karusmariFoto: Jaan Heinmaa
Retseptid
24. juuli 2017, 02:51

Tige tikker? Oh, ei - maitsev karusmari!

Tikker on tervislik ja maitsev eestimaine mari, mis seni küll kahjuks liiga vähe tähelepanu pälvinud. Kõige maitsvamad on karusmarjad otse põõsalt süües, aga neid on hea ka vähese suhkruga püreestada ja sügavkülma panna. Nii saab kõiki neid retsepte valmistada aasta ringi

Oma lapsepõlvest mäletan, et tikker polnud kindlasti mu lemmikmari. Pidin neid tüütuid, okkalistel põõsastel kasvavaid marju tihti kuumadel suvepäevadel noppima, sõbrannad väljas ootamas... Praegu armastan tikreid väga! Söön neid põõsa otsast nii palju, kui jaksan, püreestan neid talveks sügavkülma, valmistan mõned portsud vürtsmoosi ja kasutan tikreid ka salatites-marinaadides.

Põhjala viinamarjaks nimetatud karusmari, rahvapäraselt tikker ehk tikerber, kuulub botaaniliselt sõstardega samasse perekonda. Eesti keeles on marja kirjakeelne nimetus karusmari ning karune on karusmari tõesti, vähemalt vanemad sordid. Eriti sõjakas on aga põõsas, mille okkad teevad marjakorjamise üpriski ebameeldivaks.

Tänapäevased sordid on hämmastavalt mitmekesised. Marjad võivad olla niihästi imepisikesed kui ka väikeste ploomide suurused. Koor võib olla läikivalt sile, udukarvadega kaetud, sitke ja kõva või hoopis pehme ja pea olematu. Vormilt on mari kerakujuline, piklik või munajas. Küpsete marjade värviskaalagi on lai – helerohelisest kollaseni ja sealt erkpunaseni. Maitse võib varieeruda ka küpsete marjade puhul üsna hapust mahedalt magusani. Kui marjad pole üle valminud, säilivad need toatemperatuuril päev või kaks, külmkapis kuni nädal. Karusmari jääb pärast noppimist samasse küpsusastmesse, mis tal oli põõsa küljes, ehk ei järelvalmi.

Kõige sobivam aeg korjamiseks on siis, kui marjad ei ole veel täitsa valminud. Sellised marjad on väga pektiinirikkad ja sobivad želee tegemiseks.

Külmutamiseks on head täiskasvanud, s.t oma õige suuruse saavutanud, kuid mitte veel täiesti pehmed marjad, mida võib külmutada tervelt kas ilma lisanditeta või suhkrusiirupiga ülevalatult. Kuumtöötlemine võetakse appi küpsetest marjadest kompoti, mahla või moosi valmistamisel. Viimasel puhul võiks maitse parandamiseks-mahendamiseks lisada porgandit, maasikaid, magusaid õunu või sõstraid. Karusmarju võib ka kuivatada, heade hoiutingimuste korral aga säilitada vesihoidisena nagu mustikaid või pohli.

Toored karusmarjad sobivad hästi rasvaste liharoogade, pardi-, haneja ulukiliha ja kala maitsestamiseks ning liha valmimise kiirendamiseks.

100 g karusmarju annab energiat vaid 30 kilokalorit. Mari sisaldab 83% vett, umbes 7% suhkruid, rasva- ja valgukogused jäävad alla ühe protsendi. Rikkalikult leidub C vitamiini, sidrunhapet, looduslikult tarretava toimega kiudainet pektiini ning südamele kasulikku kaaliumi.

Tikritest vürtskaste