Retseptid
22. detsember 2004, 22:00

Sool - sõber või vaenlane?

USA ja Soome ajakirjanduse ja meditsiinikirjanduse põhjal

Kuigi me kasutame oma köögis soola toidule maitse andmiseks, pole sool siiski ainult maitseaine. Näiteks juustu ei saa ilma soolata valmistada, kuna siis ta ei ole lõigatav, vaid jääb määrdetaoliseks. Samas reguleerib sool ka mikroobide tegevust juustu küpsemise ajal. Kuulus sinihallitusega Roquefort’i juust on eriti soolane just sellepärast, et juustule tema eripärase maitse andev hallitusbakter jääb ellu ka suurema kui 3,5% soolasisalduse puhul kui kõik muud bakterid hävivad. Samalaadne lugu on vorstiga. Kui vorsti soolasisaldus jääb alla 1,75%, on tulemuseks mitte mahlane elastne keeduvorst, vaid pudrutaoline mass, milles vesi, liha ja rasv on igaüks omaette. Hästi ei õnnestuks ka leivategu. Esimesed andmed soola tarbimisest ja soolast kui hinnatud kaubaartiklist on 6000 aastat e.m.a. Skandinaaviamaades piiras soola kasutamist kuni möödunud sajandi lõpuni tema kõrge hind. Tänapäeval on probleemiks tõusnud hoopiski soola ülemäärane pruukimine. Liigne keedusoola tarbimine on tervisele kahjulik, selle kohta on kogu maailma meedikud ühel meelel. Iseasi on see, et mõned inimesed taluvad suuri soolakoguseid pikka aega täiesti ilma igasuguste näiliste vaevusteta, kuigi üleliigse soola väljutamiseks on nende neerud sunnitud kahe-kolmkordse koormusega töötama. Väga paljud inimesed aga saavad soola ületarbimisest mitmesuguseid vaevusi ja tõbesid, sageli enesele aru andmata, millest see on tekkinud. Inimese organism vajab keedusoola ehk naatriumkloriidi ainult 1–2 grammi ööpäevas, Lääne kultuurides tarbitakse praegu keskmiselt 12 g soola, s.t 5–10 korda vajadusest rohkem, liiga suureks peetakse aga juba tarbimist üle 5 grammi (napp teelusikatäis) soola ööpäevas. Soola kogustest rääkides ei maksa muidugi arvata, et arvesse läheb vaid see sool, mida te oma käega toidu sisse raputate. Nn. mittenähtavat soola on paljudes töötlemata toiduainetes, isegi toores lihas, rääkimata siis tööstusest läbikäinutest. Soola või muid naatriumiühendeid sisaldavavad nii süütud toiduained nagu piim, leib ja sai, rääkimata maitsekastmetest ja kuivadest maitsesegudest, vorstist, juustust, liha- ja kalakonservidest. 100 g soolases võis või margariinis leidub juba 2…3 g soola, sama palju soola sisaldavad ka 100 g kartulikrõpse või 100 g niisugust populaarset maitsekastet nagu ketðup. Naatriumi sisaldavad ka niisugused toidulisandid nagu E201, 211, 221, 222, 223, 237, 250, 251, 262, 281, 301, 325, 331, 335, 339a, 339b, 339c, 401, 450, 466 ja 481. Vähe naatriumi sisaldavad järgmised toiduained: kuivatatud oad, koor, munakollane, puuviljad (v.a.konserveeritud oliivid), köögiviljad (v.a. peet, porgand, seller, spinat ja vesikerss, millede naatriumisisaldus on keskmine), mesi, läätsed, magedad pähklid, kaerahelbed, makaronid, kartul, riis, sojajahu, suhkur, taimeõlid, oder, rukis, nisu. Miks küll keedusool on kahjulik, kui isegi vanasõna ütleb, et parem suutäis soolast kui maotäis magedat? Põhjus on lihtne ning sellest saab igaüks aru ilma meditsiini põhjalikumalt tundmata. Keedusoolas ohtralt leiduval naatriumil on halb omadus organismist kaaliumit ja magneesiumit välja tõrjuda, mõlemad nimetatud elemendid on aga väga vajalikud südame ja veresoonkonna normaalseks tööks. Liigne naatrium rikub ka kaltsiumi tasakaalu organismis, raskendades luude hõrenemist ehk osteoporoosi. Naatrium seob endaga ahnelt vett, rakkudesse seotud vesi aga tõstab vererõhku, tekitab turseid ja raskendab mitmeid haigusi, näiteks astmat. Eks tea igaüks, et pärast soolase toidu söömist tekkinud janu kustutamiseks joodud vesi organismist pahatihti enam välja ei taha tulla, eriti kui ka süda ja/või neerud mitte just kõige paremas korras pole. Vedeliku kogunemisest annavad tunnistust pigistavad sõrmused, jalatsid ja riided. Need on muidugi ainult silmaga nähtavad tundemärgid, mis vähemalt esialgu vaid kosmeetilise defektina mõjuvad. Peagi tekivad hoopiski tõsisemad häired, millest tervisele kõige ohtlikum ja vist ka niiöelda käegakatsutavam on vererõhu tõus. Et liigsest veest vabaneda, määravad arstid patsiendile diureetikume, need aga viivad lisaks veele kehast välja ka kaaliumi, mis nagu öeldud, on äärmiselt vajalik südamele ja veresoontele. Nõnda tekibki surnud ring, millest väljapääs on ainult üks - soola tarbimise piiramine, sellega koos aga kaaliumirikaste toiduainete tarbimise lisamine. Kaaliumi ei ole soovitav manustada tablettidena, kuna kaalium puhtal kujul ärritab soolestikku ja soodustab maohaavade tekkimist. Rohkesti kaaliumi leidub kuivatatud aprikoosides, banaanides, tsitrusviljades ja lehtköögiviljades - kapsas ja rohelised salatid. Kuidas õppida soola pruukimist piirama? 1. Vähendage soolakogust vähehaaval, sest maitsepungad vajavad harjumist 2. Maitsestage toit vahetult enne söömist, siis jääb sool toidu pinnale ja tundub oluliselt tugevamana. 3. Proovige niisuguseid muid maitseaineid bagu ürdid - basiilik, pune, rosmariin, estragon, majoraan, tüümian jpm., mitmesugused piprasegud (kontrollige, et neis poleks soola), kadakamarjad, karri, paprikapulber, tomatihoidis, sibul, küüslauk, porru. On tegelikult uskumatu, kuidas maitsmismeel ennast petta laseb! Eriti hästi asendab soola hapu maitse, näiteks sidrunimahl. Hapu rukkileib valmib praktiliselt ilma soolata ja maitseb siiski hästi; soolata lauasai on aga täiesti maitsetu. Ka raasuke suhkrut koos soola ja pipraga tugevdab nii pipra kui soola maitset (Ja kübeke soola magustoitudes lisab magusust!) 4. Mõõtke soola väikese lusikaga või mõõdukulpide komplekti kõige väiksema kulbikesega, seal paistab ka väike kogus suurena. Peoga raputades kipub soola enamasti ikka liiga palju saama. 5. Pruukige toidus ohtrasti kapsast, varsssellerit ja sibulat, mis peale selle, et nad annavad vähe kaloreid ja palju massi ja kiudainet, lisavad toidule ka oluliselt maitset. Soolastesse toitudesse sobivad maitset andma ka ananass (kana ja riisi juurde), hapud õunad, apelsinid ja mustad ploomid. 6. Hautage loomaliha õlles, mitte lihaleemes, tulemus on suurepärase maitsega ja peaaegu soolavaba. Head maitseandjad on itaalia naturaalsed tomatihoidised. Viige kööki ka pidulaual pudelipõhja jäänud lauavein, millest valge naturaalne vein sobib suurepäraselt kalale ja sibulasupile, punane aga tumedale lihale maitset andma. 7. Ärge lisage toidule soola, kui kasutate leemekuubikuid, valmis salati- ja maitsekastmeid. Väga soolased on kõik sojakastmed ja enamus ketðupeid. 8. Lugege alati pakenditelt, mida pakendi sisu sisaldab. Kui pakendil on sool eraldi ära mainitud, on enamasti alati tegu soolaste toodetega. Margariinidest valige vähesoolased variandid. 9. Kasutage tavalise keedusoola asemel mineraalsooli, kus naatrium on osaliselt asendatud kaaliumi või muude mineraalidega. Soomlaste Pansuola on kallis, aga kui teil on kõrge vererõhk, siis peaks tervis kallim olema. Soomlaste Pansoola tootmist alustati 1997.a. ka USA-s nimetuse all Cardia Salt ehk südamesool. Jälgitavate patsientide tervises on tekkinud olulised nihked paremuse poole. Meilgi oli müügil erkroosas pakendis sool, milles naatrium on osaliselt asendatud kaaliumiga. Selle soola 0,5 kg hind on täiesti vastuvõetav, 8–9 krooni. Viimasel ajal pole seda vist aga enam näha olnud. 10. “Ehtne meresool” annab küll teavet soola heast maitsest, kuid naatriumisisaldus on selles sama kõrge kui kivisoolaks nimetatul. Pealegi on igasugune sool pärit maailmamerest, mis miljoneid aastaid tagasi kattis kogu meie planeeti. Missugune on normaalne vererõhk ja kuidas seda hoida ? Kõrge vererõhk mitte ainult ei tekita halba enesetunnet, vaid on vaikne mõrvar (silent killer), kuna ta vaikselt, aga kindlalt kahjustab südant, veresooni ja neerusid. Vererõhk on rahuldav, kui ülemine näit on 130–139 ja alumine 85–89 mmHG (mm elavhõbedasammast), vana valem 100 vanus, ei kehti enam ammu. Kui lisaks normis vererõhule ka üldkolesterool (vt.allpool) on väiksem kui 5 mmol/l ning vööümbermõõt meestel alla 100 cm ja naistel alla 90 cm, võib südame ja veresoonkonna seisukorda rahuldavaks pidada. Vererõhu alandamine ilma rohtudeta * Vähenda soolakasutust eelpool juhatatud kavaluste abil * Liigu aktiivselt vähemalt 20 min päevas * Vähenda kehakaalu. Rusikareeglina võib öelda, et 10 kg kaalulangust tähendab ka vererõhu alanemist 10 mmHg. * Lõpeta suitsetamine ja alkoholipruukimine. Kui pruugid alkoholi vähem kui 30 g absoluutset alkoholi päevas (see kogus sisaldub kahes pudelis keskmise kangusega õlles), langevad nii ülemine kui alumine vererõhk 5 mmHg. * Pea kolesterool normis õige toitumise abil * Tarvita regulaarselt küüslauku. Piisav kogus on 1 küüs päevas või sellega võrdses koguses mõnda müügilolevatest lõhnatutest ja maitsetutest küüslaugupreparaatidest * Omanda positiivne ellusuhtumine ja väldi stressi Maire Suitsu