Kust kõrvits pärineb? Arvatakse, et kõrvitsataim toodi Euroopasse praegusest Mehhikost 16. sajandil.
Milliseid sorte Eestis kasvab? Kui nn nõukaajal kasvatati meie aedades peamiselt vaid suureviljalist kõrvitsat, siis täna on levinud kujuga pudelkõrvitsaid.
Mida toiduvalmistamisel arvestada? Kõrvits on toorelt üsna maitsetu, kuid õigesti maitsestades saab kõrvitsast üllatavalt laia paleti nii soolaseid kui ka magusaid toite.
Mida kõrvits tervisele annab? Kõrvits paistab silma vähese kalorsuse ja mõõduka vitamiinide sisaldusega, kuigi karoteeni on kõrvitsas isegi rohkem kui porgandis. Kõrvitsast saab palju mineraalaineid: kaaliumi, kaltsiumi, fosforit ja rauda. Rahvameditsiinis aitab kõrvits põievaevuste korral, on põletikuvastase ja ainevahetust parandava toimega. Kõrvitsa viljaliha kõrval ära unusta mineraalaineterohkeid kõrvitsaseemneid. Neis leidub hulganisti südamele sõbralikku magneesiumi ja immuunsüsteemi tugevdavat tsinki.
Kuidas kõrvitsaseemneid kuivatada? Kõige naturaalsemad toiduks tarvitatavad kõrvitsaseemned saad, kui paned kõrvitsa viljalihast eraldatud seemned ühe kihina sooja kohta umbes nädalaks kuivama, näiteks pappalusega ahju või radiaatori peale. Siis tuleb ette võtta tüütu ja aeganõudev töö – seemnete kättesaamiseks peab eraldama koored. Kõige lihtsamini läheb töö maniküürikääridega.
Kas teadsid, et kõrvitsaseemned on parimad röstitult? Selleks küpseta kõrvitsaseemneid (ise kuivatatud või poest ostetud) 10 minutit 180kraadises ahjus või rösti kuival pannil keskmisel kuumusel. Seemned on röstitud, kui need hakkavad praksuma.
- Lisa röstitud kõrvitsaseemneid salatitele, supile või müslile.
- Peenesta kõrvitsaseemned köögikombainis peeneks ja lisa pehmele võile – nii saad kõrvitsaseemnevõi.
- Kõrvits on maitselt mahe. Seetõttu lisa kõrvitsatoidule alati ka midagi tugevamaitselist.
- Kõrvitsaga saad toidule anda pehmust ja värvi. Katseta seda omleti, pärmisaia ja vormiroaga!
Kommentaarid (0)