Retseptid
1. jaanuar 2005, 22:00

Sügavkülmikud

Siin saate tutvuda eraldi seisvate sügavkülmkappidega.

Siin saate tutvuda eraldi seisvate sügavkülmkappidega.

Väiksema leibkonna vajadused külmutatud toiduainete säilitamiseks suudab sageli rahuldada tavalise külmkapi külmutuskamber, milles leidub parajasti ruumi mõne jäätisepaki ja poest toodud külmutatud köögivilja lühiajaliseks säilitamiseks. Eraldi asetseva külmuti vajadus tekib juhtudel, kui sisseoste tehakse harva, soovitakse sügise hakul külmutada suuremal hulgal aiasaadusi või kasutatakse võimalusi toiduainete soodsaks hulgiostmiseks. Külmuti on igati omal kohal ka pidupäevade ja pühade eel toimuva suurema toiduvalmistamise tulemuste äramahutamiseks.

Läänemaailmas tellitakse mõnikord koju spetsiaalne teenindaja, kes päeva või paari jooksul täidab suure külmuti kõikvõimalike külmutamist kannatavate roogadega. Kas meil taoline teenus eksisteerib, seda ma ei tea, kuid kindlasti võiks senisest sagedamini valmistada ühekorraga toitu mitte üheks, vaid mitmeks söögikorraks, jagada see päevaportsjoniteks ja külmutada. Inglise keelt valdavad huvilised leiavad selle kohta head juhatust ka veebist, sisestades näteks www.google.com otsingumootorisse freezer cooking.

Külmutite tüübid. Külmuteid toodetakse kaht põhimõtteliselt erinevat tüüpi: püstiseid ehk kapikujulisi ja horisontaalseid ehk kirstukujulisi. Pesumasinate terminoloogiat kasutades oleksid esimesed eestlaetavad ja teised pealtlaetavad.

Kapp-külmutite eelisteks on tavapärase külmkapiga võrdse ehk teisisõnu vaid umbes poole ruutmeetri suuruse pinna hõivamine, parem ülevaade sisust, selle hõlpsam kättesaamine ning sellega ka kapi lihtsam korrashoidmine. Miinusteks on samade näitajatega kirstkülmutitega võrreldes kõrgem hind, suurem energiakulu ja vajadus sagedamaks sulatamiseks, mis tänapäeval küll võib juba toimuda automaatselt.

Kirst-külmuti. Kui teil on kombeks toitu pikaks ajaks ette külmutada ning teil on ka piisavalt vaba põrandapinda, võiksite kaaluda horisontaalse külmuti hankimist. Selle plussideks on madalam hind, väiksem energiakulu ning vajadus harvemaks sulatamiseks, mis aga vähemalt siiani on alati pidanud toimuma käsitsi. Tänu riiulite puudumisele mahutab kirst kapiga võrreldes rohkem toiduaineid. Kirstkülmutitel on tavaliselt hea soojusisolatsioon ja suur külmapidavus, mistõttu nad suudavad voolukatkestuse korral säilitada nõutava temperatuuri mudelist olenevalt 36–72 tundi tingimusel, et kaant vahepeal ei avata. Parematel mudelitel on olemas seadme liigutamist hõlbustavad rattad ning sageli ka alarmlambid, mis annavad vilkumisega teada temperatuuri tõusmisest ebasoovitatavalt kõrgele. Meeldiva uuendusena paigutatakse rezhiimi muutmiseks vajalikud lülitid tänapäeval enamasti väljaspoole väikeste laste käeulatust ehk kirstu tagaserva.

Kirstude puudusteks on suurema põrandapinna hõivamine, piiratud ülevaade kirstu sisust ja alumiste toiduainete raske kättesaamine. Mõnevõrra kergendavad seda restkorvid, mis võimaldavad alumistele toiduainetele ligipääsemiseks korraga kirstust välja tõsta terve kihi.

Minikülmuti. Mõlemast eelkirjeldatud tüübist pakuvad tootjad ka minivariante, mis oma kena väliskuju ja disainiga sobivad vajadusel isegi eluruumi.

Külmuti sulatamine. Sulatamist vajava kappkülmuti jääst vabastamine toimub samal põhimõttel kui tavalise külmkapi külmutuskambri sulatamine. Kirstkülmuti sulatamine erineb mudeliti mõnevõrra, kuid kindlasti on igal tootel alati kaasas üksikasjalik juhend.

Sulatamisprotseduuri on hea läbi viia talvel, kui väljavõetud külmutatud toiduaineid saab sulamise vältimiseks hoida näiteks rõdul, või siis, kui hoidla on peaaegu tühi ehk siis suve lõpus. Kirstkülmutile üldjuhul piisabki kahest sulatamisest aastas, ühest enne jõulu ja teisest südasuvel. Kappkülmutisse koguneb härmatist rohkem ning sulatamist tuleb ette võtta sagedamini.

Abivahendid. Suurte külmutatud tagavarade omamisel oleks arukas soetada vähemalt paar suurt termoskotti ja suurem hulk külmapatareisid, millega turvata sulatamise ajal need toiduained, mille maitset või struktuuri võimalik osaline ülessulamine kõige enam võib kahjustada. Need abivahendid kuluvad majapidamises ära ka muuks otstarbeks, näiteks toiduainete transportimisel suvilasse või piknikule või ka täiendava jaheruumina suuremate pidude puhul. Kui termoskotid puuduvad, saab mõningast abi ka külmapatareidest (vt ka külmkapi sulatamine).

Maire Suitsu