Kärmete ja täpsete liigutustega toimetab lõunamaiselt jumekas mees pliidi ääres. Kastrulis vaiksel tulel podiseb miski, mis kõditab lõhnameelt. "You can smell this!" kutsub Francis Crasta (37) ajakirjaniku lahkelt lähemale. Küllap toimekas mees juba ingveriteed - see seal pliidil podisebki - teha oskab, on ta ju 14. eluaastast alates kokana kogemusi korjanud. Eestlasedki on tema toidukunsti nautida saanud, sest kaks aastat on Francis töötanud Tallinnas India restorani Elevant vahetusvanema-kokana.
Juba ongi ajakirjanik lauda palutud - ehe india külalislahkus - ning lauale ilmuvad chapati, kaste noorloomaliha, pähklite, koore ja sibulaga, roheline salat, valge kala ja basmatiriis safraniga. Ning loomulikult mangolassi sinna juurde.
Aga see ingveritee. Kõigepealt tahaks mainida: selleks, et ingveritee saaks India moodi, tuleb sinna panna palju suhkrut. Ikka niipalju, et lusikas sees püsti seisab. Et maitse oleks enam-vähem selline nagu siis, kui inimesed oma magusamaid tundeid välja näitavad.
India ingveriteed ei pakuta sidruniga, vaid keedetakse rohke piimaga. Joogis on koos tugev ja intensiivne ingver ning pehme ja järeleandlik piim. Koos moodustavad nad harmoonilise paari.
Seda ingveriteed India moodi juuakse kuumalt. Kõigepealt on keel üleni magus ja siis, kui oled sõõmu liivakarva vedelikku alla neelanud, avastad ingveri tugeva maitse. Ja kui oled tassi teed ära joonud, tunned, kuidas hakkad higistama. Kõik mürgid tulevad ihust välja.
Ja mis on ingveritee tegemise juures oluline, nagu kõigi muudegi toimetuste juures - seda tuleb teha armastusega. Muidu ei tule sellest muud välja kui üks kibe lurr.
Kommentaarid (0)