KartulFoto: Seljamaa Fotostuudio
Retseptid
9. oktoober 2017, 03:22

Kallis kartul

Kartul on meie igapäevane lihakõrvane. Igav ja tavaline? Mida temast enamat teha kui keeta, praadida või ahju pista? Ikka maandub ta millegi muu kõrvale, kõhutäiteks ja lisandiks. Kuid ... ärgem alahinnakem meie parimat mugulat! Kollast, muredat, vitamiinirikast. Iga prae hall kardinal on siin loos ise esiplaanil. Poeb hinge omal rahulikul moel.

6 KARTULIKÜSIMUST

Margit Arndt-Kaljule vastab Kalle Hamburg, kartulikasvataja ning MTÜ Eesti Kartul juhatuse esimees

Kartuliaeg on kohe käes – mis on sel hooajal kartuliilmas kõige tähtsam?

Raske öelda. Selle küsimuse peaks esitama kaubanduskettidele. Kartulisordid on esindaja küsimus. Turuvõitlus käib letipinna pärast jms. Sordivalik on mõnes mõttes ka pakendajate ja turustajate diktaat. Kvaliteet ja hind on esikohal. Sordile ei pöörata eriti tähelepanu. See on kaubanduskettide tegemata töö. Möödunud aastal oli kuuajaline kampaania, kus said kotid märgistatud. Tänavu on plaanis populariseerida kartulit noorte seas.

Mis sordid on praegu põhilised?

Võib-olla kõige rohkem ‘Laura’ ja ‘Flavia’. Viimast ostetakse päris palju väikepakendis seemnekartulina. See oli kevadel ehitus- ja aianduspoodides niimoodi müügil ja läks hästi.

Kas restoranid oskavad kasvatajatelt kartulisorte küsida?

Presidendi juures Ärma talus Eesti toidu päeval rääkisin sellest kokkade ühenduse pealikuga – praegu on nii, et restoranid tellivad Prantsusmaalt kümnekilostes kottides kartulit: see on väike kartul, õhukese koorega, selline, mida ei kooritagi. Sama saaks ka Eestis kasvatada. Eestis on kõike võimalik kasvatada. Praegu on lihtsalt koostöö puudumise küsimus.

Kas Eesti inimesed on sorditeadlikud? Kuidas uusi kartulisorte rahvani viia?

Eesti rahvas on uuendustele küllaltki avatud. Rootslased on söönud ‘Bintjed’ 80 aastat – vesine plönn, nurgeline pealegi, aga muu ei ole nende jaoks kartuli nime väärt. Sellega võrreldes on Eestis olukord täitsa hea.

Kus inimesed saavad kartulisortidega tutvuda peale eestikartul.ee lehe? Kas on festivale, infopäevi?

Eesti Vabaõhumuuseumis on olnud kartulipäevi. MTÜ Eesti Kartul korraldab novembris, kui kartul on juba kõik üles võetud, Olustveres traditsioonilise kartulipäeva, kus on huvitavat nii tarbijale kui ka kasvatajale. Siin-seal on nunnunäitusi, näiteks Palamusel.

Mida inimestele südamele panna?

Nõudke kauplustest sortide valikut! Kui mõnigi kett võtaks selle teha ja saaks turueelise, tuleksid teised ka järele. Ärge uskuge igasuguseid Ameerika toitumispüramiide – keedukartul on kindla peale tervislik. Paljast kartulist võib pool aastat toituda, nii et midagi halba ei juhtu. Mingi nisu või muu sellisega ei oleks see mõeldav.

IGA TOIDU JAOKS OMA KARTUL

Parim pudruks – hea pudrukartul on selline, mis hästi katki keeb ja on üsna jahune. Parimad pudrukartulisordid on ‘Ando’, ‘Ants’, ‘Granola’, ‘Maret’, ‘Reet’, ‘Satina’, ‘Varajane kollane’.

Parim keetmiseks – hea keedukartul on maitseasi: kes eelistab muredamaid mugulaid, mis hästi katki keevad, kes pisut tänkjamaid, mis paremini kokku jäävad. Jahusemad keetmissordid on ‘Ando’, ‘Birgit’, ‘Granola’, ‘Maret’, ‘Piret’, ‘Reet’, ‘Satina’, ‘Varajane kollane’. Vähem lagunevad keetmisel ‘Anti’, ‘Ants’, ‘Red Lady’, ‘Romera’, ‘Secura’. Keetmisel ei lagune ‘Campina’, ‘Flavia’, ‘Gala’, ‘Princess’, ‘Solist’, ‘Toscana’.

Parim praadimiseks – praadimiskartuliks sobivad mugulad, mis küpsemisel väga ei lagune ning on mõõdukalt jahused. Parimad praadimiskartulisordid on ‘Anti’, ‘Birgit’, ‘Gala’, ‘Princess’, ‘Solist’.

Parim salatiks – hea salatikartul on keetmise järel mõnusalt tänkjas ja tugevasti ühes tükis. Parimad salatikartulisordid on ‘Campina’, ‘Princess’.

Parim küpsetamiseks – hüva ahjukartul pehmeneb hästi, aga laguneb vähe. Head sordid ahjukartuliks on ‘Ando’, ‘Ants’, ‘Gala’, ‘Granola’, ‘Red Lady’, ‘Romera’, ‘Satina’, ‘Secura’, ‘Toscana’.

www.eestikartul.ee

Kartulipesad

Kartuli-seenepätsid

Kartulivorm peekonipakendis