Foto: Jaan Heinmaa
Retseptid
26. november 2008, 22:00

Hongkong: Aasia kulinaaria keeristorm

Hongkong, maailma üks suurimaid sadamaid, konglomeraatlinnu ning finantspealinnu, ei ole vaene ka kultuurilt, kulinaarialt, kunstilt või inimeste vabalt mõttelt.

Ühendades endasse hiilgavalt kogu maailma paremiku kõigest, mida leida, paikneb Hongkong gurmaani jaoks kusagil käekella ja hommikusöögi vahel. Sa saad mõlemata hakkama, kuid normaalne inimene muretseb omale ikka mõlemad.

Kantoni kulinaaria

Hongkongi kulinaaria on sisuliselt Kantooni kulinaaria, millele suurimad mõjutused tulevad  kogu linnriiki piiravatest Hiina maakondadest, kuid samuti Jaapani, Kesk-Aasia kulinaariast. Olles üle sajandi Briti Impeeriumi kaitsva tiiva alla voolas Hongkongi  ka euroopalikke lahenemisi toiduvalmistamisele.

Hongkong on kuulus nii oma ülimõnusate roogade kui ka üliedukate ning maailmaklassi kuuluvate restoranide ning söögikohtade poolest. Tihti nimetatakse seda linna maailma parimate toidulinnade TOP 10-sse. Hongkongi kutsutakse oma rahvusvahelise kulinaarse taseme ning peakokkade plejaadi järgi kas „Gurmeeparadiisiks" või „Maailma Toidumessiks".

Kui te arvate, et Hongkongis on lihtne restorani pidada, siis te eksite. Konkurents on kõrilõikajalik. Hongkongis elab 7 miljonit inimest, linn on inimtiheduselt maailma kolmas ning on maailma number üks restoranide arvu poolest ruutkilomeetri kohta.  

Hongkongi elanikest on 98% Hiina tausta, päritolu või esivanematega. Sellest tulenevalt on enamus kodus söödavast siiani hiina toidud, riis on kindlalt kõige olulisem osa kõikides roogades. Olgu kui vinge kulinaarse tasemega riik, lihtsad ning sajandeid söödud toidud ja road ei kao kuhugi.

Kantooni kulinaarias kasutatakse äärmiselt palju kogu Aasias tuntud materjale, kuid linnriik on neist koostanud kordumatu koosluse:  marineeritud munad, kuivatatud krevetid, soolatud pardimunad, punased oad, kuivatatud kalmaar, Hiina kapsas, hoisin kaste, jujube, Shiitake seentega voi lootoseseemnetega vorstikesed.

Nagu kõikjal Aasias, seisneb ka Hongkongi ideoloogia kulinaarias värskusel.  Seetõttu käiakse tihemini poes, ostetakse aga korraga vähem ning üleüldse tehakse võrreldes paljude muude riikidega koduses köögis harvemini süüa. Enamus linnlasi töötab kokku 47 tundi nädalas ning ajab oma kalorivajadused korda tuhandes pisikeses deli-tüüpi söögikohas enne ja peale tööd.

Aasia keeristorm

Hongkongi tohutu ning suursugune kulinaarne võidukäik saab alguse koloniaalvõimu saabumisega sellesse kaunisse kantsi. Briti koloniaalvõimu asumisega oma tugipunkti Hongkongis aastal 1841 saabus paika hulgaliselt Euroopa kaupmehi, kes tõid kaasa omale meelepärase kulinaariakunsti, mis aga kiirelt segunes kohalikuga. Seda küll mitmeid aastaid hiljem, kuna algselt olid valged ja kollased omavahel segregeeritud nii elukohtade, sööki kui läbisaamise koha pealt.

Hongkongi kiire arengu ning hirmsa hulga ärimeeste liitumisega tekkis äkitsi oluline vajadus ametlike söökide, bankettide ja restoranide järgi. 19. sajandi lõpul ning peamiselt 20 sajandi alul hakkasid tekkima esimesed Hiina restoranid ja nende ketid, kus pakuti traditsioonilist Aasia sööki „kaheksast pearoast ja kaheksast entreest", mille hinnaks oli üldjuhul kaks hõberaha, mis oli keskmise ametniku kuupalk.

1935. aastani oli prostitutsioon linnas keelatud, mis tähendas, et pidusöökidele võeti kaasa eskorttüdrukuid, kellega koos suitsetati oopiumi ning möllati kuni kohalikud pedellid peo laiali peksid. Kohalikele oli äärmiselt raske väljas süüa, peamiselt hindade pärast. Kohalikele oli ka liha suhteliselt pidulik sündmus.

Ütleme nii, et ajalooliselt on kogu ülejäänud evolutsioon seotud briti võimude ning 1960-80date aastate meeletu arenguga. Lühidalt, oopiumi ja prostitutsiooni kadumisega peale II maailmasõda pidi restoranipidaja hakkama püüdma omale kliente parema kulinaaria ning teenindusega. Hakati looma retsepte, tooma tuppa uusi maitseid - Haiuimesuppi (mille eest küsiti umbes 60 hõbejüääni), piimateesid jne.  1960-datel alustati suuresti mereandide parema pakkumisega, kümnend hiljem saabusid ka ulukid laiemalt Hongkongi kulinaariasse.

Uhked road läbisegi lihtsate ampsudega

Enamus Aasia roogasid nõuavad söömiseks pulki, erandid on siin Tai ja Hongkong. Esimeses kasutatakse pulkadele lisaks ka lusikat, viimases aga üldse vabalt ka nuga/kahvlit. See selleks.

Minu linnas konutamise aegu oli Hongkong jälle täies õnges. Peale millenniumi vahetuse suurt majanduslangust ning SARSi ohtu langes ka kulinaarne tase ning restoranide tugevus maailmas.

Kõrvuti sushirestodega, kus rull head makit maksab tuhat krooni, või kohaliku toidu Michelini tärnirestodega seisavad odavad deli-tüüpi söögikohad, kus korralikud ampsud saab alla saja krooni ning koos õllega võib ennast lollakaks õgida umbes 150 meie raha eest. Lemmikuteks on neil loomulikult nuudlid ja riis. Nendele lisatakakse nii praetud liha kui hapusid kastmeid, seeni ja hiidkrevette.

Kaks naljakamat rooga, mida ma avastasin ja sõin, olid riisinuudlid kuumas leemes kalapallide ja porrulauguga, mille mõnusaks lisandiks oli sidrunikoor ning teisena Hongkongi krõbenuudlid magushapus kastmes shiitakeseente ja hiidkrevettidega.

Krõbenuudlid on üks selle kolamiskorra kulinaarne leid. Nuudlid tuleb valmistada, ning kuivatada. Tegemist on poolpeente nuudlitega ehk siis umbes  poole õhemad kui meil müüdavad kiirnuudlid. Kui nuudel valmis, tuleb nad kuivatada. Serveerimisel tuleb neile valada aga kuum kaste ja krevetid. Lauda jõudes on aga enamus nuudleid pehmed, vaid kastmeteki alt välja ulatuvad nuudlid krõmpsuvad mõnuga segamini krevetilihaga.

Hongkongi minnakse mitmel põhjusel. Kulinaarne põhjus on neist kindlasti üks olulisimaid. Leidke viis ning proovige pelga pidutsemise asemel hoopis korralikult süüa. Meil leiduv aasiapärane toit on selle kõrval vilets lobi.

------------------------------------------

-------------------------------

Retsept

Krõbenuudlid magushapus krevetikastmes

Koostis

-          Varasemalt valmistatud ja kuivatatud peened nuudlid (hea kui oleks kuivatamiseks paunadeks keeratud või lihtsalt kokku volditud)

-          Hiidkrevette

-          Šiitake seeni

-          Porrulauku

-          Küüslauku

-          Tšillit

-          Magushaput kastet

-          Sidrunijuurt

-          Köömneid

Kokkupanek

Haki ja prae küüslauk, porru, tšilli ja seened, lisa kaste  ja maitsed, lisa krevetid. Hauta läbi, lisa sidrunjuur. Tõsta kaussi nuudlid, peale kaste ning neile otsa pista veel porrulauku. Lase hetke tõmmata ja söö.