalkuniroad, chili con carne, tex-mex-köök, ratatouille.

Buketi tunnus: must sõstar, maasikas, vaarikas, vürts, iiris.

NEBBIOLO – Piemonte sügisudus end hästi tundev sort. Elegantsete Barolo- ja Barbaresco-veinide viinamari on väike, aga tubli. Annab hea tanniinisusega veine ja muutub vananedes aina kaunimaks.

Klassikaline soovitus: kana grillituna või rohkete ürtidega küpsetatult-serveeritult, part, kalkun, nii kodused kui ka klassikalised hautised – coq au vin, osso bucco, grillitud veiseliha, veiseliha veini- või tomatikastmes (näiteks lasanjena), pitsa.

Buketi tunnus: roosid, mõrušokolaad, ploomid, maitseained, teeleht, seentest trühvlid, vahel suits või lausa tõrv.

BARBERA – Itaalias teine enimviljeldud sort kogub viimasel ajal maitsetuure aina juurde. Kunagisest liighapust veinist on saamas tõsistel aastatel uus majesteetlik vein, mis on tammevaadis jõudu kogunud, vähetanniinine ja marjane.

Klassikaline soovitus: liharoad, kus liha on marineeritud või hautatud punaveinis, metslinnud, jänes, ja kõigele lisaks naudib Barbera roas ka küüslauku.

Buketi tunnus: hapukamad kirsid, punased sõstrad, aroonia.