Tomat kuulub maavitsaliste sugukonda ning tema sugulased on näiteks kartul, paprika, baklažaan ja füüsal. Suurimad tomatikasvatajad Euroopas on Itaalia, Hispaania ja Kreeka, mujal maailmas aga Hiina, Ameerika ja Türgi. Tomatisorte on umbes 10 000.
Tomatite valmimisel asendub klorofüll peamiselt lükopeeniga, mis annab küpsetele viljadele kollase või punase värvi. Traditsioonilised ümmargused kollased tomatid on punastest liigikaaslastest mõnevõrra magusamad. Suured, pikliku ploomi kujulised tomatid on ühtviisi lihavad ja tugeva maitsega nii kollase kui ka punasena. Vahemere maades pruugitakse just seda sorti tomateid kuumade ja külmade kastmete valmistamiseks.
Ent tomatisuppide ja -kastmete jaoks võiks isegi suvel tarvitada Itaalia tomatihoidiseid. Sitsiilia kuumas päikesepaistes küpsenud viljadest hoidistel on ehtsate suviste tomatite maitse ja aroom. Täiusliku maitse saavutamiseks ja happesuse vähendamiseks lisa vaid paar teelusikatäit suhkrut. Kasuta klaaspurgis või tetrapakendis konservi. Või tee ise!
Lühiajaline säilitamine
Poes võta tomateid kobara küljest vaid vajaduse järgi, sest tugevalt kinnitunud leheroseti äratõmbamisel tekib alati väike pinnavigastus, millest kobartomatite puhul saab alguse kiire riknemine.
Kõik tomatid on väga tundlikud külma suhtes, nii et ära säilita neid lahtisel külmkapiriiulil. 13 kraadi on madalaim temperatuur, mida tomat talub ilma maitse ja tekstuuri tuntava halvenemiseta. Hoia tomateid pigem köögilaual, kuid mitte otsese päikese käes. Poolküpsed viljad pane pimedasse kappi või lauale kinnisesse paberkotti, nii küpsevad need kõige maitsvamaks. Tomatid eritavad etüleeni, mistõttu hoia neid eemal kurkidest ja ürtidest, mis tomatite läheduses kollaseks muutuvad.
Kasulikkus
Tomat on kalorivaene: 100 grammi annab 16–23 kcal. Tomatis leidub külluslikult A-, C-, K- ja E-vitamiini ning folaati. Küpsetes viljades on palju mikroelemente, nagu vask, raud, jood, fluor, tsink, kaalium, magneesium, ning fosforiühendeid.
Keskmiselt sisaldavad küpsed tomatid 94% vett, 2,9% süsivesikuid, 0,8% valke, 0,4% rasvu, 0,8% kiudaineid ja 0,6% mineraalaineid – ideaalne vili kaalulangetamiseks!
Peamiseks energiaallikaks tomatis on suhkrud (glükoos ja fruktoos) ning orgaanilised happed (sidrun- ja õunhape). Tomatis on rohkelt lükopeeni, mis on tugev antioksüdant. Kuna lükopeen on rasvlahustuv aine ja rasv aitab kehal seda paremini omastada, on soovitatav lisada tomatitoitudele külmpressitud õli, avokaadot või pähkleid. Tomat ergutab tänu joodisisaldusele ainevahetust, mõjutades nii kilpnäärmehormoonide sünteesi.
Lükopeen aitab vältida südameveresoonkonnahaigusi. Regulaarne tomatite söömine võib ennetada insulti, diabeeti, osteoporoosi ning alandab vererõhku. Tomat aitab taastada tervislikku kolesteroolitaset ning suurendab meeste viljakust. Tomatis peituvad vitamiinid ja lükopeen on ka nahale kasulikud, beetakaroteen ja lükopeen kaitsevad seda UV-kiirguse eest.
Punased küpsed tomatid sisaldavad beetakaroteeni kuni neli korda rohkem kui pooltoored. Ka lükopeen moodustub lõplikult alles vilja loomuliku küpsemise üheteistkümnendal päeval. Nii et enamikus poetomatites on beetakaroteeni ja lükopeeni vähe. Tasub eelistada eestimaiseid, loomulikult valminuid.
Ent kuumtöödeldud tomati väärtuslik sisu on organismile tunduvalt paremini kättesaadav kui värske vilja oma. Ka suvel grill-liha kõrvale süües lase tomat üle grillresti, talvel aga valmista ahjus täidetud tomateid või lihtsalt küpseta neid tervelt. Lükopeeniallikana on tomatihoidised asendamatud.
Kommentaarid (0)