Foto: Matton Images
Retseptid
6. veebruar 2008, 22:00

Supp ja vein?

Supp on üks neist vähestest roogadest, millega veini koos pakkuda on keerukas ettevõtmine.

Kui üldse midagi pakkuda, siis on Põhjamaades kombeks serveerida enne supikäiku pits külma viina või näiteks head köömneakvaviiti. Viimase herbaalsus sobib eriti hästi selge leemega suppide ning külmade suppide kõrvale. On vana kalameestest kokkade nipp, sokutada uhhaasse pits viina, taandamaks selle kalarasvade maitset. Sinna see tõesti ka sobib: lenduv alkohol lahkub keevast supileemest üsna pea ja supi maitse väiksest ehmatusest hulga parem. Veini valikul aitab järje peale koostiosadest lähtumine. Värske kapsa supiga nagu ka gazpachoga, sobib mõni kerge ja värske Sauvignon või Grüner Veltliner, hapukapsast supiga aga klaasike küpsemat Gewürztraminerit. Olgu siia lisatud, et külmade suppidega juures võib jätkata näiteks lillelise vahuveini pakkumist, millega toidukorda alustati. Nii ei ole supi juurde tarvis päris oma veini otsima hakata. Mahedad kanasupid vajavad samuti valget ja kuiva veini, sealjuures tekib koguni olukord, kus veini kerge magusus supi maitset ergutada suudab. Sobivad head ja mahlakad, lihtsad Saksa Riesling-veinid. Vürtsikad ja tihedad supid, nagu guljašš näiteks, armastavad tanniiniseid punaveine, mis mahlakad, noorepoolsed ja hea happega. See hoiab maitsekoosluse elava ja värskena. Marja enese omadustelt näivad hästi passivat Zinfandel, Dolcetto ja Barbera. Kui aga on tegu ülivürtsise supiga, suudab veinina sellele vastu panna mõni Sangiovese või Tempranillo, milles olemas vürtsikust, suitsusust ja kirsi-ploomi magusust. Üldreeglina sobib nii kuuma talvise selge consommé kui püreesupiga kõige paremini klaasike kuiva fino šerrit või siis madeirat. Viimati proovitud värske, eeterlik ja pähkline Tio Pepe Palomino oli küll selge leemega supi juures kindel valik. Klaasike kangestatud jahedat veini näib tõesti passivat rasvase puljongi tekstuuriga, muutes selle maitselt siledamaks ja siidiseks.