Retseptid

Mahehõrgud aedoad. Kuidas neid valida ja miks on need nii kasulikud? 

Lia Virkus, 14. august 2017, 04:28
oadFoto: Jaan Heinmaa
Noorteks Türgi ubadeks või rohelisteks ubadeks nimetatakse väga varases arengustaadiumis aedube.

Noorte Türgi ubade kaunad on veel lihavad ja mahlased ning neis alles arenema hakanud oaterakesed peaaegu olematud. Seetõttu süüakse ära kogu vili, nii sisu kui ka ümbris. Noori Türgi ube kasutatakse nagu köögivilju, neil ei ole täiskasvanud ubadega midagi ühist ei kulinaarses mõttes ega ka bioloogiliste väärtuste poolest.

Ekslikult Türgioad

Kõikide meil tuntud oaliikide esivanemad on pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerikast, peamiselt Mehhikost ja Peruust. Euroopasse tõid aedoa Ameerika mandrilt Hispaania ja Portugali maadeavastajad 16. sajandi alguses, kuid laialdasemalt hakati seda taime kasvatama alles 18. sajandil.

Praegu täiesti põhjendamatuna tunduva nimetuse “Türgi uba” liikvele laskjaks peetakse üht USA bioloogi, kes 1822. aastal kuulutas ekslikult aedoa päritolumaaks Türgi. Ehkki kõne all olid tookord täisküpsed, kuivatatult pruugitavad oad, kandus nimetus hiljem üle ka noortele oakauntele. Eksituse võib panna selle arvele, et Türgis ja mitmetes teisteski Lähis-Ida maades olid täiskasvanud oad siis ja on praegugi toidusedelis olulisel kohal.

Mida kasulikku ja head?

Toiteväärtuselt on aedoad lähedased aedhernestele. Mineraalaineid kaaliumi, kaltsiumi, rauda ja rasvu ning C-vitamiini sisaldavad oad rohkem kui herned.

Oakaunu on ka kaalulangetajal hea süümepiinadeta nautida, neil on madal energiasisaldus – vaid 20 kcal 100 g keedetud viljade kohta. Samas on neis rikkalikult karotenoide, sh beetakaroteene. Viimastest tekib organismis soodsatel tingimustel, näiteks rasvadega koos tarvitatuna, elutähtis A-vitamiin.

Isegi pärast kohustuslikku keetmist on rohelistes ubades märkimisväärsel hulgal C-vitamiini, lisaks veel K-vitamiini. Rohkesti leidub B1-vitamiini ehk tiamiini, B2-vitamiini ehk riboflaviini ja B3-vitamiini ehk niatsiini, oomega-3 rühma kuuluvaid küllastamata rasvhappeid ja foolhapet.

Tähtsatest mineraalidest pakuvad rohelised oad küllaltki suurtes kogustes magneesiumi, kaaliumi, mangaani, kaltsiumi, vaske ja fosforit.

Aedoad on rikkad valgu poolest (4–6%), oavalkude toiteväärtus on ligikaudu võrdne lihavalgu omaga. Inimese seedekulgla omastab aedoavalke paremini kui näiteks kalavõi lihavalke. Aedoavalk on lihavalgust väärtuslikum ning ubades on kuus korda rohkem valke kui piimas. Kõige paremini omastab organism valku kergelt kupatatud ubadest.

Aeduba kui ravimtaime on tuntud juba ammu. Ravimina kasutatakse kaunu ja seemneid – ube. Aedoad sisaldavad insuliinisarnast ainet, mis mõjub soodsalt suhkru ainevahetusele veres ja mida seetõttu soovitatakse suhkruhaigetele.

Soodne naatriumi ja kaaliumi vahekord kaunades kiirendab vee eraldumist kudedest, mistõttu on need head südame- ja veresoonkonnahaiguste korral. Aeduba ravib suhkurtõbe, mao- ja maksahaigusi, neeru- ja põiehaigusi, kõrget vererõhku, südamehaigusi, veresoonte lupjumist, kroonilist reumat, podagrat ja neerukive (õiekeedus). Aedoakaunte söömine vähendab vere kolesteroolisisaldust ja elavdab jämesoole tegevust.

Ostmine ja säilitamine

Vali erksa värvusega karged kaunad, millel pole tumedaid plekke või vigastusi. Säilita pesemata kaunu plastkotti pakitult külmkapi köögiviljasahtlis kuni viis päeva; pese voolava vee all vahetult enne tarvitamist.

Kui on soov ise talveks külmutada, siis tuleks puhastatud ja tükeldatud ube enne blanšeerida vulinal keevas vees 3 minuti vältel. Järgneb külma veega jahutamine, nõrutamine, karpidesse või kottidesse pakkimine ning külmutamine tavalisel viisil.

Toiduks valmistamine

Aedube, nii nagu ühtki teist oaliiki ei tohi süüa toorelt, s.t kuumtöötlemata kujul neis leiduvate mürgiste glükosiidide tõttu. 10 minutit keetmist lagundab nimetatud ebasoovitavad ained täielikult. Külmutatud kujul müüdavad rohelised oad on parema säilimise (ensüümide tegevuse peatamise) huvides juba eelkeedetud või -aurutatud ning vajavad vaid blanšeerimist ehk lühiajalist keetmist. Kasuta keedetud kaunu liha- või kalaroogade lisandiks, suppide, salatite või pajaroogade ühe komponendina või ka omaette kuuma suupistena.

Kahe oa salat sinepises vinegrettkastmes

Värsked aedoad prantsuspäraselt

Türgi oad tomatises kastmes

Kahe oa salat sinepises vinegrettkastmes