supidFoto: Tuuli Mathisen
Retseptid
21. september 2017, 03:50

Sügisemeelsed supid

Kui juurikate ahjus küpsetamine on käe sees, siis suppi pole üldse keerulisem teha. Lisaks kurdavad supisööjad seedimisvaevuste üle mitmeid kordi harvemini. Miks nii? Otse põllult patta filosoofia kehtib septembris kõige enam. Mida lühem on köögiviljade säilitamiseks kulunud aeg, seda rohkem on viljades toitaineid.

1. Köögiviljad. Kes neid kiita jõuaks!

Köögiviljad sobivad täiuslikult meie keha vajadustega, sisaldades peaaegu kõiki vajaminevaid toitaineid, vitamiine ja mineraale. Lisaks sisaldavad köögiviljad meile vajalikke fütotoitaineid, vett ja kiudaineid. Mida erinevamaid ja värvilisemaid köögivilju sa päevamenüüsse lisad, seda parem.

2. Köögiviljad sobivad peaaegu kõikide eritoitumiste puhul ...

... olles vähekalorilised, kiudainerikkad ja toitainetihedad. Köögivilju süües on keeruline ka kaalus juurde võtta, sest valdavalt sisaldavad köögiviljad palju kiudaineid, mis omakorda tekitavad mõnusa täiskõhutunde. Lisaks armastavad köögivilju ka meie enda head soolebakterid ja just nendest sõltub meie keha vastupanuvõime ja üleüldine tervislik heaolu.

3. Loovad valikud

Supiklassikute ehk kartuli, kapsa, peedi ja porgandi juurde võid vahelduseks sobitada veel tervet rida sügisevärskeid vilju. Kas oled proovinud supi sees sellerijuurt (milline aroom!), nuikapsast või siis lehtkapsast, lehtpeeti?

4. Kaunviljade poolt või vastu?

Kaunviljad on kuulunud oluliste toiduviljade hulka juba aastatuhandeid. Ja mitte asjata. Neis sisaldub rohkesti taimseid valke, väärtuslikke aminohappeid (ehk tähtis valkude allikas), mineraalaineid ning ka ohtralt kiudaineid, mis aitavad kõhtu täita, veresuhkru taset normis hoida ja samas seedimise vilkana hoida. Kaunviljad on madala glükeemilise koormusega. Kaunviljades sisalduv taimne valk on üks väärtuslikumaid nende asendamatute aminohapete allikaid, mis on inimesele hästi omastatavad. Vitamiinidest sisaldavad kaunviljad palju B-rühma vitamiine, aga ka C-vitamiini.

5. Appi! Kartul! Tärklis!

Kartul – see pole mitte üksnes tärklis! Mugulake on oluline süsivesikute allikas, sisaldades ka väga palju kaaliumit. Ühe suurema kartuliga on võimalik katta ligi veerand päevaset kaaliumivajadusest. Kartul sisaldab kuni 80% ulatuses vett, olles samas suure bioloogilise väärtusega taimse valgu allikas. Vitamiinidest sisaldab sügisene värske kartul ohtralt C-vitamiini, B-grupi vitamiine ja ka mitmeid elutähtsaid mineraalaineid. Müüt kartuli suurest kalorsusest tuleneb pigem sellest, et aastaid on olnud ÜKSNES kartul oluliseks energiaallikaks. Tegelikult sisaldab 100 g kartulit vaid 70 kcal.

6. Supi südameks on puljong

Kasuta head aedviljapuljongit, kus maitsejuurikatega pole kitsi oldud, või rammusat kana- või kondipuljongit. Mahenda supileeme intensiivsust koore lisamisega või asenda puljong üleüldse hoopis kookospiimaga.

7. Viimistlemise A ja O

Kui supitegu plaanis, kasuta kindlasti ka ürte. Kui keedad ise puljongit, lisa ürdid bouquet garni kujul ehk vihta seotuna või porruvarre sisse köidetuna. Serveerides mõtle hetkeks, kas supile sobib ka väike kuhjake naturaalset jogurtit, hapukoort või toorjuustukreemi. Pea alati sobivad need näiteks tomatisupile. Väga paljudele aedviljasuppidele annab mõnusat maitsetihedust juurde keedetud muna – sektorina või tükeldatuna.

HEA TEADA

• Erinevad köögiviljad lisa supi sisse vastavalt nende keemisajale. Porgand, kaalikas ja kapsas seega kõigepealt ja natuke hiljem kartul või bataat. Nii väldid köögiviljade puruks keemist.

• Kuivatatud oad, herned ja muud pikka keetmist nõudvad viljad lisa eelnevalt ööpäev läbi külmas vees leotatuna. Võid need keeta ka eelnevalt eraldi pehmeks. Kiirema variandi puhul võid lisada konservube. Hästi sobivad ka sügavkülmutatud rohelised herned, mis lisa alles päris supikeetmise lõpus. Piisab sellest, kui kuum hernestest vaid korraks läbi käib.

• Aedviljad lisa alati keevasse puljongisse, et nende vitamiinisisaldus säiliks võimalikult suur.