Mida leidub võis veel peale rasvade?

Valke on võis suhteliselt vähe, kõigest 1% piires. Kehtib reegel, et mida väiksem on või rasvasisaldus, seda rohkem on selles tootes valke. Küll aga peab rõhutama või koostises leiduvate piimavalkude soodsat aminohappelist koostist. Või süsivesikud esinevad põhiosas laktoosina (piimasuhkur), kuid seda on võis koguseliselt vähe, samuti vaid 1% ulatuses. Nii pole probleemi ka laktoosiga. Kõikvõimalikud lisanditega maitsevõid (magusad võikreemid, kakaoga šokolaadivõi, meega meevõi, siirupiga puuviljavõi) on kõrgema süsivesikute sisaldusega.Tavalisest võist leiame eeskätt rasvlahustuvaid vitamiine A, D ja E, kuid nende sisaldus sõltub nii piimaandja tõust, pidamistingimustest, aastaajast kui ka söödast. Või kaunis kollane värvus võlgneb samuti tänu rasvlahustuvale pigmendile – beetakaroteenile. Sellegi sisaldus sõltub peamiselt lehmade söödast. Inimesele pakub beetakaroteen lisaks silmailule muudki kasu, nimelt sünteesitakse sellest meie kehas A-vitamiini. Ja veel – see pole sünteetiline tableti beetakaroteen, vaid looduslik beetakaroteen. Viimane on aga sünteetilisest vormist märksa erinevama ruumikujuga ning seega ka tervislik.Vesilahustuvatest vitamiinidest leidub või vesikeskkonnas jälgedena mõningaid B-rühma vitamiinide esindajaid. Tulutu on aga võist otsida C-vitamiini, sest seda seal lihtsalt ei ole ja selleks pole või ka mõeldud. Võis on ka mineraalühendeid, kuid vähe, sest need on läinud suures osas peti koostisse. Küll aga lisatakse võile selle säilitamiseks keedusoola, mille sisaldus küünib soolastes variantides 1%-ni. Tasub teada, et ehtne või on toode, milles on keelatud kasutada lisaaineid.