Retseptid

7 müüti piimast 

Piimaliit, 11. november 2007, 22:00
Müüdid on põnevad, kellele ei meeldiks võlumaailm. Toitumis- ja toidumüütide pimesi uskumine ja fanaatiline järgimine viib aga organismis tasapisi suisa kah­justuste tekkele.

Inimene bioloogiline olend, kelle hea tervise tagamiseks pika eluea jooksul ei saa üle ega ümber normaalsest söömisest. Miks siis leidub inimesi, kes toitu­mismüüte tõe pähe võtavad?

See võib olla tingitud eeskujude pimesi järgimisest, ede­vusest, kuul­susjanust, teadmatusest, ahastusest, süvateadmiste tahtlikust ignoreerimisest jne. Ja veel! Müüte tekitatakse ja levitatakse ju kindlatel eesmärkidel. Müü­­­tide levitajaid ja pakkujaid ei huvita sina kui konk­reet­ne isik tegelikult mitte üks raas. Neid huvitab vaid iseenda mõnus äraelamine, teiste arvel. Kas ka sinu arvel? Loe need levinuimad müüdid piimast ja piimatoodetest läbi, esita endale iga müüdi puhul see küsimus ja sa saadki vastuse – kelle või mille huvides neid kasutatakse.

Esimene müüt: piimast saab inimene rohkesti kolesterooli.

Tegelikult: piima normaalsel tarbimisel ei kujuta piimas olev kolesterool mingit probleemi. Selgituseks: ühes klaasis 3,5% rasvasusega piimas on üksnes 16–28 milli­grammi ko­le­s­terooli ja sellest imendub verre üksnes 8–12 milligrammi. Inim­organism va­jab päevas toidu­koles­te­rooli aga 250–350 milligrammi. Lisaks on piima mitmetel rasvhapetel inimorganismis koleste­rooli­taset langetav toi­me.

Teine müüt: piimas ja piimatoodetes leiduv kaltsium on küll luudele kasulik, kuid samas sisaldavat sellised toituained loomseid valke, mis viivat kaltsiumi kehast hoopis välja.

Tegelikult: loomsed valgud ei saa kuidagi kaltsiumi välja viia, sest nad lõhustatakse seede­kulglas aminohapeteks. Need aminohapped ei osale kaltsiumi väljaviimises, küll aga hoopis kalt­siumi paremas imendumises seedekulglast! Lisaks on piimakaltsium looduse poolt sätitud piima mikrokeskkonda niivõrd oskuslikult, et koostoimes teiste piimas leiduvate keemiliste ühenditega on selle kättesaadavus parim.

Kolmas müüt: piim ja piimatooted on sobiv toit vaid imikueas.

Tegelikult: piim ja piimatooted sobivad paljudele inimestele kogu eluea jooksul sünnist sur­mani. Traditsiooniliste karjakasvatajate järeltulijatele sobib nii piima kui ka piima­toodete tarbimine. Looduslik valik on eelistanud inimesi, kellel piima­suhkrut lagundava ensüümi aktiivsus ei kao, vaid säilib elu lõpuni, ja need inimesed saavad muretult tarvitada piimasuhkruga tooteid. Nende jaoks, kes hilisemal eluperioodil ei suuda laktoosi väga hästi lagundada, on lahendus ju olemas. Rõõsa piima asemel tuleb kasutada hapendatud piimatooteid või vähendatud laktoosisisaldusega piima­tooteid. On üksikuid inimesi, kes üldse ensümaatiliselt piimasuhkrut lagundada ei suuda. Neile on mõel­dud laktoosivabad tooted. Tuleb leida endale sobivad piimatooted!

Neljas müüt: inimene võib elada ka nii, et ta sööb üksnes vaid piima ja ei midagi muud.

Tegelikult: vaid ühe toiduaine kauakestev ainukasutus muudab toitumise ühekülgseks ja üks­luiseks, tasapisi ilm­nevad probleemid nii toidukördi massi andvate kiudainete kui ka mikro­elemen­tidega, samuti muutub seedekulgla mikroobikooslus liialt ühekülgseks, tekivad probleemid kõhukinnisusega jm.

Viies müüt: väga kasulik on juua vaid minimaalse rasvasisaldusega piima.

Tegelikult: sellise piima kestval joomisel jääb inimkeha ilma väärtuslikust ja kiiresti oman­datavast energeetilisest ressursist rasvhapete näol, sellisest piimast on kadunud ka need rasv­happed, mis on teatud haigustekitajate suhtes nakkusvastase toimega, samuti lähevad kaotsi piimas leiduvad rasvlahustuvad vitamiinid, probleeme on kaltsiumi omastamisega piimast jne. Täiesti vastustundetu on rasvavaest piima kasutada laste menüüs.

Kuues müüt: kui loobun lihast ja tarbin piimatooteid ja taimset toitu, siis olengi taimtoitlane.

Tegelikkus: loomadelt saadud piim on loomse päritoluga toiduaine, järelikult ainult piima, piimatooteid ning taimseid toiduaineid koostarbivad inimesed on tegelikkuses limi­tee­ritud segatoitlased ehkki nimetavad endid peenelt laktovegetaarlasteks. Toiduainete jaotustes kasutatakse ka mõisteid sojapiim, pähklipiim, kuid need pole loomse päritoluga tooted, vaid piimja värvusega lipiididerikkad vesiemulsioonid. Ja kindlasti ei asenda ega ületa nende bioväärtus inimorganismi jaoks imetajate piima (lehmapiim, kitsepiim, kaamelipiim jt) oma.

Seitsmes müüt: sageli piima joovatel inimestel ladestub kaseiin liigestes ja tekitab põletikke.

Tegelikult: Seedeprotsessi käigus lagundavad valke lõhustavad ensüümid maos eelnevalt kalgen­dunud kaseiini aminohapeteks, mis imenduvad. Kaseiin tervikmolekulina ei saa seede­kulglast imenduda, samuti ei saa kaseiini tervikmolekulina tungida liigestesse ning seega ka nendes ladestuda. Sellise müüdi sisuline tase on sama nagu on ringiliikunud väitel, et taimse kraa­mi söö­misel tungi­vad taimsed valgud liigestesse, ladestuvad ja tekitavad seal põletikke.