Foto: Matton Images
Retseptid
14. veebruar 2008, 22:00

Hispaania veinid

Lisaks härjavõitlusele ja SEAT autodele on Hispaania tuntud ka kui suuruselt kolmas veinitootja maailmas.

Millistest viinamarjadest Hispaanias veini tehakse? Mille järgi saab hinnata veini kvaliteeti? Mis on peamised veiniregioonid?

Hispaania punaste veinimarjade hulgast väärib esimesena nimetamist Tempranillo. Seda sorti kasvatakse paljudes piirkondades ja nagu heal lapsel ikka, on sellel palju nimesid: Ull de Llebre, Tinto Fino, Cencibel jt. Põhja-Hispaania tähtsamate sortide hulka kuuluvad Garnacha ja Cariñera, mida prantslased kutsuvad vastavalt Grenache ja Carignan.

Valgetest viinamarjadest tuleb mainida kindlasti Hispaania vahuveinimarju: Macabéo (Viura), Parellada ja Xarel-lo. Hinnatud on ka valged veinid Verdejo (Rueda piirkond) ja Albarino (Rias Baixase piirkond) viinamarjasortidest. Viimastel aastakümnetel istutatakse järjest rohkem ka kuulsaid maailmasorte: Cabernet Sauvignon, Merlot , Pinot Noir, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Gewürtztraminer.

KLASSIFIKATSIOON

Vino de Mesa (VdM) – lauavein

Vino de la Tierra (VdlT) – maakonnavein

Denominacion de Origen (DO) – kvaliteetvein

Denominacion de Origen Calificada (DOC) – kõrgema klassiga kvaliteetvein

Viimane neist on üsna uus ja selle alla kuulus pikka aega ainult Rioja (alates 1991. Aastast). Praeguseks on lisandunud ka Priorato.

Laagerdumisaja terminid

Alljärgnevad reeglid on kohustuslikud Riojas, kuid neid kasutatakse ka teistes piirkondades. Eri paikades võivad ajapiirangud olla erinevad.

Joven, Sin Crianza – noor vein, mida ei ole tammevaadis laagerdatud või on seda tehtud lühikest aega (3-6 kuud)

Crianza - veini on laagerdatud vähemalt kaks aastat, sellest ühe aasta tammevaadis

Reserva – veini on laagerdatud vähemalt kolm aastat, sellest ühe tammevaadis

Gran Reserva – veini on laagerdatud vähemalt viis aastat, sellest kaks aastat tammevaadis

Rioja

Kuulsaim Hispaania veinipiirkond jaguneb kolmeks: Rioja Alta, Rioja Alavesa ja Rioja Basa. Peamiselt valmistatakse punaveine mitme marja segust, aga esineb ka ühe sordi veine. Põhisortideks on punastest Tempranillo, Garnacha, Mazuelo (tuntuma nimega Cariñena) ja Graciano ning valgetest Viura.

Penedés

Seda piirkonda tuntakse eelkõige Miguel Torrese ja šampanjameetodil valmistatud vahuveini Cava järgi. Kõrvuti kohalike marjadega on levinud paljud kuulsad Prantsuse sordid. Tihti kasutatakse samasugust veinide laagerdusaega näitavat terminoloogiat kui Riojas.

Ribera del Duero

Kõige hinnalisemad Hispaania veinid Vega Siciliaga eesotsas tulevad just siit. Piirkonna DO käib ainult punase veini kohta ja see on tavaliselt 100% Tinto Fino (Tempranillo), kuigi lisada on lubatud ka Cabernet Sauvignoni, Merlot’d ja Malbeci. Roosa vein tehakse Garnachast ja valge Albillost.