Hea pliit kutsub kokkama

Kas ehk mõtled sinagi, tänane keskealine, sügishämaruses kodu poole sammudes mõnikord igatsusega lapsepõlvekodu puuküttega pliidile, mis oli tõeline kodu süda? Kutsuvat soojust õhkuva pliidi kuumal raual lubati lastel küpsetada kartulikettaid või porgandiseibe, klimbisupi tegemise ajal aga taignakoogikesi. Hilja peale jäänud tulijat ootas lõunasöök soojas praeahjus või pliidi tagaserval. Soemüüri ligiduses kuivasid suusatamast tulnud laste sokid ja kindad, leigeks jahtunud pliidile aga seadis end mõnusalt kerra pere lemmikkiisu. Tänapäeval kõlbavat puuküttega pliit vaid maakodusse, linnakorteris on ta ajast ja arust. Nõnda arvavad need, kes eelistavad mugavust ning kes kütte hankimiseks, hoiulepanekuks ja tuppatoomiseks, ning tuha väljaviimiseks kuluvat aega ja vaeva paljuks panevad. Nad ütlevad ka, et pliit soojeneb aeglaselt, kuumust pole võimalik täpselt reguleerida ning alatasa peab muretsema, et liiga vara kinni pandud siiber ei tekitaks tuppa vingu. Teised seevastu ei pane lisavaeva millekski, kiidavad puupliidi ja soemüüri mõnusat kodusust taevani ning kinnitavad, et puupliidil tehtud toit on võrratult parema maitsega. Kindlasti on õigust nii ühtedel kui teistel. Kahjuks aga määravad puupliidi olemasolu või puudumise mitte niivõrd meeldumused kui tingimused. On kodusid, kus puupliit ongi ainuvõimalikuks tulekoldeks, veelgi rohkem on aga neid, kuhu seda ka parima tahtmise korral kuidagi sisse panna ei saa. Milliste teiste võimaluste hulgast oleks siis valida? Esimene dilemma: tavaline või integreeritav pliit Tavapärase, kompaktse pliidi-ahju kombinatsiooni asemel võib tänapäeval valida integreeritud pliidiplaadi ja ahju (või ka ainult ühe pakututest), mis võivad paikneda ruumis teineteisest täiesti eraldi. Tavaline kombinatsuioon on nagunii igaühele tuttav ja palju kordi nähtud, seepärast kirjeldan lähemalt integreeritud varianti. Pliidiplaat võib töötada nii gaasi- kui elektritoitel, viimasel puhul on omakorda võimalik valida kas tavaliste malmist keeduplaatide või klaaskeraamilise katte vahel. On ka pliidiplaate, millel on nii elektri- kui gaasitoitega keedukohad, mis annavad võimaluse mõlema toiteviisi eelistest osasaamiseks. Integreeritava plaadi plussid: *Pliidiplaadi väljanägemine on tavalisest pliidiplaadist atraktiivsem ja meelitavam. Miks, seda ei oska ma selgitada, kuid nii see tõesti on.*Tööpinna sisse “uputatud” pliidiplaadil jäävad ära raskestipuhastatavad vahed pliidi ja kappide vahel. *Kasutaja saab plaadi kõrguse seada oma kasvule vastavaks. *Ahju mittekasutajal on võimalus soetada ainult pliidiplaat. Integreeritud ahju plussid: *Ahju saab paigutada pliidiplaadist eraldi ning mugavale kõrgusele.*Tekib rohkem võimalusi köögi kujundamiseks ja köögitööde hõlbustamiseks.* Enamik integreeritud ahje on väga pilkupüüdvalt kujundatud ning mudelite valik on väga suur. *Võimalus kombineerida ahju ja pliidiplaadi jaoks erinevaid energiaallikaid, nagu näiteks gaas ja elekter. Isegi kui elektrisüsteem kogu elektripliidi võimsust välja ei kannata, saab endale siiski lubada hästireguleeritava elektritoitega ahju. Teine valikukriteerium: elekter või gaasGaasi eelised: kuumus tekib kohe pärast sisselülitamist ja on kiiresti reguleeritav, pealegi on gaas olulisel määral odavam.Gaasi puudused: ruumis on olemas ohtlik lahtine tuli ja eksisteerib pidev potentsiaalne võimalus gaasilekkeks. Gaasiahi küpsetab elektriga võrreldes ebaühtlasemalt ja ahju väga täpne reguleerimine on raskendatud, pliidil puudub võimalus järelsoojuse kasutamiseks, gaasileek ja gaasi põlemisjäägid rikuvad pliidinõude välispinda ja plastdetaile.Elektri eelised: puudub lahtine tuli, jahtuva pliidiplaadi järelsoojust saab kasutada roogade järelvalmimisel, nii plaate kui ahju saab paindlikult ja täpselt välja reguleerida, pliidinõud säilivad kauem ilusatena.Elektri puudused: Kõrge hind, mis ähvardab veelgi tõusta. Vanemat tüüpi elektripliitidel puudub võimalus kiiresti kuumust saavutada, hiljem aga alandada (v.a kiirplaadi puhul); töös olnud plaat õhkub veel kaua kuumust ja kujutab endast kõrvetamisohtu. Klaaskeraamiline pliit kuumeneb küll kiiresti, kuid seab erinõuded pottidele-pannidele, on õrn klöökide suhtes ning hinnalt kallis. Elektripliitide valikud: kas tavalised keeduplaadid või ühtne klaaskeraamiline pind Tavaline elektripliit on harjumuspärane ja turvaline, kuid kahjuks kipuvad malmplaadid roostetama ning puhastamiseks tuleb plaate sageli terasharjaga nühkida. Parem variant on emaileeritud malmplaatidega pliit, mida on lihtsam korras hoida ja mille puhul pole vaja karta tavaliste malmplaatide puhul ette tulevat pragunemist. Klaaskeraamilise pinnaga pliidiplaat on efektse välimusega, keedutsoonid kuumenevad kiiresti ja jahtuvad aeglaselt. Pliidi pinda tuleb kindlasti puhastada pärast iga kasutuskorda, mõnikord läheb vaja ka spetsiaalset kaabitsat ja puhastusvahendit. Kuumale pliidile sattunud magusaineid on peaaegu võimatu eemaldada, ka plastesemed ja alumiiniumfoolium põlevad pliidi külge. Kriipiva põhjaga anumad võivad pinda jäävalt vigastada, pliidile kukkunud raske ese aga võib plaadi purustada.Keraamiliste pliitide eriliigid Halogeenpliit või -ahiUus aastatuhat on ka meie turule toonud niisugused klaaskeraamilise kattega pliidid, millel üks või isegi mitu keedutsooni on varustatud halogeen-küttekehaga. Taoline tsoon saavutab pärast sisselülitamist väga kiiresti maksimaalkuumuse, ka ümberlülitamistele reageerib küttekeha välkkiirelt. Seda uuendust on tabavalt nimetatud ilma gaasita gaasipliidiks, kuna tal on olemas kõik gaasipõleti head omadused. Lisaplussiks on energia kokkuhoid töötamisel, miinuseks väga kõrge hind ostmisel. Halogeenlampide pool tekitatud kaug-infrapunast kiirgust kasutatakse ka ahjudes ja grillides, mille puhul suurimaks eeliseks on tavalisest oluliselt parem lõpptulemus. Olen saanud Eestis südatalvel vaarikaid, mida kuidagi ei saanud eristada äsjakorjatud värsketest marjadest. Tegemist oli siiski külmutatud marjadega, mis olid sulatatud infrapunase kiirguse abil. Restoranitöötajad kutsuvad infrapunaseadmeid ühe tuntuma kaubamärgi järgi salamandriteks. Kuna taoliste seadmete hinnad ületavad tavaliste omi mitmeid kordi, jäävadki nad vähemalt esialgu restoranikokkade mängumaale.Induktsioonpliit.Induktsioonpliidi puhul keraamiline pliidiplaat ise ei soojene üldse, vaid toitu kuumutab plaadi ja anuma vahele tekkiv magnetväli. Pliidi võimsus on reguleeritav programmidega. Taoline pliit on teistest energiasäästlikum ja sealjuures ikkagi tõhusam, lisaks veel ka ohutum. Vesi läheb plaadil 20 sekundiga keema, kuid toidud ei kõrbe õiget programmi kasutades kunagi põhja. Anuma pliidilt tõstmisel lülitub plaat automaatselt välja ning loomulikult ei lülitu tühi pliidiplaat kunagi ise sisse. Samas ei sobi sellele pliidile klaasist, alumiiniumist ja harilikust roostevabast terasest nõud. Induktsiooni teel tekkiv kuumus nõuab magnetiseeruvast metallist põhjaga pliidinõusid; ka peab nõude põhi olema sile, et soojus jaguneks ühtlaselt ja efektiivselt. Fotol näete maailmas praegu väga populaarset, otse pliidile asetatavat espressokannu, mille kohta saate lugeda foorumi Gurmaanide rubriigist teemast “Igasugused muud kohvimasinad”. Taolisi kanne on olemas äärmiselt lihtsaid ja odavaid, kuid pildilolev on eriti elegantne ning on disainitud sobivaks induktsioonpliidile. Olemasolevate pottide-pannide kõlblikkuse kontrollimiseks piisab magnetist: kui see tõmbub anuma põhja külge, on põhi magnetiseeruv ning induktsioonpliidile sobiv. Siiski peaks anum tingimata olema kaasaegse ehk teisisõnu mitmekihilise sändvitshpõhjaga. Õhukese põhjaga pann võib küll magnetiseeruda, kuid võib kasutamisel kõrvetada toidu ühest kohast põhja ning teisest kohast jätta tooreks. Nagu näete, vajab senise kodusüdame väljavahetamine üsnagi palju eelteadmisi ning põhjalikku võrdlemist ja vaagimist. Üks on aga kindel: ka moeka pliidiga köögist võib saada hubane paik, kuhu pere meelsasti koguneb ja mida lapsed kunagi magusvalusa nostalgiaga meelde tuletavad. Maire SuitsuEesti Naise köögitoimetaja