Kohvimasinad

 Kohvikeetlid Kuni 1990. aastateni tegi eestlane oma koduse kohvi enamasti valmis ikka veel tavalises kohvikannus. Kõik poole sajandi kestel toimunud muutused kohvimaailmas olid meist lihtsalt mööda läinud. Kohvimaailma muutuvad moed. Ihaldusväärse perkolaator-kohvikannu omamisega said kiidelda vaid kasulike tutvuste omanikud. Nüüdseks on enamik neist toredat lurisevat häält tegevatest kannudest küllap vanadusest väetid ning asendunud moodsamatega. Ka alles 10 aastat tagasi nii ihaldatud läbi-filtri-nõristajad (mis muide ainukesena püüavad kohvist kinni kolesterooli!) on trendiinimeste jaoks kaotanud uudsuse võlu, nurka tolmuma kipuvad jääma ka alles hiljuti nii innovaatiliseks peetud presskohvikannud. Kohvikummardajate meeli erutavad nüüd hoopiski suured, kallid ja läikivad automaadid, mis efektselt suhisedes ja vahutades jagavad tassidesse espressot ja cappuccinot. Aga kõige õigem oleks vaadelda eraldi kõiki erinevaid kohvikeetleid ning nende eeliseid ja puudusi. Filter-kohvimasin Kõikidest kohvivalmistamise viisidest on just see kõige hõlpsam. Kui masin on äsja puhtaks pestud, piisab kohvi saamiseks vaid vajaliku koguse kohvipulbri ja vee masinasse panemisest ning nupule vajutamisest. Filterkohvi eelised. Filterkohvi peaksid eelistama kõik, kes hoolitsevad vere kolesterooli sisalduse eest eest. Triglütseriid kafestool võib päevas 10 tassitäit kannukohvi tarbivatel inimestel tõsta üldkolesterooli isegi kuni 1,0 mmol/l võrra. Siinkohal peaks meelde tuletama, et üldkolesterooli ideaalnäitaja on vaid 5 mmol/l. Filterkohvi tarbijatel pole kolesterooli tõusu vaja karta, kuna kafestool jääb koos kohvipaksuga filtrisse. Vee kogus. Esimesel kasutuskorral ärge usaldage kannu küljel olevaid skaalasid. Kui soovite valmistada kohvi kahele inimesele, mõõtke masinasse kaks tassitäit vett, kasutades neidsamu tasse, millesse te kohvi hiljem kallate. Kuna kohvipulber imab10% veest, peaks tassitäied võtma päris ääreni või siis lisama täiendava sortsu vett. Vaadake nüüd skaalat ja pidage meeles, kui kõrgele peab vesi sama koguse jaoks ulatuma järgmisel korral. Kohvipulbri kogus. Muretsege endale kindlasti spetsiaalne kohvikulbike, mis mahutab 0,2 dl ehk 7 g kohvijahu. See kogus annab 1,2 dl normaalse kangusega kohvijooki, mis sobib enamikule tavalistest kohvijoojatest. Tavapärase, 2,5 dl mahutavusega kruusitäie jaoks oleks siis vaja 2 mõõtu kohvi. Külalistele kohvi pakkudes arvestage 60 g kohvijahu ehk 9 kulbikesetäit liitri vee kohta; mida peate täpse koguse saamiseks kindlasti mõõtma mõõtekannuga. Ärge suurendage “igaks juhuks” kohvijahu hulka, sest enamasti tuleb siis kohvi joodavaks muutmiseks appi võtta kuum vesi. Eriti kange kohvi sõpradele võite joogi pruulida eraldi. Suruge kohvijahu filtrihoidjas kulbikesega võimalikult tugevasti kinni, sest et hõredast kohvipulbrist jookseb vesi kiiresti läbi ja kohv kaotab nii maitses kui aroomis. Kohvimasina hooldamine. Kohvikannu ärge kunagi peske nõudepesuvahendiga, vaid ikka ja ainult söögisoodaga. Vähemalt kord kuus laske kohvimasinast läbi joosta kõigepealt söögisoodalahus (1 sl soodat 1 liitri vee kohta), seejärel maksimumkogus puhast vett. Kui te masinat pärast soodaga töötlemist puhtaks ei loputa, tekib järgnevas tsüklis happe ja leelise reageerimise tulemusena ohtrasti süsihappegaasi. Järgmisena pange mahutisse parajalt hapu maitsega sidrun- või äädikhappelahus, selle järel loputage masinat vähemalt kahe tsükli puhta veega. Söögisooda eemaldab tõhusalt kõik kohvipulbrist sadestunud rasvased jäägid, hapu lahus lahustab katlakivi.Ärge kasutage katlakivieemaldajaid, mis asjatundjate kinnitusel võivat rikkuda kohvijoogi maitse pikaks ajaks, halvemal juhul aga isegi masinat söövitada. Söögisooda ja hapu lahusega töötlemise ning korraliku loputamise korral jääb masin puhas ja lõhnatu. Termoskann abiks. Kui soovite järelejäänud filterkohvi hiljem juua, ärge jätke seda kuumale plaadile, kus joogi maitse kiiresti halveneb ning jook aurab liiga kangeks. Kallake jook hoiule eelnevalt keeva veega soojendatud termoskannu. Uue masina muretsemisel võiks mõelda aparaadile, mis filtreerib kohvi otse termoskannu. Vaakumaparaat (ingl vac pot)Mujal maailmas juba enam kui 160 aastat vahelduva populaarsusega kasutatud aparaat, mis meie maal on tundmatuks jäänud. Tänapäevased vaakum-kohviaparaadid näevad välja nagu väikesed, peaaegu täielikult klaasist koosnevad kunstiteosed, ning üllatavad ikka veel oma geniaalsusega. Töö põhimõte. Kahest osast koosneva aparaadi alumisse mahutisse kallatud vesi kuumeneb kas pliidil, piirituslambil või elektriplaadil ning tõuseb keema hakates mööda mahuti keskel olevat toru ülemisse mahutisse, kus on kohvijahu. Väike osa veest jääb alati alumisse mahutisse, kindlustamaks pideva auru tekkimise ja hoides temperatuuri nõutud tasemel. Seda eesmärki silmas pidades ei ulatu veetoru päris mahuti põhjani. Kui peaaegu kogu vesi on üles tõusnud, lülitatakse elekter välja või tõstetakse aparaat kuumuseallikalt maha. Vee ja kohvijahu segu segatakse läbi ning mahuti ava kaetakse kaanega. Peagi hakkab alumises mahutis olev õhk jahtuma, mistõttu seal tekib alarõhk ning ülemise mahuti sisu imetakse toru kaudu uuesti tagasi alumisse, kusjuures kohvipaks jääb ülemisse mahutisse. Paari minuti pärast, kui kogu kohv on alla valgunud, eemaldatakse ülemine mahuti ja toru. Kui teil õnnestub maailmas ringi rännates hankida mõnest eripoest vac pot, olete tulevikus kindlustatud niihästi maitsva kohviga kui vaatemängu nautivate külaliste imetlusega. Perkolaator Selle kohvimasina ingliskeelne nimetus percolator tähendab otsetõlkes kurnajat või nõristajat ning selle töötamise põhimõte sarnaneb vaakumaparaadi omaga. Erinevus on eelkõige välimuses. Tavapärane perkolaator on ühest osast koosnev metallkann, milles vesi hakkab keema kas sisseehitatud elektrispiraali jõul või pliidikuumusest. Kohv tuleb selle aparaadiga maitsev ja aromaatne, tülikaks võib osutuda vaid aparaadi osade korralik puhastamine rasusest kohvijäägist. Eripärad. Perkolaatoriga saate head kohvi vaid siis, kui vesi läbib kohvijahu vaid üks kord ning lülitub pärast seda automaatselt järgmisele, nõrgunud joogi kuumana hoidmise reþiimile. Mõned mudelid ei oma küll automaatikat, kuid annavad nõrutamistsükli lõppemisest täiesti ühemõtteliselt märku, nõudes tungivalt väljalülitamist. Kuid on ka selliseid, mis korduvalt suruvad vett läbi kohvipaksu, kuni kellelgi tuleb meelde aparaat välja lülitada. Loomulikult ei saa siis heast kohvijoogist juttugi olla. Kannukohv Kohvikann oli aktiivses kasutuses veel kümme aastat tagasi ning paljudes kodudes kindlasti veel praegugi. Meetod on lihtne. Vajalik kogus kohvijahu mõõdetakse keeva veega eelkuumutatud paksu keraamilisse või fajansskannu ning kallatakse peaaegu keema tõusnud vesi peale. Kohv segatakse lusikaga läbi, kaetakse kaanega ja kannumütsiga ning lastakse 3–5 minutit tõmmata. Nii lühikese tõmbamisaja puhul on tingimata vajalik kohvi selitamine ehk ehmatamine, mille tagajärjel kohvis hõljuv paks vajub põhja. Selleks kallati vanasti kohvisse sorts külma vett; tänapäeval võiks kallata kohvi tassidesse läbi kannufiltri. Maitse säilitamine. Kannumütsi all 10–15 minutit tõmmata lastud kohvis vajub paks ise põhja, kuid kahjuks muutub jook nii pika aja jooksul mõrkjaks mitmete ebasoovitatavate ainete imendumise tõttu. Seetõttu peaks joojaid ootama jäetud kohvijoogi kohe kallama läbi väga tiheda sõela teise, keeva veega põhjalikult kuumutatud kannu ja katma selle paksu kannumütsiga. Heaks lahenduseks on keeva veega eelkuumutatud termoskann. Kannu hooldamine. Kuna kannu jäänud kohvipaks läheb soojas toas kiiresti hallitama, tuleks jääk kohe prüginõusse kallata. Just prüginõusse, sest kohvipaksu valamust allauhtumisel võivad torud ummistuda. Kohvikann ise vajab korralikku, kuuma vee ja harjaga pesemist. Nõudepesuvahenditele tuleks siingi eelistada söögisoodat, vältimaks kõrvalisi lõhnu ja maitseid. Hallitama läinud kohvikann vajab eriti põhjalikku pesu, mitmekordset külma veega loputamist ning seejärel lahtiselt õhu käes kuivamist. NB! Ilma kaaneta hoidmine mõjub kohvikannule alati hästi. Presskann (ingl french pot) See suhteliselt värske leiutis koosneb klaaskorpusest, kaanest ja selle külge kinnitatud kolvist, mille materjaliks on tihe metallvõrk. Tavalisest veidi jämedamaks jäetud kohvipuru mõõdetakse eelkuumutatud klaasmahuti põhja, kallatakse peale keemahakkamise äärel olev vesi, segatakse jook läbi ja asetatakse kaas peale. Kolb jääb esialgu üles. 3–5 minuti pärast on jook valmis ning nüüd võib kolvi ettevaatlikult alla suruda, et kohvijook ja kohvipaks teineteisest eralduksid. Ettevaatus. Kui kolvi allasurumine toimub järsult ning surve pole suunatud mitte otse alla, vaid küljele, võib klaaskonteiner paigast libiseda ja ümber minna, halvimal juhul isegi puruneda. Plussid ja miinused. Presskannukohv on filterkohviga võrreldes tunduvalt värskema maitse ja lõhnaga, tavalise kannu ees on tema eeliseks kohvipaksu peaaegu täielik puudumine joogis. Selle saavutamiseks peab kasutama tavalisest veidi jämedamaks jäetud kohvijahu ehk presskannuerijahvatust, mida nüüd on ka poodides saada. Meetodi puudusteks on vajadus kolvi allasurumise hetke täpselt meeles pidada ning seejärel jooki ka kohe serveerida või kallata jook termoskannu. Pikalt seisma jäänud kohv mitte ainult ei jahtu kiiresti, vaid muutub ka kibedaks. Mõnede suurfirmade uuematel mudelitel on püütud seda ebakohta parandada, kuid kahjuks on see tõstnud oluliselt ka kannude hinda. Filterkohv tassis Paari lihtsa reegli järgimisel on see meetod ühele inimesele kohvi valmistamise ideaalvariandiks. Alustage vee kuumutamisega peaaegu keemispunktini, misjärel tõstke kann pliidilt või lülitage välja. Kallake esimene portsjon vett kohvikruusi selle kuumutamiseks. Umbes 15 sekundi pärast on tass kuumenenud ning ka kannus oleva vee temperatuur langenud sobivale tasemele. Nüüd kallake tassist vesi välja ja asetage selle peale filtriga varustatud filtrihoidja. Mõõtke filtrisse kohvijahu ning raputage veidi filtrihoidjat, et kohvi pind muutuks tasaseks. Võite ka kulbikesega kohvi veidi kokku suruda, kuid parem on piirduda vaid raputamisega. Kannatlikkus. Nüüd kallake veidi vett aeglaselt ja väga peene nirena ja võimalikult ühtlaselt kohvi pinnale, et kogu pulber niiskuks ja ka tiheneks. Nõnda kindlustate vee filtreerumise läbi kogu kohvipaksu. Ka edaspidine kallamine viige läbi väga aeglaselt. Vesi ei tohi tekitada kohvijahusse süvendit, vaid peab valguma kohvipaksu pinnal laiali, et imendumine toimuks ühtlaselt. Nõnda talitades ei teki muuhulgas ka ohtu, et tass ootamatult täitub ja hakkab üle voolama. Maire Suitsu