Kuidas siis tarbida 30 protsendi ulatuses rasvu? "Selleks tuleks kasutada vähese rasvasisaldusega toiduaineid ja tõsta teraviljatoodete, puu- ja köögiviljade tarbimist. See 30 protsendi nõue ei kehti alla kahe aasta vanuste laste puhul, kuid alates viiendast eluaastast oleks see kindlasti soovitav," lisab Pitsi. Rohke kiudainete tarbimine vähendab rasvase toidu seedimisel imenduva kolesterooli hulka.
"Kindlasti ei tohi rasvade osatähtsus igapäevases toidus langeda alla 20-25 protsendi, sest siis võib muutuda raskendatuks nõutava koguse asendamatute rasvhapete (linool- ja linoleenhappe), samuti rasvlahustuvate vitamiinide saamine igapäevase toiduga," hoiatab toitumisteadlane.
Rasvade vähesuse korral võib pidurduda kogu organismi areng ja langeda organismi vastupanuvõime viirustele.
Toidurasvades on kolme tüüpi rasvhappeid: küllastunud, mono- ja polüküllastamata rasvhapped. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastunud rasvhapped, taimsetes õlides ja kalades aga mono- ja polüküllastumata rasvhapped.
Ettevaatust: transrasvad!
Suureks probleemiks on viimastel aastatel kujunenud transrasvad. Toiduainetööstuses tekivad need taimeõlide tahkestamisel kõrvalproduktina. Bioloogilise toime poolest on need lähedased küllastunud rasvhapetele (põhjustavad ateroskleroosi). Transrasvhapped tõstavad veres LDL-kolesterooli ehk nn halva kolesterooli taset sama palju kui küllastunud rasvhapped, aga erinevalt küllastatud rasvadest langetavad HDLi ehk nn hea kolesterooli taset.
Kõige rohkem tarbitakse transrasvu igapäevase võileivamargariiniga. "Muidugi leidub ka uuemaid margariinitootmise tehnoloogiaid, nii et tootmisprotsessi käigus transrasvu ei tekigi. Kahjuks on aga poes margariinikarbilt väga raske välja lugeda, kuidas margariin on toodetud. Tuleb tõdeda, et kõige madalama hinnaga margariin on toodetud odava tehnoloogia järgi ja sisaldab suure tõenäosusega transrasvu. Kindlasti tasuks eelistada kallimaid ja kvaliteetsemaid margariine. Eelkooliealistele lastele aga soovitaksin anda margariini asemel hoopis võid. Ning rohkem tarbida pähkleid, mandleid, seemneid: need on polüküllastamata rasvhapete hea allikas," soovitab Pitsi.
Niisamuti soovitab Ida-Tallinna Keskhaigla taastusraviarst Eve Sooba võimalikult vähe tarbida kõikvõimalikke poolfabrikaate, näiteks valmiskotlette. "Eelvalmistatud, tööstuslikes toiduainetes ei kasutata tervislikke õlisid. Ühest valmiskotletist võib saada rohkem transrasvu kui margariinist, lisaks sisaldavad poolfabrikaadid ka peitrasvu. Kindlasti ei tohi margariin transrasvhappeid sisaldada üle kahe protsendi," soovitab Sooba.
Eesti elanike peamised tahke rasva allikad on liha ja vorstitooted (23%), juustud (15%, naised tarbivad koguni 18%), pitsad ja teised soolased küpsetised (13%, naised tarbivad koguni 18%). Liha rasva- ja soolasisaldust tasuks hoolikalt jälgida. "Eelistama peaks kuni 7% rasvasisaldusega liha ja hakkliha. Lihatooted võiksid olla kuni 4% rasva- ja kuni 1,6% soolasisaldusega. Ning koju ostetavad vorstid võiksid sisaldada alla 12% rasva ja maksimaalselt 1,2% soola," soovitab Sooba.
Allikas: ajakiri Naised
Kommentaarid (0)