Lõikelauad

Lõikelaud on köögis palju tähtsam ese, kui seda esmapilgul võiks arvata. Esiteks seetõttu, et lõikelaua materjali õige valik mängib suurt osa meie peamise köögiriista noa teravana säilimisel. Teine aspekt on hügieen ja siingi ei pääse lõikelauast kuidagi mööda. Puutub ju just lõikelaud toiduainetega eriti tihedalt kokku ning pakub ebaõigesti valitud materjali ja ebapiisava hooldamise korral mikroobidele suurepäraseid paljunemis- ja levimisvõimalusi. Kolmandaks pakub kodukoka maitsele ja muudele eelistustele vastav lõikelaud silmarõõmu ning muidugi hõlbustab ka toiduainete töötlemist.

Hügieenireeglite järgi peaks igas köögis olema vähemalt kaks lõikelauda. Üht kasutatakse kuumtöödeldud liha, vorsti ja singi ning leiva jaoks, teine olgu toore liha ja linnuliha töötlemiseks. Ega selle jutu juurde pole vist tõesti kommentaare vaja, kõik on lihtne ja loogiline.

Suurus ja kaal

Kindlasti on suur ja raske lõikelaud mitmes mõttes vägagi mugav, kuid võib osutuda ebamugavaks puhastamisel-pesemisel. Ka pole taoline lõikelaud kaugeltki mugav siis, kui peate seda pidevalt hoiule panema ja uuesti välja võtma, eeldades seetõttu püsivat asukohta.

Eriliselt paksu lõikelaua muretsemisel peaks köögikuningas eelnevalt järele mõtlema, kas lõikamine-hakkimine ei hakka toimuma tema kasvu jaoks ebamugavalt kõrgel.

Kõhklevalt tuleks suhtuda lõikelaua paigalhoidmiseks mõeldud kummist või muust materjalist jalgadesse või servadesse, mis võtavad võimaluse kasutada ka lõikelaua teist külge. Kui te ei poolda valmisviilutatud leiba-saia, võiksite mõelda lõikelauale, millel on uurded või rennid leivapuru kogumiseks ja eemaldamiseks.

Materjal

Siin tuleb paratamatult pidada kinni nii nugade teravuse säilitamise põhimõtetest kui hügieenireeglitest ning katsuda leida kompromiss ka kodukoka enda eelistustega.

Noa tervist silmas pidades on parimaks materjaliks puit, väga hästi sobib ka sile kõvaplast, eriti polüpropüleen, mis tavaliselt esineb valgena. Kiiresti nüristavad igasuguse noa klaasist, metallist, kivist või laminaadist lõikelauad. Kui mõni selline teile ka väga meeldima hakkab või tootja seda väga soovitab, siis mõelge kohe oma hea ja kalli kokanoa peale, mis taolise valiku kindlasti maha laidab. Kui te siiski ei suuda loobuda, siis muretsege kohe ka süsinikterasest nugade jaoks väärikas kodune noateritaja, roostevabast terasest nugade teritamiseks aga lähima teritustöökoja aadress.

Puit või plast

Siiani pole ka laias maailmas päris selgeks saadud, kas peaks eelistama puust või plastist lõikelauda. Ehk teisisõnu – kumb materjal laseb ohtlikke mikroobe kergemioni maha pesta või mõnel muul viisil hävitada. Mõlemale materjalile leidub innukaid kaitsjaid ja vastaseid. Siiski kõlab igast mõtteavaldusest läbi üks põhimõte – mõlemad materjalid on täiesti ohutud, kui neid vaid iga päev põhjalikult puhastada. Igati arukas ja loogiline põhimõte minugi meelest. Puit on hea valik. Puit on soe ja sõbralik materjal, käele hea katsuda ning silmale ilus vaadata. Kui olete otsustanud valida puust lõikelaua, siis jätke kõrvale õhukesed vineerist variandid, kui neid peaks veel kusagil pakutama, kuna need muutuvad pesemisel peagi kasutuskõlbmatuks.

Täispuidust lõikelaudadest on parimad lehtpuidust, eriti kasest, vahtrast ja pihlakast valmistatud. Kuidas suhtuda väga atraktiivse välimusega, sageli tükkidest kokkukleebitud suurtesse ja rasketesse lõikelaudadesse, selle kohta oli lugeda eespool.

Õlitamine ja hooldamine

Puidu omaduste edasiseks parendamiseks tuleks lõikelauda perioodiliselt õlitada. Õlitamine muudab puidu veekindlamaks ja kiiremini kuivavaks (seega ka hügieenilisemaks!) ning kriimustustele-sisselõigetele vastupidavamaks.

Mingil juhul ei tohi aga õlitamiseks pruukida tavalist toiduõli, mis sõltumata kvaliteedist ja hinnast ajapikku ikkagi räästub ja omandab halva lõhna.

Parimaks peetakse nii lõikelaudade kui ka teiste puidust tööpindade töötlemisel mooniseemneõli, kuid sobivad ka muud lõhnatud ja maitsetud õlid. Määrige õli õhukese kihina õhu käes vähemalt 24 tundi kuivada lastud lõikelauale ja laske paar tundi imenduda, jääk nühkige köögipaberiga maha. Vahetevahel võiks laua üle hõõruda väga peene liivapaberiga, mis eemaldab vanad õlijäägid ja puu pealispind sööbinud toidujäägid. Hästi mõjub ka kraapimine spetsiaalse kraaprauaga või laua suhtes täisnurga all hoitud sirge noateraga, kuid teraslaastu ei tohiks ühegi lõikelaua küürimiseks küll kasutada.

Ka plast pole paha, eriti kui see on eespool kirjeldatud polüpropüleen. Peate muidugi arvestama, et plast on lõhnade ja värvide suhtes vastuvõtlikum kui puit. Teisalt aga võib plastikut pesta nõudepesumasinas, vajaduse korral ka kangemate vahenditega.

Pehmemast plastist laua külge kipub leib-sai jätma pruuni kihi, mis pesemisel ei eemaldu. Selle eemaldamiseks kraapige lauda lõikelaua suhtes 90° nurga all hoitud sirgeteralise kööginoaga; terasvill seevastu rikub plasti pinna.

Väikesi kavalusi

Katke ükskõik missugusest materjalist lõikelaud tugevasti lõhnavate ja värvi väljaandvate toiduainete töötlemiseks küpsetuspaberiga, mille alla võite asetada veel ajalehe. Jäänused saate pärast lihtsalt koos paberitega kokku keerata ja prüginõusse vista. Puidust lauda saate kaitsta ka veega niisutamise abil.

Lihtne ja tõhus viis mikroobidega võitlemiseks on lasta puhtaksküüritud lõikelauda kuivada sellises asendis, et õhk pääseb sellele igast küljest ligi, näiteks nõuderestil.